Aineklass,

üldvalem,

mõiste

 

Funkt-sio-

naalne

rühm

Ees- või

järelliited

nimetuses

Näited

Füüsika-lised

omadused

Leidumine,

saamine,

kasutamine

Keemilised omadused

Alkaanid

 

CnH2n+2

 

Küllastunud süsivesinkud,

milles sp3 süsinikud (tetraeedrilised süsinikud) on seotud vesinikega.

 

 

 

-aan

CH4 metaan

C2H6 etaan

C3H8 propaan

C4H10  butaan

 

 

C1-C4 gaasid

C5-C16 vedel.

C17-…tahked

Hüdrofoobsed

Süsinikahela pikenedes tihedus, st°,kt° suurenevad.

Sama süsinike arvu korral on hargnenud ahela puhul

r,st°,kt°

väiksem

Maagaas(CH4)

Nafta(vedelate alkaanide segu

Parafiin(tahke-te alkaanide segu)

C5-C9(bensiin)

Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel

Kasutatakse kütusena ja paljude teiste ainete saam.

1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine)

CH4+2O2®CO2+2H2O

2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta)

a.)lagunemine koostiselelementideks: CH4®C+2H2

b.)krakkimine:C10H22®C5H12+C5H10

c.)isomeerumine: CH3CH2CH2CH3®CH3CH(CH3)CH3

d.)tsükliseerumine: C6H14®C6H12+H2

e.)dehüdrogeenimine: CH3-CH2-CH3®CH2=CH-CH3+ H2

3.)Radikaaliline asendusreaktsioon halogeenidega

        CH3-CH2-CH3+Cl2®CH3-CHCl-CH3+HCl

(radikaal on paardumata elektroniga väga aktiivne osake)

Kloori molekuli lagunemisel kiirguse mõjul tekkivad Cl*

ründavad alkaani molekuli. Uus radikaaltsenter tekib kõige kergemini selle süsiniku juurde, mis omab kõige rohkem süsinikevahelisi sidemeid. Tekib ahelreaktsioon.

Halogeeno-

alkaanid

 

CnH2n+1-Hal

 

ehk  R-Hal

 

sp3-süsiniku juures olev vesinik on asendatud halogeeniga.

-F

-Cl

-Br

-I

Fluoro-

Kloro-

Bromo-

Jodo-

CH3Cl klorometaan

(metüülklo-riid)

 

CCl2F2 difluoro-dikloro-metaan

Mõned gaasid, enamus vedel. või tahked . Küllalt suure tihedusega.

r­     M(Hal)­

ja halogeeni- aatomite  arvu kasvuga.

Mürgised. Hüdrofoobsed. Head lahustid paljudele hüdrofoobsetel orgaanilistele ainetele.

(sarnane lahustub sarnases)

Looduses leidub neid vähe.

Saadakse alkaanide halogeenimisel

CH4+Cl2®

CH3Cl+HCl

Neid kas. paljude ainete

(alkohol,eeter, amiid jt.)saam.

Kas. lahustina (rasvade,õlide, vaikude jt. lahustamisel).

CCl4(tulekust.)

CF2Cl2(freoon)

Pestitsiidid DDT

Iseloomulikud on nukleofiilsed asendusreaktsioonid.

Halogeniidioonid(tugevate hapete happejäägid) kui nõrgad nukleofiilid tõrjutakse tugevamate nukleofiilide( OH- , RO-,

CN- , R-NH2 ) poolt välja ja asendatakse.Tugevam nukleofiil  ühineb katkenud sideme juurde tekkiva karbokatiooniga (C+), mis on elektrofiilseks reaktsioonitsentriks.

a.)H                                      H

     |                                         |

H-Cd+-Cld- +Na+OH- ®H-C-OH +NaCl

      |                                        | (alkohol) (metanool)

     H                                      H

b.)Cd+ H3Cld- + C 2H5O-Na+ ® CH3OC2H5 + NaCl

                                                  (eeter) (etüülmetüüleeter)

c.) Cd+ H3Cld- + K+CN- ® CH3CN + KCl

                                           (nitriil) (metüülnitriil)

d.) Cd+ H3Cld- + CH3Nd-H2 ® CH3N+H2CH3*Cl-

                                             (ammooniumsool)

                                          (dimetüülammooniumkloriid)



Aineklass,

üldvalem,

mõiste

Funkts.

rühm

Ees-või järel-liide

Näited

Füüsikalised

omadused

Leidumine või saamine

 ja kasutamine

Keemilised omadused

Alkohol

 

CnH2n+1OH

 

        R-OH

 

Tetraeedrilised süsinikud (sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- rühmaga

-OH

-ool

 

 

hüdroksü-

CH3OH

Metanool

 

C2H5OH

Etanool

 

C2H4(OH)2

Etaandiool

 

C3H5(OH)3

Propaan- triool

Hüdrofiilsed tänu H-sidem. moodustumisele.

Mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees.

kt°, st° ­ ahela pikenemisel ja H-sidemete rohkenemisel (rohkem OH-sid)

C1-C11 vedelikud 

C12-C20 tardunud

rasva sarnased

C21-… tahked

Metanool-väga mürgine. Etanool-narkootilise toimega

 

Etanooli saadakse

1.) sahhariidide kääritamisel: C6H12O6®2C2H5OH+2CO2­

2.) eteeni hüdraati-misel:

CH2=CH2+ H2O® C2H5OH

3.) halogeenoalkaani reageerim. leelisega:

C2H5Cl+NaOH®C2H5OH+NaCl

 

Kasut. lahustina, meditsiinis, kosmeetikas, konserveerimisel, värvi-ja lakitööstuses, kütusena, alkohoolsete jookide koostises.

1.) Põlemine (täielik põlemine):

C2H5OH+3O2®2CO2+3H2O

2.) reag. leelismetallidega:

2 C2H5OH+2Na®2 C2H5ONa + H2­

                            naatriumetanolaat

3.) dehüdraatimine (-H2O):

a,) C2H5OH® CH2=CH2+ H2O

b.) 2 C2H5OH®C2H5-O-C2H5+ H2O

4.) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb)

a.)aldehüüdiks:

C2H5OH + 0,5 O2®CH3CHO+ H2O

b.) karboksüülhappeks:

C2H5OH + O2®CH3COOH+ H2O

5.) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks:

C2H5OH+H2®C2H6+ H2O

6.) reag. karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi:

C2H5OH+HCOOH®HCOOC2H5+ H2O

7.) reag. aldehüüdidega,tekivad

a.)poolatsetaalid

 C2H5OH+ CH3CHO®CH3CH(OH)OC2H5

b.) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid:

CH3CH(OH)OC2H5+ C2H5OH® CH3CH(OC2H5)2+ H2O

8.) reag. vesinikhalogeniididega:

C2H5OH+HCl® C2H5Cl+ H2O

 

 

Alkoholaat

CnH2n+1ONa

R-OMe

Alkoholi sool

-OMe

-olaat

C2H5ONa

Naatrium-

etanolaat

Hüdrofiilsed tahked ained

Saadakse alkoholide reag. leelismetallidega:

2C2H5OH+2K®2C2H5OK+H2­

                      

 

1.) reag. veega: C2H5ONa + H2O® C2H5OH+ NaOH

2.) reag. halogeenoalkaaniga:

 C2H5ONa+CH3Cl® C2H5-O-CH3 + NaCl



Aineklass, üldvalem, mõiste

Funkt-

sionaal-ne rühm

Ees- või

jarel-liited

Näited

Füüsika-

lised

omadused

Füüsika-

lised

omadused

Keemilised omadused

Amiin

 

R-NH2

(primaarne)

 

R-NH-R`

(sekundaarne)

 

R-NR`R``

(tertsiaarne)

 

Amiinid on ammoniaagi (NH3)

derivaadid, milles üks või mitu vesinikku on asendatud alküülrühmaga.

 

-NH2

-amiin

 

amino-

 

CH3NH2

metüülamiin

 

(CH3)2NH

dimetüül- amiin

 

(CH3)3N

trimetüül- amiin

 

CH3NHC2H5

etüülmetüül-amiin

Ebameeldiva lõhnaga.

Hüdrofiilsed.

H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus väiksem),  seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid.

Samal põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. Tertsiaarsetel amiinidel

(R3N –del)

H-sidemed puuduvad ning nende lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad.

 

Amiinid tekivad looduses mikrobioloogilisel lagunemisel (laipades, fekaalides, roiskumisel, soolakalas jne.).

 

Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine saadakse madalamatest amiinidest ka halogeenoalkaanide ja leeliste toimel:

C2H5Cl+NH3®C2H5N+H3Cl-

           Etüülammooniumkloriid

C2H5N+H3Cl-+KOH®C2H5NH2+KCl+H2O      (primaarne amiin)

 

C2H5NH2+CH3Cl+NaOH®

C2H5NHCH3+NaCl+H2O

(sekundaarne amiin)

C2H5NHCH3+ C3H7Cl+KOH®

C2H5N(CH3)C3H7+KCl+H2O

(tertsiaarne amiin)

 Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+):

R-NH2+ H+®R-N+H3(alküülammooniumioon)

1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega:

CH3NH2+HCl®CH3N+H3Cl-

2.) reag. halogeenoalkaanidega:

CH3NH2+C2H5Cl®CH3N+H2C2H5Cl-

                        Etüülmetüülammooniumkloriid

Tekkinud ammooniumsoola neutraliseerimisel leelisega saadakse amiin:

CH3N+H2C2H5Cl-+KOH®CH3NHC2H5+KCl+H2O

 



Aineklass, üldvalem, mõiste

Funkt-

sionaal-ne rühm

Ees- või

jarel-liited

Näited

Füüsika-

lised

omadused

Leidumine,

saamine,

kasutamine

Keemilised omadused

Küllastumata

ühendid

 

Alkeenid

CnH2n

Kaks planaarset sp2 süsinikku on seotud lisaks

 s-sidemele ka p-sidemega

 

Alkadieenid

CnH2n-2

 

 

 

 

Alküünid

CnH2n-2

Kaks lineaarset sp süsinikku on seotud lisaks

 s-sidemele veel kahe p-side-mega.Süsinike vahel on kolmikside.

 

 

 

 

 

=

(üks kaksikside

 

 

 

 

= =

(kaks kaksik-sidet)

 

 

 

   º

(üks kolmik-side)

 

 

 

-een

 

 

 

 

 

-dieen

 

 

 

 

 

-üün

 

 

 

CH2=CH-CH3

Propeen

 

 

 

 

CH2=CH-CH=CH2

1,3- butadieen

(but-1,3-dieen)

 

 

 

 

 

CHºCH

Etüün

 

CH3-CH2-CºCH

1-butüün

(but-1-üün)

 

CHºC-CH=CH2

3-buteen-1-üün

(but-3-een-1-üün)

 

 

 

 

Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidele.

Hüdrofoobsed.

 

 

 

Küllastumata ühendeid saadakse alkaanide

dehüdrogeenimisel:

CH3-CH3®CH2=CH2+H2

2CH4®CHºCH+H2

Laboratoorselt saad.:

C2H5OH® CH2=CH2+H2O

CaC2+H2O®Ca(OH)2+C2H2

Eteeni kasut  piirituse, sünteetilise kautsùki , plastmasside, mootorikütuste jne. tootmiseks.

Alkadieene sisaldab looduslik kautsuk ja alkadieene kasut sünteetilise kautsuki tootmiseks.

Etüüni kas. metallide keevitamisel ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne.

 

 

 

 

I  Elektrofiilsed liitumisreaktsioonid

p-side on nukleofiilsustsentriks, mida ründavad elektrofiilsustsentrid. . Liitumise käigus p-side katkeb.  Küllastumata ühenditege võivad liituda vesinikhalogeniidid, halogeenid, vesinik, vesi ja nad võivad ka polümeeruda. Vesinik liitub selle süsiniku juurde, kus enne oli rohkem vesinikke(Markovnikovi reegel).

1.) liitumine HCl-ga:

CH2=CH-CH3+ HCl®CH3-CHCl-CH3

2.) liitumine veega:

CH2=CH-CH3+H2O®CH3-CH(OH)-CH3

3.) liitumine H2-ga (hüdrogeenimine):

CH2=CH-CH3+H2®CH3-CH2-CH3

4.) liitumine Br2-ga:

CH2=CH-CH3+Br2®CH2Br-CHBr-CH3

5.) polümeerumine (monomeeride liitumine p-sidet omavate süsinike vahel. n on ühinevate monomeeride arv ja sulgudesse paigutatava elementaarlüli(korduv osa)taga olev  n on polümerisatsiooni aste.):

n CH2=CH-CH3®(-CH2-CH-)n

                                            ½

                                            CH3

(monomeer)              (polümeer)

Alküünide reaktsioonid on analoogsed.

Alküünide puhul võib liitumine toimuda kaks korda, kuna p-sidemeid on neis kaks..

II Põlemine

1.täielik pölemine: C2H4+3O2®2CO2+2H2O

2.mittetäielik põlem.:C2H4+2O2®CO2+2H2O+C

III Oksüdeerumine (KmnO4-ga):

a.) külmalt: CH2=CH2  ®   HO-CH2-CH-OH

                                                (etaandiool)                                          b.) kuumalt:  CH2=CH2®2HCHO   (etanaal)



Aineklass, üldvalem, mõiste

Funkt-

sionaal-ne rühm

 

Näited

Füüsika-

lised

omadused

Leidumine,

saamine,

kasutamine

Keemilised omadused

Karbonüül- ühendid

Aldehüüdid

CnH2n+1CHO

R-CHO

Aldehüüdid on ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ketoonid

R-CO-R

 

 

-CHO

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-CO-

 

 

-aal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

-oon

 

 

HCHO

Metanaal

 

 

CH3CHO

Etanaal

 

 

 

CH2=CH2CHO

Propenaal ehk

akroleiin

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CH3-CO-CH3

Propanoon ehk

Atsetoon

 

CH3-CO-C4H9

2-heksanoon

Madalamadkarbonüül-ühendid on kergesti lenduvad ja vees lahustuvad vedelikud. Kõrgematel lahustuvus väheneb. (karb.rühm on küll polaarne, aga H-side-meid ei moodusta.)

Osadel meeldiv lõhn, osadel ebameeldiv.

 

 

 

 

Füüs om. on analoogsed aldehüüdide-ga.

40%-line metanaali lahus on formaliin, mis on desinfits.vahend Metanaali kasut. polümeeride saamiseks.

Etanaal tekib organismis etanooli oksüdeerumisel olles peamiseks alkoholimürgituse põhjustajaks.

Väga mürgine akroleiin  tekib rasva pannil kõrvetamisel. Sellest tuleks hoiduda!

 

Aldehüüde saadakse:

a.)alkoholide katalüüti-lisel oksüdatsioonil:

C2H5OH+0,5O2® CH3CHO+ H2O

b.)karboksüülhapete redutseerumisel: HCOOH+H2® HCHO+H2O

 

Atsetoon on väga hea lahusti. (Küünelaki eemaldaja). Mürgine.

Saam.:

CH3CH(OH)CH3+0,5O2® CH3-CO-CH3+H2O

Kuna aldehüüdrühmas oleva süsiniku o.-a. on +I, siis aldehüüdid võivad nii oksüdeeruda (o.-a. suureneks) kui ka redutseeruda (o.-a. väheneks).

1.) aldehüüdide oksüdeerumine karboksüülhappeks:

HCHO + Ag2O®HCOOH+ 2Ag (hõbepeegli reakts.)

HCHO+CuO®HCOOH+Cu2O

2.) aldehüüdide redutseerumine alkoholiks:

HCHO+H2®CH3OH

3.) aldehüüdide reag. alkoholidega.

Tekivad poolatsetaalid, alkoholi liia korral atsetaalid.

HCHO+C2H5OH®HCH(OH)OC2H5

                     (poolatsetaal: etoksümetanool)

HCH(OH)OC2H5 + C2H5OH®H2C(OC2H5)2

                     (atsetaal (dieeter): dietoksümetaan)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ketoonid on vähem reaktsioonivõimelised kui aldehüüdid, kuid  reaktsioonid on analoogsed .

Oksüdeerumise suhtes on nad vastupidavamad: 

hõbepeegli reaktsiooni ei toimu ketoonidel.

1. redutseerumine alkoholiks:

CH3-CO-CH3+ H2®CH3CH2(OH)CH3

2. reag. alkoholidega:

CH3-CO-CH3+ C2H5OH®(CH3)2C(OH)OC2H5

(CH3)2C(OH)OC2H5+ C2H5OH®(CH3)2C(OC2H5)2

 

 



Aineklass, üldvalem, mõiste

Funkts.

rühm

Ees/

järel-liited

Näited

Füüs.

omadused

Leidumine,

Saamine,

Kasutamine

Keem.omadused

Rasvhape:          RCOOH

 

Hargnemata ahela ja paarisarvulise  üle 10-ne     C-arvuga karboksüülhape,

mille jääke sisaldavad rasvad.

 

 

 

 

 

 

    -COOH

 

 

 

 

 

  -hape

 

 

 

Küllastunud rasvhapped:

 

·         C17H35COOH

Oktadekaanhape e. stearhape

·        C15H31COOH

Heksadekaanhape e. palmithape

Kuna

tegemist on karboksüül-

hapetega,

on rasvha-

petel sarnased füüsikalised

omadused: moodustavad

 H-sidemeid,

mistõttu on ka kõrgema keemistem-

peratuuriga.

Pikade        C-ahelate

tõttu lahustu-

vad halvas-

ti vees.

Rasvhappeid toodetakse taimeõlidest ja loomse rasva jääkidest.

Neid kasutatakse seebi valmistamisel, kosmeetikas.

Olulised on küllastumata rasvhapped,mida organism ei suuda ise sünteesida.

 

Saadakse rasvade hüdrolüüsil:

 

C3H5(OOCC17H31)3+3H2OÞ

C2H5(OH)3+3HOOCC17H31

Keemilised om. on samad, mis karboksüülhapetel:

reag. Metallidega, metallioksiididega,alustega, nõrgema happe sooladega , alkoholidega, vesinikuga.

Eriline on reageerimine propaantriooliga(glütserool):

C3H5(OH)3+3HOOCC17H35Þ

C3H5(OOCC17H35)3+3H2O

Küllastumata rasvhappeid küllastatakse hüdrogeenimisel (+H2):

C17H33COOH+ H2Þ

C17H35COOH

Seep tekib reag. leelisega:

C17H35COOH+ NaOHÞ

C17H35COONa+ H2O

(NaOH-ga tahke,KOH-ga vedel seep)

 

 

Küllastumata rasvhapped:

 

·         C17H33COOH

9-oktadetseenhape e olehape

·         C17H31COOH

9,12-oktadekadieenhape

e. linoolhape

·         C17H29COOH

9,12,15-oktadekatrieenhape

e. linoleenhape

 

 

          AMIID

 

karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH- rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm

 

 

             RCONH2

 

 

 

 

 

  -CONH2

 

 

 

 

 

-amiid

 

 

 

·         CH3CONH2-etaanamiid

 

·         CH3CON(C2H5)2   -

    N,N-dietüületaanamiid

 

·         CH3CON(CH3 )(C2H5)   -

N-etüül-N-metüületaanamiid

 

Amiidid on kristalsed tahked ained

(va.HCONH2, mis on vedelik).

Puhtad amiidid on lõhnata ühendid.

Madalamad amiidid lahustuvad vees             (H- sidemed, lühike ahel),

stº ja ktº suhteliselt kõrged tänu vesiniksideme-tele.

 

 

Saab: ester+ammoniaak=

amiid+alkohol

CH3COOC2H5+NH3Þ

CH3CONH2+C2H5OH

 

Ester+amiin=

amiid+alkohol

CH3COOC2H5+CH3NH2Þ

CH3CONHCH3

 

Amide saadakse karboksüülhapete derivaatidest ja kõik need reaktsioonid on nukleofiilse asenduse tüüpi.

·         Happeline hüdrolüüs:

                                  

                           H+

CH3CONH2+H2OÞ

CH3COOH+NH4+

 

·         Aluseline hüdrolüüs

 

CH3CONH2+NaOHÞ

CH3COONa+NH3

 

CH3CONHCH3+NaOHÞ

CH3COONa+CH3NH2



Aineklass, üldvalem, mõiste

Funkt-

sionaalne

rühm

 

Näited

füüsika-

lised

omadused

Leidumine,

saamine,

kasutamine

Keemilised omadused

 

Estrid

R – COO - R`

Estrid on karboksüül-

hapete funktionaal-

derivaadid, milles happevesinik  on asendatud alküülrühmaga.

 

 

 

 

Rasvad

CH2 – O – CO–R1

 ׀

CH2 – O – CO –R2

 ׀

CH2 – O – CO –R3

Rasvad on glütserooli triestrid karboksüül-

hapetega (rasvhapetega)

 

 

 

- COOR`

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

- aat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HCOOCH2CH3

Etüülmetanaat

 

C4H9COOC6H13

Heksüülpentanaat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CH2OOCC17H35

 ׀

CH-OOCC17H33

 ׀

CH2OOCC17H31

glütserüülstear-

olelinolaat

CH2OOCC17H35

 ׀

CH-OOCC17H35

 ׀

CH2OOCC17H35

glütserüültristearaat

Vedelad või tahked ained, paljudel meeldiv lõhn. Osadel estritel on narkootiline toime. Organismis lagunemisel võivad estritest tekkida väga mürgised ained.

 

 

 

Rasvad on väga hüdrofoobsed, st nad ei märgu ega lahustu vees. Küllastunud rasvhapetest (stear-, palmit- ja võihape) moodustatud rasvad on tahked. Küllastumata rasvhapetest (ole-, linool- ja linoleenhape) moodustatud rasvad on vedelad (õlid).

Saamine:

karboksüülhape +

alkohol=>ester + vesi

Tööstuslik saamine: ümber-

esterdamine ehk ühest estrist saadakse teine.

Kasutamine: värvid, lakid, lahustid, puuviljaessentsid, karastusjookide ja kondiitri-

toodete maitseainetena, vahad.

 

 

Looduslikke rasvu leidub enamikes elusorganismides, kusjuures maismaaloomade rasvad on enamasti tahked ja mereloomade rasvad ning taimerasvad on enamasti vedelad.

Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Inimesele on eluliselt tähtsad linool- ja linoleenhape ­– asendamatud rasvhapped. Rasvu kasutatakse seebi, lakkide, ravimite ja kosmeetiliste vahendite valmistamisel.

Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest:

C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH => C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O

Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks kasutatakse hüdrogeenimist:

C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2 => C3H5(OOCC17H35)3

1. Happeline hüdrolüüs (reageerimine veega vesinikiooni abil)

 

CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + C2H5OH

ester + vesi => karboksüülhape + alkohol

 

2.  Leeliseline hüdrolüüs (reageerimine alusega)

 

CH3COOC2H5  + KOH => CH3COOK + C2H5OH

ester + leelis => sool + alkohol

 

 

1. Happeline hüdrolüüs

 

C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O => C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35

rasv + vesi => glütserool + rasvhape

 

2. Leeliseline hüdrolüüs

 

C3H5(OOCC17H35)3  + NaOH => C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35

rasv + seebikivi => glütserool + seep



Aineklass, üldvalem, mõiste

Funkt-

sionaal-ne rühm

Ees- või

jarel-liited

Näited

Füüsika-

lised

omadused

Leidumine,

saamine,

kasutamine

Keemilised omadused

Sahhariidid:

Polühüdroksü-karbonüül-ühendid

Monosahhariid

(aldoosid)

 

(ketoosid)

 

 

 

 

 

 

Disahhariidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Polüsahhariid

-OH

rühmad

ja -CHO

või-CO-

rühm

-oos

 

 

 

 

 

 

 

Heksoosid:

C6H12O6  glükoos

(viinamarjasuhkur)

 

C6H12O6  fruktoos

(puuviljasuhkur)

Pentoosid:

C5H10O5 riboos

C5H10O4 desoksü-riboos

 

C12H22O11

Sahharoos e. tava-line suhkur koosneb glükoosi- ja fruktoosijäägist

C12H22O11

Laktoos e. piima-suhkur koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist.

C12H22O11

Maltoos e. linnase-

suhkur

(C6H10O5)n

Tärklis(a-glükoosi jääkide polumeer)

(C6H10O5)n

Tselluloos

(b-glükoosijääkide polümeer)

 

 

 

 

Vees lahustuv, magusa maitsega.

 

Vees lahustuv, glükoosist magusam.

 

 

 

 

Tavaline suhkur.

Vees lahustuv, glükoosist magusam, fruktoo- sist vähem magus.

 

 

 

 

 

 

 

 

Tärklis on valge,vees mittelahustuv, kuumas vees kliistri moodustav

Sahhariidid tekivad taimedes fotosünteesil:

6CO2+6H2O®C6H12O6+

6O2­

Glükoosi ja fruktoosi leidub rohkesti marjades, puuviljades, mees jne.

 

 

Riboos kuulub nukleiinhappe RNA  ja nukleotiidi ATP koostisse ja desoksüriboos DNA koostisse.

 

Saadakse suhkruroost või sukkrupeedist. Tähtis toiduaine.

 

 

Leidub piimas ja piimatoodetes.

 

Leidub idandatud odras.e. linnastes. Kasut. õlle valmistamisel

 

Tärklis on paljudes taimedes varuaineks (viljaterades, riisis,

kartulimugulates). Tselluloos on levinuim org. aine Maal. Taimede rakukestad. Puit, puuvill jt

Monosahhariidide keemil. omadused tulenevad funktsionaalsetest rühmadest:glükoosil on alkoholidele ja aldehüüdidele iseloomulikud omadused:

1.) alkoholaatide teke (reag. aluste või metallidega)

2.) hõbepeegli reakts.(ahelvorm reag.Ag2O-ga.

3.) dehüdratatsioon: 2 C6H12O6®C12H22O11+H2O

Tekivad disahhariidid ja eraldub vesi.

4.) glükoosi käärimisel pärmseente mõjul tekib etanool

C6H12O6®2C2H5OH+2CO2­

Piimhappelisel käärimisel piimhappebakterite mõjul tekib piimhape: C6H12O6®2 CH3CH(OH)COOH

5.) täielikul oksüdatsioonil( glükolüüsil organismis) (hingamisel) eralduvad süsihappegaas ja vesi:

C6H12O6+6O2®6CO2+6H2O

 

Disahhariidide peamine keemiline omadus on hüdrolüüs:

C12H22O11+H2O® C6H12O6+ C6H12O6

sahharoos              glükoos         fruktoos

                                  Invertsuhkur

 

C12H22O11+H2O® C6H12O6+ C6H12O6

Laktoos                  glükoos     galaktoos

 

 

C12H22O11+H2O® C6H12O6+ C6H12O6

Maltoos                  glükoos     glükoos

 

 

Polüsahhariidide peamine keemil. om. on hüdrolüüs:

(C6H10O5)n+nH2O®n C6H12O6