{"id":5344,"date":"2026-08-04T14:14:54","date_gmt":"2026-08-04T11:14:54","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5344"},"modified":"2026-08-04T14:14:55","modified_gmt":"2026-08-04T11:14:55","slug":"keelekant-ma-ei-jaksa-enam","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/mai-2026\/keelekant-ma-ei-jaksa-enam\/","title":{"rendered":"Keelekant: ma ei jaksa enam\u2026"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Austatud lugeja, ma ei jaksa enam\u2026 T\u00f5esti! Nii palju t\u00f6\u00f6d l\u00e4heb iga kord selleks, et leida vastused k\u00f5ige t\u00e4htsusetumatele keelelistele k\u00fcsimustele, nagu miks me rebaseid rebasteks nimetame. Mainitud k\u00fcsimusele vastuse leidmiseks pidin ma lugema saksakeelseid allikaid! Ma isegi ei r\u00e4\u00e4gi saksa keelt! Ja seda k\u00f5ike kui paljude lugejate jaoks? Kui sa juhtud olema \u00fcks ilmselt v\u00e4hestest keelekandi f\u00e4nnidest, siis v\u00f5id mulle julgelt teada anda, et minu mitmetunnised s\u00fcvenemised ei ole p\u00f5hjuseta. Siiski, selles v\u00e4ljaandes mul p\u00f5hjaliku s\u00fcvenemise jaoks aega ei olnud, aga see ei t\u00e4henda, et mul k\u00f5igile et\u00fcmoloogiaf\u00e4nnidele midagi jagada poleks. Antud artikkel on kogum paljudest erinevatest mitteseotud l\u00f5busatest teadmistest, mida olen aegade jooksul kuulnud, avastanud v\u00f5i ise v\u00e4lja uurinud.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu enda perekonnanimi Koppel tuleb alamsaksa s\u00f5nast <em>koppel <\/em>(\u2018karjamaa\u2019). Alamsaksa keelde tuli s\u00f5na ladina keelse <em>c\u014dpula <\/em>(\u2018\u00fchendus\u2019, \u2018\u00fchendatud\u2019) kaudu. Samast ladinakeelsest t\u00fcvest on tulnud ka ingliskeelsed <em>couple <\/em>(\u2018paar\u2019) ja <em>copulation <\/em>(\u2018paaritumine\u2019).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ma pole elus kohanud kedagi, kellele ei meeldiks kohukesed, kuid ma pole kohanud ka kedagi, kes teaks, et s\u00f5na \u201ekohuke\u201c on uudiss\u00f5na 1972. aasta s\u00f5nav\u00f5istluselt. Sellelt s\u00f5nav\u00f5istluselt ning ka paljudelt muudelt on tulnud mitmed huvitavad s\u00f5nad. Kui soovid neid leida, siis loe edasi EKI artiklit s\u00f5nav\u00f5istluste teemal. Enne s\u00f5na \u201ekohuke\u201c kasutuselev\u00f5ttu kutsuti neid imelisi maiustusi \u201ekohupiimajuustukesteks\u201c.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Me k\u00f5ik teame, et eesti keeles on tohutult palju laens\u00f5nu teistest keeltest, eriti vene, saksa ja rootsi keelest. On ka paar s\u00f5na, mis on j\u00f5udnud meie soome-ugri keeltest v\u00e4lja suurematesse Euroopa keeltesse. M\u00f5ned s\u00f5nad, mis on p\u00e4rit just soome-ugri keeltest on n\u00e4iteks <em>tundra<\/em>, <em>mammut<\/em>, <em>saun<\/em> ja <em>pelmeen<\/em>.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti keeles ei pea me end \u00f5nneks piinama k\u00fcsimusega \u201e<em>which came first \u2013 orange the fruit or orange the color?<\/em>\u201c<em> <\/em>(kumb tuli esimesena \u2013 apelsin v\u00f5i v\u00e4rv oran\u017e?). Siiski saaks k\u00fcsida, kust tuli meie s\u00f5na apelsini jaoks? T\u00f5de ei ole \u00fcldse varjatud. \u201eApelsin\u201c ei ole miski muu kui hiina \u00f5un. Nime laenasime me saksakeelsest s\u00f5nast <em>Apfelsine<\/em> ehk <em>apfel <\/em>(\u00f5un) + <em>sine <\/em>(Hiina).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Vastan siinkohas ka inglise keeles tekkivale k\u00fcsimusele: esimesena tuli puuvili.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teadup\u00e4rast on Zeus piksejumala kreekakeelne nimi ja roomlased kutsuksid sama jumalat Jupiteriks. Need kaks nime ei tundu v\u00e4ga sarnased, kuid et\u00fcmoloogid usuvad, et need tulevad samast algindoeuroopakeelsest s\u00f5nast. Nimi Zeus on kreekakeelne vorm algindoeuroopa s\u00f5nast\u00a0 <em>*dy\u1e17ws<\/em>, mis t\u00e4hendabki lihtsalt \u2018jumal\u2019 v\u00f5i ka \u2018taevas\u2019 (indoeuroopa m\u00fctoloogias on levinud idee taevasest t\u00e4htsast ilmajumalast). Nime Jupiter esimene osa \u201eJu-\u201c tuleb samast s\u00f5nast, kuid viimane osa \u201e-piter\u201c on algindoeuroopa s\u00f5nast\u00a0 <em>*ph\u2082t\u1e17r, <\/em>mis t\u00e4hendab \u2018isa\u2019. Samast t\u00fcvest on tulnud <em>father <\/em>(ingl.), <em>p\u00e9re <\/em>(pr.), <em>padre <\/em>(hisp.) ja <em>vader <\/em>(hollandi keel).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Ingliskeelsed s\u00f5nad <em>grow, grass, green, graze, grain, corn, kernel, churn, Greece, gray\/grey, herbs <\/em>ja veel paljud-paljud-paljud teised on k\u00f5ik sugulass\u00f5nad. K\u00f5ik tulevad samast algindoeuroopa t\u00fcvest <em>*g\u02b0reh\u2081-<\/em>. Samast t\u00fcvest on tulnud ka eesti keelde palju s\u00f5nu, n\u00e4iteks \u201eroheline\u201c ja \u201erohi\u201c. Sellest \u00fchest t\u00fcvest on tulnud nii palju erinevaid s\u00f5nu, et ma isiklikult olen tundide viisi s\u00f5na sugupuud uurinud ja avastanud aina uusi seoseid. Neist v\u00f5imalikest seostest k\u00f5ige p\u00f5nevam minu jaoks on see, et samast t\u00fcvest on v\u00f5ib-olla tulnud ka nimed Karl, Carolus, Charles ja Kaarel.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Austatud lugeja, ma ei jaksa enam\u2026 T\u00f5esti! Nii palju t\u00f6\u00f6d l\u00e4heb iga kord selleks, et leida vastused k\u00f5ige t\u00e4htsusetumatele keelelistele k\u00fcsimustele, nagu miks me rebaseid rebasteks nimetame. Mainitud k\u00fcsimusele vastuse leidmiseks pidin ma lugema saksakeelseid allikaid! Ma isegi ei r\u00e4\u00e4gi saksa keelt! Ja seda k\u00f5ike kui paljude lugejate jaoks? Kui&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":208,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[438],"tags":[430],"coauthors":[419],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5344"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/208"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5344"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5344\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5345,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5344\/revisions\/5345"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5344"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5344"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5344"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5344"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}