Kõik me oleme kuulnud noormehest, kelle nime võib näha pea igas infolehe rubriigis „olümpiaadid“ ning keda vahetunnis näeme aatriumis bridži mängimas. Jah, tegemist on 12.a klassi õpilase Jaagup Repäniga, kes tänu oma olümpiaaditriumfidele pea teises maailma otsas ära on käinud.

Jaagup Repän: Vaikne ja väliselt üsna kinnine poiss, kelle soov teadmisi omandada ja neid aina juurde saada, on piiramatu. Foto: Mari-Liis Kullamaa

Jaagupi huvi reaalainete vastu ei ole sugugi juhuslik. On ju teada tuntud tõde, et käbi kännust kaugele ei kuku ning et lapsed tihtilugu oma ema-isa või vanemate õdede-vendade jälgedes käivad. Sedasi algas ka Rõngust pärit Jaagupi lugu, kelle isa on füüsik ja ema bioloog. Jaagup nendib, et informaatikapisik on suuresti isa teene, kes teda juba seitsmeaastaselt programmeerima õpetas. Olümpiaadide võidurikka teeraja tallus Jaagupi ees läbi tema vanem vend Taavi, kes lõpetas Treffneri kolme aasta eest. Troonipärijaid on sirgumas veelgi: praegu 10.a klassis õppiv Kaarel ja veel alles keskkooliaega ootavad noorem õde ja vend.

Ainevõistlused kui hobi ja elustiil

Olümpiaadid on alati Jaagupi elus tähtsad olnud. „Kooli mõttes on olümpiaadid põhilised –eesmärgiks ei sea ma hindeid, vaid võistluste tulemusi. Füüsikatunnis ma ei mõtle, et kui hästi ma arvestuse ära teen, vaid kuivõrd ma teemast aru saan ja teadmisi olümpiaadil kasutada oskan.“ Jaagup on võistlustulle astunud kuues aines: informaatika, füüsika, matemaatika, keemia, bioloogia ja sellel aastal esmakordselt ka ajalugu. „Füüsika on neist kõige lahedam, kuid informaatika on see, mis kõige paremini välja tuleb,“ hindab noormees oma seniseid saavutusi.

„Füüsikas on konkurents suurem. Informaatikaolümpiaad on alles arenemisjärgus – osalejaid on veel vähe, kõikides koolides informaatikat ei õpetatagi.“ Kokku on ta seni osa võtnud tosinast olümpiaadi lõppvoorust, millest pooled on rahvusvahelised. Tõesõna on noor geenius jõudnud kaugele nii saavutuste kui distantsi mõttes – ta on võistelnud Tai, Kanada, Bulgaaria, Saksamaa, Taani ja Rootsi areenidel ning toonud koju pronks- ja hõbemedaleid.

Ometi ei piirdu Jaagupi elu vaid arvuti taga istudes või füüsikaloenguid kuulates. Ta on mänginud hobi korras jalgpalli juba sest ajast, mil oli põlvepikkune. Samuti armastab ja harrastab noormees jalgrattasõitu.

Mis saab edasi?

Üsna etteaimatavalt plaanib Jaagup minna õppima füüsikat. Üheks pürgimist väärivaks mäetipuks ja unistuseks peab noor teadlane lennundusinseneri ametit, kuid tegelikust spetsialiseerumisest veel rääkida ei oska. Sellepärast, et olümpiaadikarjäär õige pea otsa on saamas, Jaagup kurb ei ole: „Ülikoolis on enda võistlused ja teised asjad, milles end proovile panna.“

Vastuvaidlemise mõjuvõim

Ennast iseloomustab Jaagup nõnda: „Ma arvan, et olen rahulik, laisk, tagasihoidlik ja justkui iseenesest kulgev inimene. Samas meeldib mulle vaielda ja diskuteerida. Kui kirjutan kirjandit, siis hakkab mõte jooksma alles siis, kui saan millelegi vastu vaielda. Mulle meeldib vaheldus – pärast pikka mõttetööd lähen rattaga sõitma.“

Kaardid ja mõtlemine: Kus need kaks asja kohtuvad, on Jaagup alati kohal. Foto: Mari-Liis Kullamaa

Treffneri koolilt on Jaagup saanud endale sõbrad ja õpetajad, kes on alati olnud toeks ja olemas.

Teese Jaagupist

Autorid: Jaagupi parimad sõbrad

1) Jaagup: “Ma ei ole kannibal.”
2) Jaagup pole ikka veel hommikust konjakijoomist ära lõpetanud.
3) Jaagupile meeldivad hullud teadlased nagu Feynman. Küll koer koera tunneb.
4) Jaagupil on palju religioosseid kogemusi. “Jumalad ütlesid mulle…”
5) Jaagup on end ümbritsenud suurte klassikutega.
6) Jaagupi lugemis-, kirjutamis- ja eneseväljenduspädevusetused on kurikuulsad.
7) Jaagup tunneb sügavat lähedust Frodo ja teistega.
8) Jaagup räägib äärmiselt vigast rootsi keelt, mida nimetab norra keeleks.
9) Jaagupi arvutustes x * 5 / 5 ei võrdu x.
10) Jaagupi arvates pole informaatika lahe.
11) Jaagup loodab leida tunneli lõpus valgust.
12) Jaagupi meelest valitsevad tema sõprade seas vendlus ja õelus.