{"id":790,"date":"2012-10-31T23:25:07","date_gmt":"2012-10-31T20:25:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=790"},"modified":"2012-10-31T23:25:07","modified_gmt":"2012-10-31T20:25:07","slug":"prantslased-eestis-ehk-kuidas-kohtusid-mulgikapsad-ja-konnajalad","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2012\/november2012\/prantslased-eestis-ehk-kuidas-kohtusid-mulgikapsad-ja-konnajalad\/","title":{"rendered":"Prantslased Eestis ehk kuidas kohtusid mulgikapsad ja konnajalad"},"content":{"rendered":"

Autor: Liisa K\u00f5rgekuhi<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

V\u00f5tsime v\u00e4lismaalased vastu<\/h1>\n

N\u00e4dala jagu enne arvestusi saabus meie kooli hulk prantslasi ja hollandlasi. Nende v\u00f5\u00f5rustajatel oli seega terve n\u00e4dal tihedalt tegevusi t\u00e4is. Lisaks tundides k\u00e4imisele ja k\u00fclaliste l\u00f5bustamisele tundide ajast, oli vaja ka \u00f5htud-\u00f6\u00f6d tegusalt veeta. \u00a0Esimesed p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid nagu ikka rahulikumalt \u2013 tutvustati kooli, m\u00e4ngiti ka m\u00f5ni seltskonnam\u00e4ng. Esmasp\u00e4eva k\u00f5ige sportlikumaks tegevuseks osutus kindlasti tants Uvega. \u00a0Eestlased, prantslased, hollandlased \u00fchinesid, et k\u00f5ik koos tantsida kaerajaani. \u00dclesanne ei osutunud aga \u00fcldsegi nii kergeks, sest k\u00fclalistel oli raske \u00f5ppida, meil aga raske \u00f5petada. Nii veedeti oma poolteist tundi higi valades ja ajusid ragistades. Tunnist tuli v\u00f5tta k\u00f5igil, sest neljap\u00e4evasel l\u00f5pupeol pidid nad eesti rahvariided selga panema ja \u00f5pitut esitama. P\u00e4rast kaerajaani oli v\u00f5imalus nautida m\u00f5nusamat eesti spetsialiteeti \u2013 sauna! Seda v\u00f5imalust ootasid nii mitmedki ja seega kujunes \u00f5htu kahekordseks eksootikaks.<\/p>\n

Seltsis segasem<\/h1>\n

Kuna nii hollandlased kui prantslased juhtusid k\u00fclla tulema samal n\u00e4dalal, oli v\u00f5imalus \u00fchendada mitmed tegevused. \u00dchelt poolt kergem v\u00f5\u00f5rustajatele ning teisalt on suure seltskonnaga l\u00f5busam. Nii k\u00e4idi \u00fcheskoos fotojahil, kuid vihma t\u00f5ttu pidid osalised katkestama. P\u00f5nevat teadust avastati AHHAA keskuses ja Tartu ajaloost saadi teada muuseume k\u00fclastades. Hollandlased j\u00f5udsid lisaks k\u00f5igele matkata Endla rabas.N\u00e4dala keskel toimus kaks v\u00e4ljas\u00f5itu. Hollandlased oma v\u00f5\u00f5rustajatega s\u00f5itsid Tallinnasse. Teletorn ja vanalinn olid p\u00f5hilised k\u00fclastuskohad. Prantslased ja nende v\u00f5\u00f5rustajad k\u00fclastasid Ida-Eestit, nimelt Sillam\u00e4ed. Alguses tundus p\u00e4ev igasuguseks v\u00e4ljas\u00f5iduks ebasobiv: ilm oli k\u00fclm ja tuuline. Keskp\u00e4eval \u00f5nnistati meid aga p\u00e4ikesega. Loodetavasti ei arva k\u00fclalised n\u00fc\u00fcd, et Eesti ainult k\u00fclm ja k\u00f5le on. P\u00e4ev kujunes kokkuv\u00f5ttes pikaks ja s\u00fcndmusterohkeks ning Tartusse tagasi j\u00f5uti alles hilja \u00f5htul.<\/p>\n

Uhke l\u00f5petus<\/h1>\n

L\u00f5puks j\u00f5udis k\u00e4tte p\u00f5hjalikult korraldatud ja l\u00f5pmatute s\u00f6\u00f6givarudega \u00fchisl\u00f5pupidu. Neljap\u00e4eva \u00f5htu algas prantslaste kaerajaani esitusega, kus esimest ja v\u00f5ib-olla viimast korda elus n\u00e4hti prantslasi eesti rahvariietes. Eestlaste esituses saime kuulda eesti p\u00e4rimusmuusikat ja n\u00e4ha kohalike neidude v\u00f5rgutavat k\u00f5hutantsu. Lisaks sellele esines meeleolukas publikulemmik poiste n\u00e4itetrupp Uve Saare juhendamisel. \u00d5htule pandi punkt diskoga ja veel suurema s\u00f6\u00f6minguga, sest toiduvarusid oli t\u00f5esti palju.<\/p>\n

Juba j\u00e4rgmise hommiku varajastel tundidel pidid hollandlased bussi astuma ja oma Eesti s\u00f5pradega h\u00fcvasti j\u00e4tma. Prantslasi ootas veel \u00fcks p\u00e4ev Tartus. Seekordne k\u00fclalisterohke n\u00e4dal on l\u00e4bi ja kevadel ootab hollandlasi v\u00f5\u00f5rustanuid ees n\u00e4dal Hollandis. Prantslaste juures on juba \u00e4ra k\u00e4idud eelmise aasta kevadvaheajal. Seega on \u00fcks projekt l\u00f5pule viidud, teine alles poole peal. \u00dcht- v\u00f5i teistpidi, loodetavasti nautisid seda rahvusvahelist koosolemist k\u00f5ik.<\/p>\n

Lucile Roberrini muljed<\/h1>\n

Minu esimene mulje Tartusse saabudes oli v\u00e4ga hea. Ma kibelesin avastama seda minu jaoks tundmatut riiki. Olin vaimustuses reisist ning linna ja inimeste enda jaoks avastamisest. On palju erinevaid Prantsusmaale iseloomulikke jooni: hooned, maastik, inimeste kombed. Ma olin t\u00f5esti \u00fcllatunud, sest Eesti erines tohutult minu kodumaast. Meie v\u00f5\u00f5rustajatega koosolemine oli v\u00e4ga meeldiv v\u00f5imalus. Nad tutvustasid meile enda riiki, kultuuri, osa endi eludest, peresid ja s\u00f5pru. Uute kommete tundma\u00f5ppimine oli suurep\u00e4rane. Enim \u00fcllatas mind, et eestlased tunduvad olevat v\u00e4ga rahulikud ja m\u00f5istlikud inimesed. Linn n\u00e4is samuti rahulik. Lisaks olid k\u00f5ik t\u00f5epoolest v\u00e4ga k\u00fclalislahked. Mind panid imestama eestlaste kiirs\u00f6\u00f6misharjumused, samuti oli kummaline, et t\u00e4naval suitsetamine on ebaviisakas. Ma veetsin \u00fche suurep\u00e4rase n\u00e4dala Tartus koos inimestega, kes on minu arust v\u00e4ga toredad. Kui ma peaks tagasi tulema, ei k\u00f5hkleks ma sekunditki, sest see reis oli uskumatu, ja ma olen uhke, et olen korra elus Eestis k\u00e4inud. Kahjuks tundub mulle, et Prantsusmaal ei r\u00e4\u00e4gita \u00fcldse sellest uskumatust riigist. Minu viimane emotsioon Eestist minnes oli kurbustunne – \u00a0lahkumine v\u00f5\u00f5rustajatest ja inimestest, kellega tutvusin. Kuid siiski rahulolev tagasimineku p\u00e4rast, et jagada reisimuljeid pere ja s\u00f5pradega.<\/p>\n

Bisous!<\/strong><\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Liisa K\u00f5rgekuhi V\u00f5tsime v\u00e4lismaalased vastu N\u00e4dala jagu enne arvestusi saabus meie kooli hulk prantslasi ja hollandlasi. Nende v\u00f5\u00f5rustajatel oli seega terve n\u00e4dal tihedalt tegevusi t\u00e4is. Lisaks tundides k\u00e4imisele ja k\u00fclaliste l\u00f5bustamisele tundide ajast, oli vaja ka \u00f5htud-\u00f6\u00f6d tegusalt veeta. \u00a0Esimesed p\u00e4evad m\u00f6\u00f6dusid nagu ikka rahulikumalt \u2013 tutvustati kooli, m\u00e4ngiti…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":791,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[49],"tags":[],"coauthors":[27],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/790"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=790"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/790\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":832,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/790\/revisions\/832"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/791"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=790"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}