{"id":5314,"date":"2026-08-04T13:38:38","date_gmt":"2026-08-04T10:38:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5314"},"modified":"2026-08-04T20:52:32","modified_gmt":"2026-08-04T17:52:32","slug":"vahem-ai-st-ja-rohkem-reaalsusest-12-e-paul-piirimae","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/mai-2026\/vahem-ai-st-ja-rohkem-reaalsusest-12-e-paul-piirimae\/","title":{"rendered":"V\u00e4hem AI-st ja rohkem reaalsusest \u2013 12.e Paul Piirim\u00e4e"},"content":{"rendered":"\n

Filmindusest spordi ja elu nautimiseni \u2013 12.e klassi abiturient Paul Piirim\u00e4e on aktiivne noor, kes tegeleb vabal ajal peamiselt filmindusega, mis on andnud nii kogemusi kui ka stipendiume. V\u00e4ljaspool filmindust tegeleb ta veel mitmete teiste hobidega. Alustades stardijoonelt ja l\u00f5petades metsa vahel, tegelenud Miilangus ja laulnud Animas. Oma peamiseks eduks nimetab ta suurep\u00e4rast pingetaluvust, p\u00fchendumist ja oskust omistada head kriitikat. Lisaks v\u00e4\u00e4rtustab ta enda iseloomuomadusi, nagu n\u00e4iteks s\u00fcdamlikkus, tegusus ja m\u00f5istev suhtumine, kuid need on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited mitmetest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Paul Piirim\u00e4e HTG 142 ballil<\/strong>
Foto: Elis Ursula Lihtmaa<\/p>\n\n\n\n

Filmindus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pauli teekond sai alguse juba p\u00f5hikoolis, kui ta tegi videoklippe venna ja \u00f5ega ning tal tekkis huvi monteerimise ja \u00fcle\u00fcldise filminduse vastu. Ametlikku filmindusemaailma j\u00f5udis Paul 10. klassis, kui Kristjan Jaak Petersoni G\u00fcmnaasiumis (edaspidi KJPG) avati Tartu Filmikool.<\/p>\n\n\n\n

Paul r\u00e4\u00e4gib l\u00e4hemalt: \u201eVabal ajal tegelengi peamiselt filmindusega. M\u00f5ned perioodid ongi sellised, kus p\u00e4rast kooli suundun otse KJPG-sse, et filmikunstiga tegeleda. Minu unistus filminduses oleks j\u00f5uda t\u00e4ispika filmini ning luua peamiselt eesti filme, mis pakuks m\u00f5tlemisainet ja l\u00e4heksid inimestele korda, hoides sellega ka eesti kultuuri. Lemmik eesti film on mul kahtlemata \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201d, sest lugu on hea ja on suurep\u00e4raselt ekraanile toodud. Viimaste aastate filmidest on ka \u201ePikad paberid\u201d leidnud oma koha minu s\u00fcdames selle filmi siiruse ja aususe t\u00f5ttu. Minu meelest on Tanel Toom \u00f6elnud h\u00e4sti, et pead austama vaatajaid \u2013 pead andma neile m\u00f5tteainet ka p\u00e4rast kinost lahkumist.\u201d <\/p>\n\n\n\n

Paul k\u00e4ib vabal ajal palju kinos ja vahepeal teatris. Ise f\u00e4nnab ta just selliseid filme ning raamatuid, mis m\u00e4ngivad nostalgia ja lapsep\u00f5lvega. Teda k\u00f6idab filminduses eriti v\u00f5tteplatsil olemine, mil ta l\u00e4heb tegevusse nii sisse, et k\u00f5ik muu maailm kaob \u00e4ra ja p\u00e4rast on r\u00f5\u00f5m, kui t\u00f6\u00f6 valmis saab. Paul t\u00f5deb: \u201eFilmi tegemine on pikk protsess \u2013 v\u00f5tab aega, kuna kogu aeg on vaja nokitseda. Kuid kui film valmis saab, on tunne hea. Filmindus on m\u00f5nus reaalsusest p\u00f5genemise v\u00f5imalus ja see on parim viis m\u00f5tete edasi andmiseks, n\u00e4iteks igap\u00e4evaste murede esile toomiseks. Sellest ka filmikunsti tuntud \u00fctlus: \u201eN\u00e4ita, \u00e4ra r\u00e4\u00e4gi\u201d.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Paul mainib, et filmimine on tihti ajamahukas ja k\u00f5rvalt ei j\u00f5ua muuga tegeleda. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja stsenaristina v\u00f5ib olla h\u00e4sti haavatav, sest pannakse oma m\u00f5tted paberile kirja, teadmata, mida teised arvavad, ja tahtmatult pannakse sisse ka ennast. Abiturient t\u00f5deb, et \u00f5nneks on \u00fcmber inimesi, kes aitavad. V\u00e4idetavalt on vahel neid liiga palju ja kaob kontroll \u2013 igal juhul on filmindus mitme otsaga asi: see on v\u00e4ga eriilmeline, aga p\u00f5nev.<\/p>\n\n\n\n

Miks on filmikunst oluline?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pauli meelest on filmikunst praegu eriti oluline, sest tehisintellekti t\u00f5ttu on videosisu liiga palju \u2013 seda on lihtne teha ja vahendid on k\u00f5igil olemas. Siiski on filmikunst miski, mis on inimeste poolt tehtud ning eristab k\u00f5ige ja k\u00f5ike \u00fcldisest massist. Selle abil suudaksime s\u00e4ilitada inimlikkust, et kunst s\u00e4iliks. Filmikunst on miski, millega saaks j\u00f5uda k\u00f5ige rohkemate inimesteni – seega on tore n\u00e4ha, et on aina rohkem noori, kes filmikunstiga tegelevad.<\/p>\n\n\n\n

Isegi kui Paul ei l\u00e4heks filmindust edasi \u00f5ppima \u2013 kuigi p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi on tal soov sisse saada Tallinna \u00dclikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti, et seal edasi \u00f5ppida re\u017eiss\u00f6\u00f6rina \u2013, siis on ta t\u00e4naseks \u00f5ppinud juba palju v\u00e4\u00e4rtuslikku. Nendeks on n\u00e4iteks kommunikatsioonioskused, loominguline viis m\u00f5tteid edasi anda, tehnilised oskused, olukordade kirjeldamine jpm. K\u00f5ik need tulevad kindlasti tulevikus kasuks. Pauli meelest on filmikunst v\u00e4ga arendav ja seet\u00f5ttu v\u00f5iksid noored sellega tegeleda ning seda v\u00f5iks olla rohkem sees ka koolitundides. H\u00e4rra abiturient on kohanud palju huvitavaid inimesi filmimaailmas \u2013 neil on, mida \u00f6elda \u2013 ja k\u00e4inud huvitavates kohtades, kuhu muidu arvatavasti ei satuks.<\/p>\n\n\n\n

Pauli l\u00fchifilme<\/strong>: <\/em>
\u201e<\/em>Johnny Piirim\u00e4e tuleb Tartusse\u201d ja \u201eHullud naabrid\u201d  
\u201eSomnia de Apparatu\u201d \u2013 Aparaaditehase Kultuuriplatvormi raames
\u201eKarje\u201d \u2013 operaator ja monteerija 
\u201eL\u00e4bi rahutu vere\u201d \u2013 Just Film #noorfilmitegija raames<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Noor filmitegija Paul alustas oma loometeed p\u00f5hikoolis koos s\u00f5pradega, luues filmid \u201eJohnny Piirim\u00e4e tuleb Tartusse\u201d ja \u201eHullud naabrid\u201d. Professionaalsema suuna v\u00f5ttis ta filmiga \u201eKarje\u201d, kus tegutses operaatori ja monteerijana, ning Aparaaditehase Kultuuriplatvormi raames s\u00fcndinud teosega \u201eSomnia de Apparatu\u201d, mis oli talle stipendiumi toel \u00fcks kaootilisemaid ja meeldej\u00e4\u00e4vamaid kogemusi. Just Filmi #noorfilmitegija programmis ja samuti stipendiumi abil valminud \u201eL\u00e4bi rahutu vere\u201d on Pauli hinnangul aga tema senise loomingu visuaalselt parim ja \u00f5nnestunuim teos.<\/p>\n\n\n\n

Koolist, elust ja muust <\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eMa ei oska \u00f6elda, mis t\u00f5i mind Treffnerisse, aga n\u00fc\u00fcd tean, miks siin olen: see on hea koht, just humanitaarsuund on andnud palju juurde. Olen saanud m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, kes ma olen,\u201d r\u00e4\u00e4gib Paul. Samuti on arendanud tervikpildi saamisel ajaloo- ja kirjandusteadmisi, n\u00e4iteks re\u017eiss\u00f6\u00f6rina peab olema palju teadmisi ja elukogemust. Treffneri keskkond on Pauli arvates \u00e4ge ning inimesed on motiveeritud. Paul on saanud aru, et ei tohi ennast teistega liiga palju v\u00f5rrelda. Natuke vahepeal on hea, aga liiga palju pole ka vaja, kuna inimene peab ikkagi iseendaks j\u00e4\u00e4ma: see on re\u017eiss\u00f6\u00f6rina ka oluline. \u201eMa tahan areneda ja kogeda palju asju, ei taha laiselda, vaid tegutseda, siis on k\u00f5ige parem enesetunne,\u201d mainib Paul.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMinu jaoks on olulised pere, kodu ja s\u00f5brad: t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcksinda hakkama saada on p\u00e4ris raske. Samuti on minu jaoks oluline see, et teadvustaksin, mida teen, mis on j\u00e4rgmised sammud, mida on mul anda teistele ja millised on v\u00f5imalused ennast teostada. Ma soovin, et maailm v\u00f5taks tempot veidikene maha, et oleks rohkem m\u00f5istmist, inimlikkust. N\u00e4iteks nooremale p\u00f5lvkonnale keelaksin mingis vanuses sotsiaalmeedia, sest kuidagi distantseerumist p\u00e4riselust on liiga palju, elus v\u00f5iks olla rohkem lihtsust. V\u00f5rreldakse teistega ennast liiga palju ning inimesed v\u00f5iksid proovida tekitada rohkem p\u00e4ris suhteid ja olla teiste jaoks olemas. <\/strong>K\u00e4isin ise muusikakoolis, see ei olnud kunagi minu tugevaim pool, kuid tunnen, et see aitas kaasa minu tuleviku loominguga. Kohusetundlikkus on mul olemas \u2013 tegelikult sa ei tea kunagi, millised oskused v\u00f5ivad tulevikus kasutusse minna. On v\u00e4ga palju olukordi, mis on mind proovile pannud, aga v\u00e4ga palju on kindlasti ka veel ees.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Milline Sa oled?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eArvan, et mul on hea oskus inimesi kaasata. Tihtilugu l\u00e4hen oma mulli, ilma et paneksin ise t\u00e4hele. Mulle meeldib, kui vahel j\u00e4\u00e4b aega niisama m\u00f5tlemiseks. Samuti on minu meelest vaheldus hea, mulle meeldib ennast anal\u00fc\u00fcsida, et aru saada, kes ma olen, ja ma olen p\u00e4ris h\u00e4sti kohanemisv\u00f5imeline. Uni on t\u00e4htis, just see aasta sain aru, aga unetundide leidmine on raske \u2013 mulle ei meeldi, kui ma ei saa oma p\u00e4evaseid eesm\u00e4rke t\u00e4idetud. Tahan anda endast alati parima, aga sain mingi hetk aru, et uni on ka endast parimaks andmises oluline.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Muud hobid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eTegelesin 12 aastat jalgpalliga t\u00e4nu isale, kes mu sinna viis juba noorena. Sport on mulle t\u00f5esti meeldinud v\u00e4ikesest saati ja meeldib ka siiani. R\u00e4\u00e4kides sarnasustest, siis nii jalgpallis kui ka filminduses peab olema hea pingetaluvus ja kui oled v\u00e4sinud, siis j\u00e4tkad ikkagi. M\u00f5lemas on \u00fcmber tiim, aga vahepeal pead enda eest seisma, samuti on m\u00f5lemas mitu v\u00f5imalust eesm\u00e4rgini j\u00f5udmiseks.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u201eHetkel tegelen aga kergej\u00f5ustikuga, kus peamiselt jooksen, sest see on hea, lihtne. Samuti k\u00e4in vahepeal s\u00f5pradega matkamas, see huvi algas mul orienteerumisest. S\u00f5pradega alustasime jalgrattamatkadest, aga n\u00fc\u00fcd teeme aina rohkem jalgsimatku ja l\u00e4bime pikemaid maid, eriti kuskil metsikumates paikades. Pikim ongi olnud \u00fche p\u00e4eva jooksul 50 km l\u00e4bimine ja see oli elu raskeim pingutus, siiski on v\u00e4ljakutsed mulle omased. Meile meeldib minna rajalt k\u00f5rvale, siis tekivad m\u00f5nusalt spontaansed retked. Seal saab aja m\u00f5nusalt maha v\u00f5tta ja p\u00e4rast distantseerumist on pilt muust j\u00e4lle selgem. Noored v\u00f5iksid rohkem metsas k\u00e4ia ja eriti just telefonita, et muule keskenduda. Olles ise olnud vahepeal rohkem telefonita kui muidu, siis p\u00e4rast on tunne eriti hea.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Paul Piirim\u00e4e on \u00f6elnud:<\/strong>
\u201cT\u00f6\u00f6 mind ei hirmuta, eriti filmindusega seoses.\u201d
\u201cTahaks tulevikus lihtsalt filme teha.\u201d
\u201cAjalugu on oluline: teada mineviku, aru saada olevikust ja ennustada tulevikku.\u201d<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Filmindusest spordi ja elu nautimiseni \u2013 12.e klassi abiturient Paul Piirim\u00e4e on aktiivne noor, kes tegeleb vabal ajal peamiselt filmindusega, mis on andnud nii kogemusi kui ka stipendiume. V\u00e4ljaspool filmindust tegeleb ta veel mitmete teiste hobidega. Alustades stardijoonelt ja l\u00f5petades metsa vahel, tegelenud Miilangus ja laulnud Animas. Oma peamiseks eduks…<\/p>\n","protected":false},"author":228,"featured_media":5326,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[438],"tags":[12],"coauthors":[437],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5314"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/228"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5314"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5314\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5337,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5314\/revisions\/5337"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5314"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5314"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5314"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5314"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}