{"id":5351,"date":"2026-08-04T14:38:51","date_gmt":"2026-08-04T11:38:51","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5351"},"modified":"2026-08-04T14:38:52","modified_gmt":"2026-08-04T11:38:52","slug":"halloo-kosmos-kuuleb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/mai-2026\/halloo-kosmos-kuuleb\/","title":{"rendered":"Halloo, kosmos kuuleb!"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aprilli alguses olime tunnistajateks ajaloolisele s\u00fcndmusele: toimus missioon Artemis II, mille k\u00e4igus tehti tiir \u00fcmber Kuu. See t\u00e4histas inimkonna naasmist s\u00fcvakosmosesse \u2013 me pole \u00fchegi missiooni jooksul j\u00f5udnud Maast nii kaugele. Erakordne ei ole ainult s\u00fcndmus ise, vaid ka see, kuidas me seda j\u00e4lgisime: mitte televiisori ega ajalehe kaudu, vaid palju uuemates meediaallikates, nagu Instagram ja Tiktok. Kosmos pole iial olnud meile nii l\u00e4hedal. Astronautide igap\u00e4evaelu, rakettide \u00f5hkut\u00f5usud, pildid kaugetest galaktikatest \u2013 need k\u00f5ik on \u00fche s\u00f5rmeliigutuse kaugusel. See, mida varem teadsid peamiselt spetsialistid ja mis kuulus vaid teadusv\u00e4ljaannetesse, on n\u00fc\u00fcd osa k\u00f5igi meie meediaruumist. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selline ligip\u00e4\u00e4setavus ei teki iseenesest. See n\u00e4itab inimeste suurt huvi selle vastu, mis on nii tundmatu ja kauge. Miks on kosmos l\u00e4bi aegade olnud meie jaoks nii s\u00fcdamel\u00e4hedane ning kuidas oleme seda kujutanud? <\/p>\n\n\n\n

Kosmose muudab meie jaoks huvitavaks see, kuidas me seda tajume ja tunnetame. Inimkonda on ajaloo jooksul painanud k\u00fcsimused nagu kes me oleme ja mis meie \u00fcmber on. Kosmos on midagi nii suurt, et seda vaadates on raske \u00fcksk\u00f5ikseks j\u00e4\u00e4da. See on l\u00f5pmatu ruum, milles asume ka meie oma kalli planeedi Maaga. K\u00fcsimus, mis tekitab inimestes sageli tugevaid tundeid, on see, kas me oleme universumis \u00fcksi. M\u00f5te tulnukate olemasolust tekitab nii hirmu\u00e4ratavaid kui ka rahustavaid tundeid. Tulnukate olemasolu t\u00f5estaks, et elu teke ei ole ainulaadne ning me poleks hiiglaslikus maailmaruumis \u00fcksinda. Just nende v\u00f5imalike intelligentsete olendite jaoks ning t\u00f5estuseks, et inimkond kunagi eksisteeris, valmistati 1977. aastal kaks plaati, mis sisaldavad infot Maa ja selle elanike kohta. Need saadeti avakosmosesse rakettide Voyager 1 ja 2 abil ning sisaldavad 116 pilti Maa elu kohta. Audiomaterjalist, mis sisaldub plaatidel, on tuntuimad tervitused 55 eri keeles. Kuid inimesed ei piirdu k\u00fcsimuste esitamisega \u2013 me p\u00fc\u00fcame maailma ka lugude kaudu m\u00f5testada. <\/p>\n\n\n\n

Inimestele meeldivad lood. M\u00fc\u00fcdid ja muinasjutud on saatnud meid l\u00e4bi aegade. Ka kosmos tundub nagu suur lugu, t\u00e4is kaugeid planeete, musti auke ja hiiglaslikke t\u00e4hti, mille m\u00f5\u00f5tmeid on peaaegu v\u00f5imatu hoomata. Kui inimene j\u00f5udis kosmosesse, oli see justkui kangelaslugu, r\u00e4nnak tundmatusse, millest olime unistanud tuhandeid aastaid. Kosmos pole vaid teaduslik n\u00e4htus, mida avastada, vaid miski, kuhu p\u00fc\u00fcame paigutada ka iseennast. Selle m\u00f5istmisel ei piisa ainult teadusest, vaja on ka kujutlusv\u00f5imet. Kosmose l\u00e4hendamiseks ja haaratavamaks muutmiseks on kirjanikud ja stsenaristid \u00fcle sajandi ajusid ragistanud. Esimeseks katseks kosmosereisi kujutada peetakse 1902. aastal esilinastunud 13-minutilist tummfilmi \u201eReis Kuule\u201d. Filmimaailmas on muidugi olulisel kohal ilmselt meile k\u00f5igile tuntud \u201eStar Trek\u201d, \u201eT\u00e4hes\u00f5jad\u201d ja \u201eD\u00fc\u00fcn\u201d. K\u00f5ige hiljutisem n\u00e4ide kosmoseteemalisest linateosest on \u201eAve Maria\u201d, milles peaosa t\u00e4itev Ryan Gosling kehastab astrobioloogi, kelle \u00fclesandeks on p\u00e4\u00e4sta Maa. Kosmosest jutustavates filmides kujutatakse inimesi tihti kangelastena, kes avastavad tundmatut ning p\u00fc\u00fcavad seda m\u00f5ista. Need teosed pole aga pelgalt meelelahutuseks. Sellised linateosed aitavad meil kosmost lihtsamaks ja m\u00f5istetavamaks muuta, kuigi tegemist on valdkonnaga, millest meil siiski suures osas teadmised puuduvad v\u00f5i vajavad t\u00e4iendamist. \u00c4kki just seet\u00f5ttu n\u00e4hakse vaeva kosmose kujutamisega, et p\u00fc\u00fcda loominguliselt l\u00fcnkasid t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n

Tihti on sellistes kosmoseteemalistes lugudes k\u00fcsimuseks elu v\u00f5imalikkus teistel planeetidel. Seda konundrumit on uuritud juba tuhandeid aastaid, kuid p\u00e4rast nii pikka aega on inimkond ikka alles selle teekonna alguses. Kas inimesed suudaksid kusagil mujal ilmaruumis elada? Hetkel on elamiseks k\u00f5lblik vaid Maa, mis v\u00f5ib tunduda hirmutav. Selle \u00fcle m\u00f5tisklemine on igati m\u00f5istetav, sest teise elamisk\u00f5lbliku planeedi leidumisel suureneks meie turvatunne. Seda teemat on k\u00e4sitletud ka meedias, n\u00e4iteks filmis \u201eMarslane\u201d, kus Mark Watney, keda kehastab Matt Damon, j\u00e4\u00e4b eba\u00f5nnestunud ekspeditsiooni t\u00f5ttu Marsile l\u00f5ksu ja peab seal ellu j\u00e4\u00e4ma. Ta hakkab kasvatama kartuleid ning leiab viisi veevarude t\u00e4iendamiseks. Film p\u00f5hineb suures osas teaduslikel teadmistel ja faktilisi vigu on seal v\u00e4he, kuid siiski on t\u00f5estatud, et meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis ei ole inimestel ilma keeruka tehnoloogiata \u00fchelgi teisel planeedil v\u00f5imalik elada. Marssi on peetud k\u00f5ige paremaks alternatiiviks, kus inimesed saaksid elada, kuna selle tingimused on Maale k\u00f5ige sarnasemad. \u201eMarslane\u201d on \u00fcks realistlikumaid n\u00e4iteid sellest, milline v\u00f5iks n\u00e4ha v\u00e4lja elu Marsil ja seal elluj\u00e4\u00e4mine. Isegi kui hetkel tundub inimeste teisel planeedil elamine kui ulmefilm, arendatakse tehnoloogiaid selle teostamiseks ka praegu. Kosmosefirmal SpaceX on kavatsus koloniseerida Marss ja inimkond sinna viia. Nende eesm\u00e4rk on nii-\u00f6elda viia ellu see, mida filmis kujutatakse. Siiski on selle teostamine vaatamata uuringutele l\u00e4hiajal k\u00e4ttesaamatu ning t\u00f5en\u00e4oliselt ei teostu. <\/p>\n\n\n\n

Kosmos on samal ajal nii teadus, meedia kui ka lugu. See paneb meid imestama, hirmu tundma ja m\u00f5tisklema. Meie viis kosmost meedias kajastada peegeldab k\u00f5iki inimeste tundeid selle kohta. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et kosmosest ei otsi me vastuseid pelgalt universumi, vaid ka iseenda kohta. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aprilli alguses olime tunnistajateks ajaloolisele s\u00fcndmusele: toimus missioon Artemis II, mille k\u00e4igus tehti tiir \u00fcmber Kuu. See t\u00e4histas inimkonna naasmist s\u00fcvakosmosesse \u2013 me pole \u00fchegi missiooni jooksul j\u00f5udnud Maast nii kaugele. Erakordne ei ole ainult s\u00fcndmus ise, vaid ka see, kuidas me seda j\u00e4lgisime: mitte televiisori ega ajalehe kaudu, vaid…<\/p>\n","protected":false},"author":216,"featured_media":5353,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[438],"tags":[11],"coauthors":[440,426,427],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5351"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/216"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5351"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5351\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5354,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5351\/revisions\/5354"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5353"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5351"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}