{"id":4964,"date":"2024-02-25T13:43:12","date_gmt":"2024-02-25T10:43:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4964"},"modified":"2024-02-25T13:43:12","modified_gmt":"2024-02-25T10:43:12","slug":"suur-miilangu-kokkutulek","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2024\/veebruar-2024\/suur-miilangu-kokkutulek\/","title":{"rendered":"Suur Miilangu Kokkutulek"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
\u00dchispilt kokkutulekul osalenud Miilangu toimetusega.<\/strong>
Foto: Markus Kaur<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Veel eelmise aastanumbri sees, j\u00f5ulukuu esimesel p\u00e4eval, leidis aset Suur Miilangu Kokkutulek. \u00dcritusele olid kutsutud k\u00f5ik Miilangu karvased ja sulelised l\u00e4bi aegade. Kes julges oma n\u00e4gu n\u00e4idata, sai osa \u00fchest toredast ja inspireerivast \u00f5htust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndmus algas endiste peatoimetajate paneeliga, mida juhtis meie peatoimetaja Miia Isabel Anipai. Jutuks tulid naljakad seigad, peatoimetaja ameti kasulikkus hilisemas elus, k\u00f5ige menukamad artiklid ning loovad viisid lehe printimiseks. \u00dchiselt j\u00f5uti n\u00e4iteks arusaamani, et k\u00f5ige rohkem haaravad lugejaid eksperimendid ning k\u00f5ige parem on lehte kirjutada ikka p\u00e4ev enne ilmumist.<\/p>\n\n\n\n

Edasi suunduti n\u00e4lga kustutama ja \u00fchist aega veetma. Mida k\u00fcll v\u00f5iks teha koos inimesed, kelle \u00fchiseks jooneks on sama kooli l\u00f5petamine ja sama lehe, k\u00fcll erinevatel aegadel, toimetamine? Eks ikka kirjutada! Praegusel toimetusel oli neile varuks kaks kirjutus\u00fclesannet. Esmalt moodustati grupid s\u00fcnnikuup\u00e4eva j\u00e4rgi ning kirjutati \u00fcks vahva horoskoop. Siis jaguneti r\u00fchmadesse toimetuste kaupa. Vanade aegade meenutamiseks kirjutati koos artikkel etteantud teemadel ning need kirjat\u00fckid j\u00f5uavad n\u00fc\u00fcd ka teieni. M\u00f5nusat lugemist!<\/p>\n\n\n\n

Erialasoovitusi praegustele ja tulevastele ajakirjanikele<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n

Magnus Puija, e22
Meribel Leppik, e23
Eliisabet Raju, e23
Paul Piirim\u00e4e, e23
Artur T\u0161u\u017eas, d23
Ats-Artur Ploomipuu, e22<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ajakirjanik on jumal. Tema t\u00f6\u00f6 on \u00e4\u00e4rmiselt mitmek\u00fclgne, n\u00f5udlik ja tihti stressirohke. Tema amet on sedav\u00f5rd keerukas, et seda saab eraldi erialana \u00f5ppidagi. K\u00fcll aga on \u00fcle aastate ikka ja j\u00e4lle t\u00f5statunud k\u00fcsimus, kas hea ajakirjanik ei peaks \u00f5ppima hoopis m\u00f5nd muud eriala, et oma t\u00f6\u00f6p\u00f5llul v\u00f5imalikult kvaliteetne tulemus saavutada. Nii otsustas Miilang k\u00e4esolevas artiklis ajakirjaniku t\u00f6\u00f6d pisut lahti m\u00f5testada ning sedasi k\u00fcsimusele oma vastus pakkuda. Enne vastamist on aga vajalik \u00fcldse selgeks teha, mis oskusi \u00fcks hea ajakirjanik vajab.<\/p>\n\n\n\n

Elementaarsete oskuste alla kuulub kindlasti heebrea keele valdamine (v\u00e4hemalt C2 tasemel). Samuti peaks ta omama doktorikraadi dendrokronoloogias ning korraliselt degusteerima kodumaiseid v\u00e4gijooke. Lisav\u00e4\u00e4rtuste hulka kuulub juba 7-aastaselt omandatud hobuste paaritamise oskus. Vajalikud on ka kogemus v\u00f5\u00f5rv\u00f5imude monumentide demonteerimises ning v\u00f5ime t\u00e4iuslikult eraldada munakollast munavalgest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Poliitiliselt kallutatud ajakirjaniku t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab lisaks k\u00f5igele muule ka oskust igas artiklis kajastada ka k\u00f5ike muud maailmas valesti olevat. Eelnev t\u00f6\u00f6kogemus olgu omandatud naabrivalves (kasv\u00f5i teleskoobiga vastasmaja r\u00f5dult) ning eelistatult ka m\u00f5ne vaenuliku riigi luureteenistuses. <\/p>\n\n\n\n

Korralik ning endast lugupidav ajakirjanik peab soravalt ja oskuslikult valdama ka eesti keelt. See omakorda eeldab arusaama kvaliteetsest keelekasutusest, mida aitavad arendada n\u00e4iteks eesti kirjanduse tippteosed \u201eM\u00f5mmi aabits\u201d ja telefoniraamat. Lisaks soovitab Miilangu toimetus tulevasel ajakirjanikul lugeda l\u00e4bi \u00fcks piiksuv vanniraamat vabal valikul.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igest eelmainitust johtuvalt tuleb t\u00f5deda, et mitte ainult ei peaks hea ajakirjanik \u00f5ppima enne oma ametit m\u00f5nd muud eriala, vaid peaks juba s\u00fcnnist saati olema seotud v\u00f5imalikult suvaliste, juhuslike ning ebaharilike valdkondadega.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Valvekoerast moosini <\/h2>\n\n\n\n

Kadri Petersoo, e96
Triin Visnapuu-Sepp, d01
Helen Hint (Kirsipuu), d03
Pille Rinne, d03
Mariliis Vaks, d03
Keiu Virro, d03<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kas koolileht on kooli valvekoer? Kui kriitilised v\u00f5ivad olla leht ja selle kirjutajad? Kes on koolilehe omanik? Kas lehe omanik v\u00f5ib dikteerida, tsenseerida? Leht v\u00f5iks olla vahend \u00f5pilastele, mille kaudu oma h\u00e4\u00e4l ja arvamus kuuldavaks teha, tuua v\u00e4lja probleemid ning algatada muutusi.<\/p>\n\n\n\n

Probleeme lahendada koolileht ei pruugi, aga probleemile t\u00e4helepanu juhtida saab ta k\u00fcll. Ka kirjutamata lood on osa koolilehest. Koolilehe toimetaja, kes l\u00e4heb juhtkonnalt probleemi kohta aru p\u00e4rima, ei pruugi sellega reaalse looni j\u00f5udagi, aga ehk paneb see mingi olulise seemne idanema. Kust jookseb protestimeelsuse ja argumenteerimisoskuse piir? Kriitiliste teemade k\u00e4sitlemine meedias eeldab eetikat ning seda, et enne on proovitud probleemi kuidagi teistmoodi lahendada. <\/p>\n\n\n\n

Liigume ilusamate teemade juurde. Koolileht on m\u00e4ludokument, kroonika. Fotod n\u00e4itavad olustikku, tekstid seda, mida on oluliseks peetud. Leht n\u00e4itab koolielu aastal 1926, 1996, 2006, 2016 ja 2026. Lood n\u00e4itavad inimesi ja hetki. Koolileht on v\u00f5imalus avada veidi hirmutava \u00f5petaja inimlikku poolt \u2013 n\u00e4idata tema k\u00e4ekoti sisu v\u00f5i minna tema juurde koju s\u00f6\u00f6ma.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Aga isiklikul tasandil? Tegija tasandil? Seda v\u00e4\u00e4rtust on omajagu. See on v\u00f5imalus enesev\u00e4ljenduseks, uue teeotsa leidmiseks, aru saamiseks, kas kirjutamine v\u00f5iks \u00fcle\u00fcldse inimesele sobida. Igal juhul \u00f5petab ta t\u00e4htaegadest kinni pidamist ja s\u00f5nade seadmist. Koolilehes t\u00f6\u00f6tamine toob esile inimese tugevad k\u00fcljed ning annab esimesed ristsed juhtimises ja erinevate inimestega p\u00e4riselt koost\u00f6\u00f6 tegemises. Ta \u00f5petab, kuidas end ja teisi ilma hinneteta motiveerida. Teha midagi, mis on endale m\u00f5nus ja kasulik ning mis ehk teistelegi r\u00f5\u00f5mu v\u00f5iks valmistada.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks vilistlane K. L. \u00f5ppis kirjutama helgeid ja v\u00e4gagi ilmalikke asju \u00fche valentinip\u00e4eva eri jaoks:<\/p>\n\n\n\n

\u201eMa armastan moosi
ma armastan saia
armastan hullu moodi
su naeratust, laia.<\/p>\n\n\n\n

Ma armastan p\u00e4ikest
Ma armastan pilvi
armastan l\u00e4ikest
s\u00e4ravaid silmi.<\/p>\n\n\n\n

Ma armastan tuuli,
ma armastan \u00f5hku,
armastan huuli ja
suudlust sel \u00f5htul.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Ja siia oleks K. L.-i luule l\u00f5ppenud, kui ei oleks sekkunud peatoimetaja.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMa armastan maiustada,
ma armastan suhkrutoosi,
k\u00fcllap me lapsed ka\u00a0
armastavad saia ja moosi.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Seega, milline v\u00e4\u00e4rtus on koolil, kui tal pole koolilehte?<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ttelind hetkes tuleb kinni p\u00fc\u00fcda<\/h2>\n\n\n\n

Mihkel Eidast, a10
Liisa Kriipsalu, c10
Tuuli Pern, e00
Kertu Loide, e06
Tiina Tubli, e13
Johanna Adojaan, e13
Hanna Marrandi, e14
Sandra V\u00f5saste, e15<\/em><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Milline on parim aeg ja koht kirjutamiseks? Viimasel hetkel. Siis, kui oled piisavalt oodanud \u00f5iget aega, et pihta hakata, ja peatoimetaja n\u00e4gu on juba unes ja koolis sulle kangastunud. Tihti n\u00e4iteks N\u00e4ljas (s\u00f6\u00f6gikoht 2012. aastal R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval \u2013 toim). Ruum peab olema inspireeriv! KoKoKo ajal, n\u00e4iteks \u00f6\u00f6sel \u00f5petajate toas, samal ajal, kui J\u00fcrgenstein magab laua all. V\u00f5i \u00fcldse \u00f6\u00f6sel, kui pole v\u00f5imalust aknast v\u00e4lja vahtida. M\u00f5nikord vahetult p\u00e4rast unetunde, kell 5 hommikul, kui pole ohtu, et keegi kirjutab v\u00f5i helistab.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcljendaja J\u00fcrgen Laksu v\u00f5i Mihkel Eidasti kodus InDesigni failis, kui leht peaks juba valmis olema ja tr\u00fckki minema. Ja vahel ka t\u00e4iesti normaalsel ajal normaalses kohas, nagu oma toas koolilaua taga v\u00f5i Kohvipausis. Aga kui sul ei olnud arvutit, siis tuli minna linna teise otsa t\u00e4dit\u00fctre juurde, et seal suguv\u00f5sa ainsat moodsat arvutit kasutada. Uue aja r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklejad suudavad kribada ka bussis, rongis, Tallinna-Tartu maanteel\u2026 Kohalej\u00f5udmise aeg on hea kuklas tiksuv kell ja motivatsioon \u2013 selleks ajaks peab valmis saama! Hr Beieri soovituste p\u00f5hjal ka liikudes (jalutades, bussis\u2026). <\/p>\n\n\n\n

Hilja \u00f6\u00f6sel oma laua taga, klappidest muusika m\u00e4ngimas ja teised ammu magamas.<\/p>\n\n\n\n

Romantilisemad hinged kirjutavad esialgu k\u00e4sitsi m\u00e4rkmikku, k\u00fc\u00fcnlavalgel kohvikulaua taga v\u00f5i v\u00f5rkkiiges. Hiljem on omaette proovikivi s\u00f5nu de\u0161ifreerida ja Google Docsi faili \u00fcmber kirjutada.<\/p>\n\n\n\n

Parim hetk kirjutamiseks on siis, kui vaim peale tuleb. Siis tuleb k\u00f5ik see must tekst kohe kuskile v\u00e4lja saada. Kuhu, see pole oluline. P\u00e4rast, n\u00e4iteks hommikul ja kaine pilguga, tuleb k\u00f5ik \u00fcle lugeda ja nii-\u00f6elda normaalseks tekstiks vormistada. Aga elu on \u00f5petanud, et see m\u00f5ttelind hetkes tuleb kinni p\u00fc\u00fcda. Hiljem on n\u00e4ha, kas ta ka lendama hakkab v\u00f5i mitte.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
P\u00e4rast peatoimetajate paneeli aatriumis suunduti edasi saali n\u00e4lga kustutama ning artikleid kirjutama.<\/strong>
Foto: Madli Maran<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Hea \u017eurnaali p\u00f5hitunnused<\/h2>\n\n\n\n

Karmen Kukk, e16
Ester Asso, e16
Markus Laanoja, d17
Aadi Parhomenko, D19
Anette Ama, e20
Triinu Aru, e20<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eMina olen selle poolt, et paneme k\u00f5ik kirja, mis v\u00e4hegi tuleb, ja p\u00e4rast otsustame.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u2013 2017.\u20132023. aasta Miilangu toimetuste ajakirjanduslik kreedo<\/p>\n\n\n\n

Milline on hea leht? Paberil. Aga ilmtingimata mitte. Kui \u00f6elda ajaleht, siis tuleb esimesena ikka paberleht meelde. Pole oluline, et ta viis p\u00e4eva n\u00e4dalas ilmuks, v\u00f5ib ju ka korra n\u00e4dalas. <\/p>\n\n\n\n

Ma loen k\u00f5ige rohkem ERRi, sealt saab k\u00f5ige selgemat infot. Aga mina seda enam eriti ei loe, sest minu lugemisharjumused on muutunud \u2013 kasutan hoopis seda funktsiooni, kus robot mulle teksti ette loeb. Hea leht peaks j\u00e4relikult tehnoloogilise avangardiga sammu pidama.<\/p>\n\n\n\n

H\u00e4sti toimetatud peab see leht kindlasti olema. Kui on ikka inetult kirjutatud, siis mina k\u00fcll lugeda ei viitsi. Ja hea keelekasutus peaks olema, \u00f5igekiri ka. Mida sa ikka loed, kui inimene kirjutada ei m\u00f5ista?<\/p>\n\n\n\n

Minu meelest Miilang n\u00e4iteks ei vasta ajalehe kriteeriumitele, see on ikka pigem ajakiri. Ta on selline \u201ekoolikiri\u201d. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige parem leht on see, mida inimesed tahavad lugeda. Kui 10 minutit p\u00e4rast Miilangu potsatamist valgesse v\u00f5rekasti on m\u00f5ned numbrid endiselt alles, on midagi nihu l\u00e4inud. V\u00f5i kui j\u00e4rgmises vahetunnis aatriumlased mandalat ei v\u00e4rvi v\u00f5i \u00f5petajate tsitaate ei loe v\u00f5i ei uuri, milline kohuke t\u00f5esti<\/em> k\u00f5ige parem on. Kehv on ka siis, kui j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal keegi ei meenuta, et Miilangus oli ikka nii p\u00f5nev lugu, et kas sinagi lugesid? <\/p>\n\n\n\n

Ma hakkasin lihtsalt m\u00f5tlema selle sisu peale. See ju m\u00f5jutab v\u00e4ga palju, aga mis teie m\u00f5tted sellega seoses on? Eks koost\u00f6\u00f6 olegi hea ajalehe alus, m\u00f5nus lugemine s\u00fcnnib siis, kui osad moodustavad \u00fchtse terviku.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Vahest on ikkagi vajalik, et oleks v\u00f5imalikult lai teemade ring, et iga\u00fchel midagi lugeda oleks. Huvitavad ja loomingulised eksperimendid, karikatuurid, luuletused, k\u00f5ik-k\u00f5ik-k\u00f5ik olgu esindatud. Samal ajal t\u00e4idab hea ajaleht oma rolli \u00fchiskondliku neljanda v\u00f5imuna \u2013 t\u00e4helepaneliku valvekoerana, kasutades oma v\u00f5imu selleks, et n\u00e4idata, milline elu ikkagi p\u00e4riselt on.<\/p>\n\n\n\n

Minule n\u00e4iteks meeldivad need ajalehed, kus on rists\u00f5nad. Siuke hea ja suur rists\u00f5na, mitte mingi v\u00e4ike ja m\u00f5ttetu \u2013 terve leht olgu ikka t\u00e4is! N\u00e4iteks Eesti Ekspressis on head rists\u00f5nad. Neid koomikseid\u2026 no ma ei tea, kas keegi neid p\u00e4riselt loeb. Lapsed v\u00f5ib-olla. Kui loevadki, siis tore, et neile ka midagi on. <\/p>\n\n\n\n

Paratamatult hea Miilang v\u00f5i leht \u00fcldse on see, mis on l\u00f5bus. Olgu ta siis anekdoot v\u00f5i eksperiment, aga ainult t\u00f5sistest asjadest ei jaksa ka kirjutada.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Tr\u00fckil\u00f5hn v\u00f5i lai k\u00e4ttesaadavus?<\/h2>\n\n\n\n

Madli Maran, C21
Kirke Karolin Tark, C22
Lukas M\u00fc\u00fcrsepp, B22
Karin P\u00e4rtelpoeg, E22
Agnes Peitel, a22<\/em><\/p>\n\n\n\n

Selle \u00f5ppeaasta jooksul on Miilangu toimetus asunud aina usinamalt panustama meie koolilehe veebiv\u00e4ljaande arendamisse. V\u00e4rskelt ametisse nimetatud veebitoimetus n\u00e4eb muuhulgas kurja vaeva ka veebiv\u00e4ljaande reklaamimisega. Siiski kipuvad tr\u00fckisoojad paberlehed aatriumist kiiremini kaduma, kui veebilehe lugejanumbrid kasvada j\u00f5uavad. Kas selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla pelgalt harjumus v\u00f5i peitub paberlehes eriline lugemakutsuv v\u00e4gi, millega veebiv\u00e4ljaanne konkureerida ei suuda?\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tr\u00fckisoe on siinkohal v\u00e4ga oluline m\u00e4rks\u00f5na. V\u00e4rske tr\u00fckil\u00f5hn ja paberikrabin muudavad lugemiskogemuse kahtlemata palju isiklikumaks ja meeldej\u00e4\u00e4vamaks. Lisaks kuulub Miilangu paberleht HTG pika ajalooga traditsioonide hulka ja selle ilmumine on omamoodi aastast aastasse kanduv d\u00e9j\u00e0-vu<\/em> hetk. Erinevalt veebiv\u00e4ljaandest on Miilangu paberleht piiratud tiraa\u017eiga, mis muudab selle entusiastlikumate lugemishuviliste silmis hinnaliseks kollektsioneerimise objektiks. <\/p>\n\n\n\n

Veebiv\u00e4ljaandel on omalt poolt vastu panna eelk\u00f5ige vahetumad emotsioonid v\u00e4rviliste fotode n\u00e4ol ja laiem k\u00e4ttesaadavus. Vilistlastele, kes enam vahetunnis Miilangut lehitseda ei saa, on see heaks v\u00f5imaluseks end koolieluga kurssi viia ja oma j\u00e4relk\u00e4ijate tegemistele kaasa elada. J\u00e4rgmiseks sammuks v\u00f5iks olla Miilangu \u00e4pp (T\u00e4helepanu, k\u00fcmnendikud, tegu on potentsiaalse UPT teemaga!).\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Ratsionaalsest ja kalkuleerivast vaatepunktist l\u00e4htudes saab lisada veel veebiv\u00e4ljaande keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse ja selle, et erinevalt paberlehest ei kaasne veebiv\u00e4ljaande publitseerimisega rahalist kulu. <\/p>\n\n\n\n

Paberlehe kasuks r\u00e4\u00e4gib veel arutelu k\u00e4igus ilmsiks tulnud m\u00f5te \u201ePaberlehte lugedes paistab inimene targem v\u00e4lja kui telefoni silmitsedes.\u201d\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Miilangu kokkutulek algas peatoimetajate paneeliga auditooriumis.<\/strong>
Foto: Madli Maran<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Veel eelmise aastanumbri sees, j\u00f5ulukuu esimesel p\u00e4eval, leidis aset Suur Miilangu Kokkutulek. \u00dcritusele olid kutsutud k\u00f5ik Miilangu karvased ja sulelised l\u00e4bi aegade. Kes julges oma n\u00e4gu n\u00e4idata, sai osa \u00fchest toredast ja inspireerivast \u00f5htust.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4965,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[402],"tags":[],"coauthors":[27],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4964"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4964"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4964\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4980,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4964\/revisions\/4980"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4965"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4964"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4964"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4964"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4964"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}