Baaskursus

Sisendseadmed

[Klaviatuur] [Hiir] [Juhthoob] [Skanner] [Digitaatorid] [Magnetilised lugemisseadmed] [Puuteekraanid ja pliiatsiarvutid]

Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi.

Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks.

Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on:

klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks
hiir kui elektrooniline "nimetissõrm"
skanner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks
magnetkirjalugeja
magnetkaardilugeja
valguspliiats
puuteekraan (touch-screen)
digitaator (graafikatahvel)
pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik käsitsikirjutatud info sisseviimine arvutisse
juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks
kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule.

Klaviatuur

Paljude arvutiga tehtavate tööde puhul on arvuti kõige olulisemaks komponendiks klaviatuur. Selle individuaalsest sobivusest oleneb suuresti töö mugavus. Kui mõnele meeldib pehme ja pika klahvikäiguga või suurarvuti terminali moodi valjult klõpsuv sõrmistik või väiksemõõtmeline programmeeritav AnyKey-d sisaldav klahvik, siis see on täiesti maitseküsimus ja arvutiostja peab ostetava arvuti klaviatuuri lihtsalt proovima.

Tähtsamate klahvide seletused

Num Lock	asub parempoolse numbriklahvistiku ülanurgas. Num Lock kehtibki ainult nende numbriklahvide kohta. Kui Num Lock on sisse lülitatud, põleb vastav tuli klaviatuuri paremas ülanurgas ning numbriklahvistikul saab trükkida numbreid. Kui tuli ei põle, on Num Lock välja lülitatud ja numbriklahvistik dubleerib nooleklahve.
Shift e registriklahv	on tähistatud ülesnoolega. Shift klahve on klaviatuuril kaks ja need asuvad klaviatuuri alaosas.
Caps Lock	kui on välja lülitatud, siis saab Shift klahvi all hoides ja täheklahve vajutades suurtähe, kui aga Caps Lock on sisse lülitatud, siis väiketähe. Shift klahvi all hoides saab muudelt klahvidelt ülemise märgi.
AltGr	on klahv, mida all hoides saab klaviatuurilt sisestada klahvidel olevaid kolmandaid sümboleid. Eesti klaviatuuri kasutades annab näiteks klahvikombinatsioon "AltGr+½" murru ½ (hoidke klahvi AltGr alla ja vajutage klahvi, kuhu on märgitud tärn *, ülakoma ' ja murd üks kahendik ½).
Tab e tabeldusklahv	asub klaviatuuri vasakus servas ja on tähistatud kahe vastassuunalise noole abil. Andmete sisestamisel liigutab vajutus klahvile Tab kursori 4-8 märki edasi, jättes tühja koha. Kui arvuti toob ekraanile mõne dialoogiakna, saab Tab klahviga liikuda erinevate valikute vahel.
Enter e sisestusklahv	on tähistatud kõverjoone abil (ülevalt alla ja vasakule noolekõverik). Klahv Enter asub klaviatuuri keskosas ja on kõige kogukam. (Lisaks sellele on klahv Enter veel ka klaviatuuri parempoolses alumises nurgas). Mõnedel klaviatuuridel on Enter asemel kirjutatud Return (reavahetus). Klahv Enter on vajalik andmete sisestuse lõpetamiseks, rea lõpetamiseks ja tühja rea sisestamiseks.
Backspace e tagasilükkeklahv	asub klahvi Enter kohal ja on tähistatud vasaknoole abil. Vajalik kursorist vasakule jääva märgi kustutamiseks (kursorist paremale jääva märgi kustutab Delete klahv).
Spacebar e tühikuklahv	kasutatakse kahe sõna eraldamiseks. Kõige pikem klahv klaviatuuril.
Escape e Esc e paoklahv	asub klaviatuuri vasakus ülaservas. Selle klahvi abil saab tavaliselt parajasti tehtava tegevuse katkestada.
Ctrl e juhtklahv ja Alt e muuteklahvid	asuvad klaviatuuri alaosas ning üksinda neid klahve vajutades ei juhtu tavaliselt midagi. Koos mingi teise klahviga (hoida Ctrl või Alt all ja vajutada mingit klahvi) aga võidakse teostada mingi tegevus, olenevalt programmist, millega momendil töötatakse.
Funktsiooniklahvid F1 ... F12	asuvad klaviatuuri ülaosas. Vajutades mingit funktsionaalklahvi, teostatakse tavaliselt mingi tegevus, mis oleneb parajasti aktiivsest programmist.
Insert e lisamisklahv, ülekirjutamisklahv	mõnes programmis toimib lisamis- ja ülekirjutamisrežiimi sisse- ja väljalülitajana. Sisselülitatusest annab märku ekraani allääres oleval olekuribal kiri "OVR".
Delete e kustutusklahv	kustutab kursorist paremal(\|) või kursori kohal(_) oleva sümboli.
Home e algusklahv	viib kursori rea algusse.
End e lõpuklahv	viib kursori rea lõppu.
Page Up	leheküljeklahv, viib kursori ekraanitäie võrra üles.
Page Down	leheküljeklahv, viib kursori ekraanitäie võrra alla.
Num Lock e numbrilukustuse klahvi	kasutatakse kursorijuhtimisrežiimist numbrirežiimi üleminekuks ja vastupidi.
Print Screen	saadab ekraanil oleva teksti printerile või arvuti mällu. DOS-s - trükitakse kõik ekraanil olevad sümbolid printeril WINDOWS-s - ekraanipilt kopeeritakse arvuti vahemällu.
Scroll Lock e kerimislukustuse klahv	kerimislukustusklahv on teksti kuvamise juhtimiseks.
Pause e pausiklahv	katkestab täidetava programmi töö.

Klaviatuuri paremal ülanurgas on kolm indikaatorit: suurtähtede (Caps Lock), numbriklahvide (Num Lock) ja tekstikerimise (Scroll Lock) indikaatorid.

Enamlevinud klahvikombinatsioonid

F1 - teeb lahti help faili
Ctrl+Esc - avab Start menüü
Alt+F4 - sulgeb parasjagu töötava programmi või aktiivse akna
Ctrl+a - teeb kõik aktiivseks
Ctrl+x - lõika ehk Cut
Ctrl+c - kopeeri ehk Copy
Ctrl+v - kleebi ehk Paste
"Microsofti" nupp, e nupp, millel on kujutatud "lehvivat" akent, need on kahel pool esimeses reas, teeb lahti desktopi. Sama klahvikombinatsiooni uuesti vajutades avaneb eelnevalt lahtiolnud programm.
Akna sees olevatelt ikoonidelt saab aktiivsuse maha kasutades Ctrl+Space (pikk tühikuklahv).

Mõningate erimärkide nimesid

Soovitused

Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleb unustada, sest kõik asjad (tomatimahl, leivapuru jms), mis võivad klaviatuuri sisse pudeneda, sinna ka pudenevad.

Plastikkaitsme, mis tavaliselt on ostes klaviatuuri peal, võiks alles hoida ning seda ka kasutada. Kui arvuti taga töötatakse päevas näiteks 8 tundi, aitab klaviatuurile asetatud kaitse ülejäänud 16 tundi eemale hoida tolmu ja muud prahti.

Klaviatuuri klahve pole mõtet õlitada, sellest nad paremini tööle ei hakka.

Enamlevinud klaviatuurid

Hiir

Windows-i töökeskkonnas sooritatakse enamus juhtimistegevusi arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda.

Hiirt tuleb libistada hiirematil. Tulemusena hiire sees olevad andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil.

Rullikuga varustatud hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut. Rullikud on ühendatud kahe teineteisest 90⁰ võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks. Lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi - tagasi ja vasakule - paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual.

Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane tuluke, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha.

Väidetakse, et optilised hiired on võimelised tegema kuni 6000 pilti sekundis ning vähemvõimekas polevat ka digisignaaliprotsessor (DSP), mis töötleb sensorilt saadud digitaalseid pilte – teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Sel viisil tuvastab DSP, kui kaugele ja millises suunas on hiir kahe pildi vahel liikunud, ja edastab vastavad koordinaadid arvutile.

Optilise hiire tööpõhimõte:

Hiir ühendatakse arvuti jadaporti (COM - port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Lisaks on väga levinud hiire ühendamise viis läbi PS/2 pordi ja läbi USB.

Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi - dotch per inch). Tundlikkus 200 dpi näitab, et hiire liigutamisel laual ühe tolli võrra teisendub see liikumine 200 elektrisignaaliks. Kui tarkvaraliselt vastab 1 elektrisignaalile liikumine kuvaril 1 punkti võrra, siis 640 x 480 pinna katmiseks on vaja 3.2 x 2.4 tolli suurust lauapinda. Tundlik hiir on hea hiir, ent vahel osutub kasulikuks hiire tundlikkuse vähendamine.

Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel Apple'i hiirel oli üks klahv. Enamik tänapäeva hiiremudeleid on varustatud kahe või kolme klahviga (mouse button), mille funktsioon sõltub konkreetsest rakendusprogrammist. Vasakpoolne on tavaliselt sisestusklahv (Enter) ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, mille klahvide arv ulatub üle 5 ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis.

Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab.

Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.

Hiire põhitegevused

Osutamine (pointing) - hiiremärgi viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on osutuskohaks noole tipp.
Klõps (click) - hiire nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel. Noolekujulise kursori korral märgistab osutatud objekti, tekstis viib tekstikursori osutatud kohta.
Topelt- ehk kaksikklõps (double click) - kaks kiiresti üksteisele järgnevat hiireklõpsu paigalpüsiva hiirekursoriga. Topeltkõps ikoonil käivitab programmi, topeltklõps dokumendil avab selle ja topeltklõps kataloogi nimel, avab kataloogi sisu nimekirja.
Lohistamine ehk vedamine (dragging) - hiire liigutamine matil hiirenuppu all hoides. Kasutatakse muutolekus akna asukoha või ikooni asukoha muutmiseks töölaual, akna suuruse muutmiseks.
Hoidmine - hiire nupu allhoidmine kui hiirt ei liigutata. Näiteks kerimisriba kasutamisel.

Enamlevinud hiired

Hiire kasutamisel tuleb meeles pidada:

hiirt tuleb libistada alati hiirematil, mitte laual;
tõstes hiire matilt üles, ei liigu hiirekursor ja nii saab mugavamat tööasendit otsida. Näiteks, kui hiire liigutamisega jõutakse mati servale, kuid oleks veel vaja edasi liikuda, siis tõstetakse hiir lihtsalt mati keskele tagasi;
sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga. Näiteks Windows töökeskkonnas saab kataloogi sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Control klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel.

Juhthoob

Juhthoob on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jätkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas, kuhu kang osutab. Kursori peatamiseks tuleb hoob viia püstiasendisse.

Paljudel juhthoobadel on ka mitu nuppu, nn trigerit.

Selle sisendseadme peamiseks kasutusvaldkonnaks on arvutimängud aga ka mitmed CAD/CAM (arvutiprojekteerimine / arvutivalmistus) rakendused.

Skanner

Selline näeb välja kooli skanner:

Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. Skanneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada.

Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist märgituvastust (OCR- optival character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, muuta šrifti, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida.

Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp - täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile.

Skaneerimisseadmeteta ei saa läbi ükski kirjastus, reprotöökoda ega reklaamibüroo. Üha populaarsemaks muutuvad skannerid aga ka muudes firmades ja ametiasutustes, kuna

neid saab kasutada kopeerimismasinatena, kui skaneerimistulemus otse printerisse saata
juba kord trükitud teksti arvutisse võtmiseks, et mitte teksti uuesti sisse tippida, vaid kasutada tekstituvastusprogrammi, et selle kaudu kirjatükid jälle redigeeritavaks muuta.

Nii fotosid kui kunstiteoseid läheb vaja skaneerida ka veebilehekülgede illustreerimiseks ning lihtsalt kodudes - oma pildistatud fotode parandamiseks, paljundamiseks ja e-posti kaudu sõpradele saatmiseks. Värvifotode paljundamiseks paberile vajate muidugi värvi-, soovitavalt aga spetsiaalset fotoprinterit, mis suudab kvaliteetsele paberile ehtsa fotokoopiaga võrreldava kujutise luua.

Skaneerimisel peab meeles pidama mõnda rusikareeglit, et mitte ilmaasjata oma aega ja arvuti kõvakettamahtu ning mälu raisata.

Skaneerige pildid nii väikese tihedusega kui võimalik ja nii suurega, kui vajalik! Kui tahate originaalsuuruses pilti vaadata vaid arvutiekraanil, piisab skaneerimistihedusest 75 DPI (dots per inch - punkti tollile), kui seda on vaja paberile printida, tuleks valida 150 DPI.
Prinditihedust ja skaneerimistihedust ei maksa segi ajada. Näiteks printides tihedusega 600 DPI laserprinteril pole vahet, kas pilt on skaneeritud 150, 300 või 600 DPI-ga - tulemus on ikka samasugune. Kui aga eesmärgiks on kvaliteetne, trükikojas valmistatav neljavärvitrükis toode, mille jaoks värvilahutus tehakse reprotöökojas filmiprinteriga, tuleb pilt skaneerida tihedusega 300 DPI.

Milleks siis valmistatakse skannereid, mis võimaldavad tihedust 600, 1200 ja isegi 2400 DPI? Aga selleks, et pildioriginaale oleks võimalik kvaliteetselt suurendada. Kui tahate oma pildi joonmõõtmeid suurendada näiteks kaks korda, siis tuleb ka skaneerimistihedust tõsta kaks korda. Pildi pindala suureneb seejuures neljakordseks (2²), sama palju aga suureneb ka faili maht. Kui näiteks skaneerite fotot mõõtmetega 10x15 cm tihedusel 300 DPI, tuleb selle faili maht TIF-vormingus umbes 5 MB, kui aga 600 DPI-ga, siis juba 25 MB. Viimast pilti võib kvaliteetselt trükkida mõõtmeis 20x30 cm, s.o umbes A4-formaadis. Muuhulgas, mõelge ka sellele, kuidas nii suurt faili oma arvutist edasi anda - floppidele seda juba ei paki.

24x36 mm suuruse slaidi skaneerimine selleks, et seda kvaliteetselt trükkida 10 korda suuremana, st mõõdus 24x36 cm, tuleks ka skaneerimistihedust tõsta 10 korda - 3000 DPI-ni (A4 formaadi, näiteks ajakirjakaane jaoks, piisab ka 2400 DPI-st). Sellist optilist tihedust võimaldavad vaid väga kallid skannerid, millel on erilised lisaseadmed läbipaistvate materjalide skaneerimiseks. Suurte plakatite valmistamisel lähevad skaneeritud piltide failimahud juba astronoomilistesse suurustesse, kuid sellest me siin edasi ei räägi.

Kui aga kavatsete pilti printimisel/trükkimisel vähendada, võite piirduda väiksema skaneerimistihedusega, ikka nii mitu korda, kui mitu korda vähenevad pildi joonmõõtmed. Kodukasutuseks kõlbavad suurepäraselt 300-punktised skannerid, kellel aga on suuremad nõudmised, võiksid valida 600-punktise seadme.

Kõigil skannereil on võimalik skaneerimistihedust tarkvaraliste vahenditega ka mitu korda tõsta, kuid see võimalus on petlik - saate küll mitmekordselt suurema mahuga faili, kuid pildi teravus oluliselt ei tõuse. Tarkvara võimaldab vaid pildipiksleid interpoleerida, mis jätab mulje, et suur pilt on tehtud ähmasevõitu objektiiviga. Eri programmid annavad küll erineva kvaliteediga tulemuse.

Skannerite ühendamiseks arvutiga kasutatakse kolme tüüpi liideseid. Printeriporti ühendatav paralleelliides sobib iga arvutiga (skanneril on veel teine pistikupesa, kuhu saab ka teie printeri ühendada, et kasutada vaheldumisi, aga mitte korraga nii skannerit kui ka printerit). SCSI-liides nõuab erilist lisakaarti ja teeb sellega skanneri kallimaks. USB-liides sobib vaid uut tüüpi arvutitega. SCSI- ja USB-liidest loetakse tavaliselt kiiremateks, paralleelliidest aeglasemaks, kuid testitulemused on näidanud. Uuemate skannerite puhul ei pruugi see reegel enam kehtida.

On olemas ka käsiskannerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skannerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama".

Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot objektide heledus - tumeduse ja värvuse kompamise teel, kasutades ülitundlikke sensoreid. Optiliste lugemisseadmete lihtsaimaks liigiks on infolugejad ainult kindlal viisil normeeritud andmekandjatelt. Sellisel juhul on objektiks näiteks vöötkoodiriba kauba pakendil või masinloetav kiri pangatšeki allosas.

Digitaatorid

Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid.

Jooniste ja visandite sisestamiseks mõeldud seade koosneb tavaliselt tahvlikesest (aluslauast) ja litritaolisest kursorseadmest või nõelataolisest sulepeast. Litter on niitristiga varustatud luubitaoline seade, mis võimaldab positsioneerida punkti ülitäpselt. Nõelsulepea kasutab tindi asemel elektroonilist otsikut.

Viimasel ajal integreeritakse graafikatahvli taolise sisendseadme koosseisu ka väljundseadmena toimiv õhuke vedelkristallekraan.

Magnetilised lugemisseadmed

Magnetkirjalugeja

Seade ja meetod arendati välja 50.aastail pangadokumentide jaoks. Magnetkiri kujutab endast klaarteksti magnetilist varianti. Kirjamärgid kantakse andmekandjale (pangakaardile) magnetilist ainet sisaldava tindiga (trükivärviga) ning nende lugemist teostatakse erilise MIRC lugeja-sorttiirmasina abil.

Magnetkirja eeliseks on see, et teda on raske rikkuda, lugemine on kiire ja ta on loetav nii inimesele kui ka masinale.

Magnetkaardilugeja

Magnetribaga varustatud kaart on sarnane standardse magnetlintseadmega, kuid on mõeldud suhteliselt väikeste andmehulkade salvestamiseks.

Tüüpilise magnetkaardi formaat on 54x86. Aluseks on õhuke plastmaterjal. Tänapäeval on nende kasutusvaldkond väga lai (krediitkaardid, tanklakaardid, paljundusmasinate koopiakaardid, ID-kaardid jne.).

Puuteekraanid ja pliiatsiarvutid

Valguspliiats

Sisendseade, mille põhiosaks on pliiatsitaoline ja valgustundliku otsikuga pulk. Pliiatsiga spetsiaalset arvutiekraani puudutades sulgub fotoelektriline ahel ja vastava elektroonikalülituse abil fikseeritakse selle punkti koordinaadid ekraanil, mis seejärel antakse edasi arvuti protsessorile.

Kasutatakse peamiselt jooniste ja graafikute loomiseks otse elektronkiirekuvari ekraanile spetsiaalsetes graafikakuvarites.

Puuteekraan

Selle sisestusmeetodi puhul asendab hiire või valguspliiatsi taolist osutusseadist kasutaja sõrm, millega puudutatakse spetsiaalset puutetundlikku ekraani. Tänapäeval kasutatakse poodides ostu hinna saamisel kauba kaalumise teel ja ka panga rahaautomaatides.

Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele.

Puuteekraani kasutatakse Tallinna kinos Coca - Cola Plaza.

Pliiatsarvuti

Pliiatsarvutid on käeskantavad pisiarvutid, mille puhul sisestamiseks kasutatakse klaviatuuri asemel vastavat kuvarit ja elektroonilist sulge. Pliiatsarvuti kaasaegseks variandiks on nn PDA (Personal Digital Assistant), mis ühtlasi täidab taskumärkmiku, mobiiltelefoni, faksisaatja jms funktsioone.