{"id":878,"date":"2012-12-19T21:32:25","date_gmt":"2012-12-19T18:32:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=878"},"modified":"2013-12-06T16:39:08","modified_gmt":"2013-12-06T13:39:08","slug":"andre-pettai-opilasest-opetajaks","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2012\/detsember2012\/andre-pettai-opilasest-opetajaks\/","title":{"rendered":"Andre Pettai – \u00f5pilasest \u00f5petajaks"},"content":{"rendered":"

Alles 6 aastat tagasi l\u00f5petas Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi noormees, kes n\u00fc\u00fcdseks on siin tagasi, seekord aga teises rollis. V\u00e4limuse p\u00f5hjal v\u00f5iks teda julgelt \u00f5pilaseks pidada, kuid tema rutakas samm ning s\u00fcles olevad \u00f5ppematerjalid reedavad, et tegu on \u00f5petajaga. Meie kooliperega on liitunud ajaloo\u00f5petaja Andre Pettai.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Andre arvab: Inimesed teeb edukaks m\u00f5tteviis, et ei tohi karta eksida. Kui kukud, tuleb alati julgeda p\u00fcsti t\u00f5usta. Ei tohi karta eba\u00f5nnestumisi. Foto: Mari-Liis Kullamaa<\/p><\/div>\n

Andre on p\u00e4rit siitsamast Tartust, Supilinnast. Ta ise \u00fctleb, et oli v\u00e4iksena korralik poiss. \u201eVanim vend, ju ma sellep\u00e4rast olin korralik\u201c, naerab Andre oma lapsep\u00f5lve meenutades. Lapsena unistas ta saada sportlaseks, t\u00e4psemalt kergej\u00f5ustiklaseks.<\/p>\n

Ahvatlev ajalugu<\/h1>\n

Oma kooliteed alustas Andre Tartu Kesklinna Koolis. Oma klassi meenutab ta hea s\u00f5naga: \u201eKlass oli \u00fchtne, k\u00f5ik said omavahel v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi ja hoidsid kokku.\u201c Paljud Andre praegused s\u00f5brad ongi tema endised klassikaaslased. Samuti v\u00e4\u00e4rivad kiitust tema p\u00f5hikooliaegsed \u00f5petajad. Eriliseks lemmikuks oli talle ajaloo\u00f5petaja, t\u00e4nu kellele huvi ajaloo vastu alguse saigi. Andre hindab v\u00e4ga seda, kui inimene on millegi juures s\u00fcdamega ning just selline tema \u00f5petaja oligi. V\u00f5rreldes p\u00f5hikooli- ning keskkooli\u00f5petajaid, \u00fctleb Andre, et p\u00f5hikoolis on nende kohustus ka lapsi kasvatada. Keskkoolis ollakse rohkem suunajad.<\/p>\n

Humanitaarist reaaliks<\/h1>\n

P\u00f5hikooli l\u00f5petas Andre h\u00e4sti, neljade-viitega. Edasi viis ta koolitee siia – Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumisse. Vaatamata sellele, et Andre on l\u00e4bi ja l\u00f5hki humanitaar, l\u00e4ks ta \u00f5ppima hoopis reaalsuunda. \u201eJu see otsus peamiselt s\u00f5prade j\u00e4rgi tehtud sai,\u201c p\u00f5hjendab ta oma valikut.\u00a0 Sel ajal oli kolm reaalsuunda ning \u00fcks humanitaarharu. Oma otsust ta ei kahetse. Andre meenutab, et temaaegsed \u201ehummid\u201c olid teistsugused kui praegu. Hetkel on tema \u00f5petada ka \u00fcks humanitaarklass. \u201eMinu aja humanitaaris k\u00e4isid pigem heas m\u00f5ttes boheemlaslikumad \u00f5pilased. Praegu on aga teistmoodi. M\u00f5ni \u00f5pilane meenutab mulle ennast, kui ma alustasin oma keskkooliteed,\u201c v\u00f5rdleb ta.<\/p>\n

Koolis teada ma sain…<\/h1>\n
\"\"<\/a>

Hingega \u00f5petaja: oma tunde valmistab Andre korralikult ette ning otsib \u00f5pilastele ka huvitavaid lisamaterjale. Foto: Mari-Liis Kullamaa<\/p><\/div>\n

\u00d5pilase Pettai jaoks oli algus Treffneris\u00a0 raske. \u201eAlgus oli p\u00e4ris ehmatav. Inimesed \u00fcmberringi tundusid v\u00e4ga targad ja tublid, mida nad muidugi olid ka. Ma olin sattunud keskkonda, mis ei olnud minu jaoks mugav ning harjumisega l\u00e4ks ikka aega,\u201c meenutab Andre. Ta \u00fctleb, et on raske kohaneja. \u201eKui direktor minult vestlusel k\u00fcsis, mis on minu n\u00f5rgad k\u00fcljed, mainisin \u00e4ra just selle.\u201c Ajapikku aga muutus keskkond omasemaks ja kool kodusemaks.<\/p>\n

\u00d5ppeainetest meenutab Andre hea s\u00f5naga kunstiajalugu. Ta \u00fctleb, et \u00f5pilased peaksid hindama v\u00f5imalust \u00f5ppida sellist silmaringi laiendavat ainet. Kursuse nimeks paneks ta hoopis \u201eSissejuhatus \u00fclikooli\u201c, kuna tema arvates oli selles aines \u00f5pitud konspekteerimine suureks abiks \u00fclikoolis. \u201eMu pinginaaber imestas, kuidas ma nii kiiresti konspekteerida j\u00f5uan. Mina olin t\u00e4nu kunstiajaloole sellega juba harjunud,\u201c naerab Andre. Aine, mis valmistas raskusi, oli keemia. Suurte pingutuste tagaj\u00e4rjel j\u00e4i ta oma l\u00f5pliku hindega v\u00e4ga rahule ning keemia hakkas talle l\u00f5puks ka meeldima. \u201eMingi hetk ma selekteerisin v\u00e4lja ained, mis huvi pakkusid ning keskendusin nendele rohkem,\u201c r\u00e4\u00e4gib Pettai oma \u00f5pingutest. Erilised lemmikud olid keskkooliajal loomulikult ajalugu ning ka kirjandus.<\/p>\n

Pole kuhugile p\u00f5geneda pagana pedagoogi eest….<\/h1>\n

Otsus minna edasi \u00f5ppima ajalugu tuli pika kaalutlemise tagaj\u00e4rjel. \u201eMa kartsin, et \u00e4kki pole ajaloolase haridusel perspektiivi,\u201c meenutab Andre oma k\u00f5hklusi. Praegu v\u00f5ib ta selle v\u00e4ite julgelt \u00fcmber l\u00fckata. \u201eKunagi ei tasu \u00f5ppima minna rahalistel eesm\u00e4rkidel, tuleb \u00f5ppida seda, mis ka tegelikult meeldib,\u201c lausub ta julgelt. Kuskile mujale Andre ei proovinudki, ajaloost sai see \u00fcks ja ainus valik. M\u00f5te saada \u00f5petajaks s\u00fcndis t\u00e4iesti juhuslikult. Olles \u00e4ra l\u00f5petanud bakalaureusekraadi, oli Andrel plaan edasi \u00f5ppida hoopis ps\u00fchholoogiat. See plaan j\u00e4i aga katki. Valik tuli langetada ajaloo teaduslikuma suuna v\u00f5i \u00f5petajaks \u00f5ppimise vahel – siin ta n\u00fc\u00fcd on!<\/p>\n

\"\"<\/a>

Asjalik ajaloolane: lisaks koolis t\u00f6\u00f6tamisele l\u00f5petab Andre \u00fclikoolis magistrit. Foto: Mari-Liis Kullamaa<\/p><\/div>\n

Oma otsusega minna \u00f5petajaks on ta v\u00e4ga rahul. Andre \u00fctleb, et esimene kuu \u00f5petaja rollis oli ikka v\u00e4ga v\u00f5\u00f5ras olla. \u201eKui keegi klassis h\u00f5ikas \u00f5petajat, siis ma vastasin automaatselt \u201emina\u201c. \u00d5petaja – mis m\u00f5ttes mina? Loomulikult mina!\u201c, meenutab ta l\u00f5busalt oma\u00a0 algust. Andre hindab seda, et on just noor pedagoog. Ta \u00fctleb, et saab aru \u00f5pilaste naljadest ja sl\u00e4ngist, aga p\u00fc\u00fcab v\u00f5tta\u00a0 k\u00f5iki \u00f5pilasi siiski nagu t\u00e4iskasvanuid. Ta austab oma \u00f5pilasi ning hindab seda, kui teda austatakse. Oma ainet tahab noor ajaloolane edasi anda v\u00f5imalikult p\u00f5nevalt. \u201eMa ei taha, et ma peaksin enda tunnis \u00f5pilastelt k\u00fcsima: \u201eKas ma tulen toon padja ka?\u201c Tundides peab olema vaba \u00f5hkkond, et saaks nalja ja samal ajal aine selgeks,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta l\u00f5busalt oma tundidest. Andre arvamus on siiski, et ega see \u00f5petajat\u00f6\u00f6 kerge ei ole. Materjalide otsimine ning tunni ettevalmistamine on aega n\u00f5udev tegevus, aga seda k\u00f5ike tuleb teha oma \u00f5pilaste nimel. K\u00fcsimusele, kas \u00f5petaja Pettai oleks \u00f5pilase Pettai lemmik\u00f5petaja, vastab Andre: \u201eMa ei usu. Alati saab midagi paremini teha.\u201c<\/p>\n

\u00d5petajatest kolleegideks<\/h1>\n

Oma praktika tegi Andre samuti siin koolis ning sealt s\u00fcndiski m\u00f5te tulla t\u00f6\u00f6le just oma endisesse g\u00fcmnaasiumisse. Endistest \u00f5petajatest on saanud kolleegid ning see on tema s\u00f5nul ikka v\u00e4ga v\u00f5\u00f5ras. \u201eNo kuidas ma sinatan oma vanu \u00f5petajaid? No ei saa ju!\u201c, r\u00e4\u00e4gib ta, kuidas k\u00f5ik on nii harjumatu. Andre \u00fctleb, et vaatab k\u00f5ike n\u00fc\u00fcd hoopis teise pilguga. Ta on aru saanud, et siin koolis ikka hoitakse noori v\u00e4ga. \u00d5pilaste probleemidest r\u00e4\u00e4gitakse nagu oma laste omadest ning \u00f5petajad hoolitsevad selle eest, et \u00f5pilastel h\u00e4sti l\u00e4heks. Samuti on ta v\u00e4ga rahul sellega, et saab teistelt kolleegitelt palju tuge. Andre \u00a0hindab k\u00f5rgelt teisi ajaloo\u00f5petajaid, kes on alati v\u00e4ga abivalmid ja toetavad. \u201e\u00d5hkkond t\u00f6\u00f6ruumis on super – k\u00f5ik hoiavad k\u00f5iki ja tuju on \u00fcleval,\u201c niisugune on Andre arvamus.<\/p>\n

Ikkagi inimene…<\/strong><\/p>\n

    \n
  • V\u00e4ljaspool kooli tegeleb Andre p\u00f5hiliselt spordiga. Ta m\u00e4ngib korvpalli ning k\u00e4ib jooksmas.<\/li>\n
  • \u00a0Leiab, et igal muusikal on oma koht. Hommikuti n\u00e4iteks kuulab raskemat muusikat, sest see \u00e4ratab h\u00e4sti \u00fcles. Raadiost kuulab enamasti Kuku Raadiot.<\/li>\n
  • Ajaloost huvitab k\u00f5ige rohkem Venemaa ajalugu, N\u00f5ukogude Liit ja k\u00f5ik sellega seonduv. Meeldib sellep\u00e4rast, et Stalin on tema jaoks k\u00f5ige suurem kuju. Mitte heas m\u00f5ttes, vaid ta on lihtsalt k\u00f5ige rohkem judinaid tekitav inimene.<\/li>\n
  • L\u00f5petab magistrit. T\u00f6\u00f6 ja kool korraga on v\u00e4sitav.<\/li>\n
  • Tunnis olemine on k\u00f5ige lihtsam. Raske, aga huvitav on valmistuda ja informatsiooni otsida ning t\u00f6\u00f6delda.<\/li>\n
  • Perioodis\u00fcsteem sobib keskkooli v\u00e4ga h\u00e4sti. Arvestusi tahaks teha ainult suulisi, sest see on tema arvates ainus ja \u00f5ige. V\u00e4hemalt ajaloos.<\/li>\n
  • \u201eAbiklassijuhataja – see k\u00f5lab nagu jaama\u00fclema abi.\u201c<\/li>\n
  • Meeldib palju lugeda, aga mitte eriti ilukirjandust.<\/li>\n
  • Huvitab v\u00e4ga ps\u00fchholoogia.<\/li>\n<\/ul>\n

     <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Alles 6 aastat tagasi l\u00f5petas Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi noormees, kes n\u00fc\u00fcdseks on siin tagasi, seekord aga teises rollis. V\u00e4limuse p\u00f5hjal v\u00f5iks teda julgelt \u00f5pilaseks pidada, kuid tema rutakas samm ning s\u00fcles olevad \u00f5ppematerjalid reedavad, et tegu on \u00f5petajaga. Meie kooliperega on liitunud ajaloo\u00f5petaja Andre Pettai. Andre on p\u00e4rit siitsamast Tartust,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":881,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[57],"tags":[],"coauthors":[27],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/878"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=878"}],"version-history":[{"count":24,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/878\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1538,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/878\/revisions\/1538"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/881"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=878"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}