{"id":774,"date":"2012-10-31T23:25:07","date_gmt":"2012-10-31T20:25:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=774"},"modified":"2012-11-01T11:18:23","modified_gmt":"2012-11-01T08:18:23","slug":"hingelt-ja-hingega-opetaja","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2012\/november2012\/hingelt-ja-hingega-opetaja\/","title":{"rendered":"Hingelt ja hingega \u00f5petaja"},"content":{"rendered":"

Lausa aasta on olnud kooli kolmanda korruse keele\u00f5petajate pesas \u00fcks agar askeldaja rohkem. Saage tuttavaks – Helen K\u00f6hler. Vahem\u00e4rkusena v\u00e4ga uudishimulikele: jah, sarnasus maalikunstnik K\u00f6leri ja Heleni perekonnanime vahel ei ole juhuslik. \u00d5petaja s\u00f5nul on kunstnik tema abikaasa kauge sugulane.<\/strong><\/p>\n

\"Eeskujuks<\/a>

Eeskujuks k\u00f5igile: Helen on s\u00fcstemaatiline klassip\u00e4evikupidaja. Foto: Mari-Liis Kullamaa<\/p><\/div>\n

\u00d5petaja Heleni tunneb v\u00e4rviliste sukkp\u00fckste, mille kandmine pidavat tema s\u00f5nul n\u00f5udma tohutut enese\u00fcletust, seelikute ja suure s\u00fclet\u00e4ie \u00f5pikute j\u00e4rgi juba kaugelt \u00e4ra.<\/p>\n

\u00d5petamise pisik on Helenil ja tema vennal p\u00e4ritud ilmselt emalt, kes on pikka aega t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ppealajuhatajana. \u201eSee on selline haigus,\u201c naerab Helen ja lisab, et \u00f5petaja ametist unistas ta juba lasteaiast saati, ometi ei pruugi ta seda elu l\u00f5puni teha. Siinjuures tuleb meil kohe meelde nali, et oma vana \u00f5petaja tunned \u00e4ra ikka selle j\u00e4rgi, et ta kannab endiselt sama seelikut. Kuid see, et valituks osutus just inglise keele \u00f5petamine, oli puhas saatus. Nimelt p\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist ei olnud Helenil kindlat ainet, milles oleks ta erakordselt tubli olnud – ta oli nimelt k\u00f5ikides ainetes erakordselt andekas. Siit ka p\u00f5hjus, miks kogu tarkusepagasit kroonib h\u00f5bemedal. \u201e\u00dcldiselt on filoloogidel ikka nii, et arvutada ei oska. Minul sedasi ei olnud.\u201c Proovitud sai nii Tallinna \u00dclikooli ps\u00fchholoogiasse, kus \u00fchele kohale oli kaksk\u00fcmmend kaks soovijat, kui ka Tartu \u00dclikooli inglise keelde. Muidugi oleksid m\u00f5lemad \u00fclikoolid ta avas\u00fcli vastu v\u00f5tnud, kuid valiku juures sai m\u00e4\u00e4ravaks just \u00fchikaelu ja kodust eemale saamine (Helen on s\u00fcnnij\u00e4rgne tallinlane- toim.)<\/em> \u201eJa Tartu \u00dclikooli oli minu jaoks ikkagi the<\/em> \u00dclikool.\u201c<\/p>\n

\"Huvitavad<\/a>

Huvitavad hobid: Peale k\u00f5ige muu meeldib Helenile ka s\u00f5naraamatuid lugeda. Foto: Mari-Liis Kullamaa.<\/p><\/div>\n

\u00d5petaja ametile Heleni s\u00f5nul tema elus vastast ei ole. Peale viit aastat lastega kodus olemist maitses ta aastakese ka kontorit\u00f6\u00f6d, kuid tema s\u00f5nul oli see kohutav. Kontor ei ole tema koht, sest meil on teda koolis rohkem vaja!<\/p>\n

\"Eriline<\/a>

Eriline \u00f5petaja: Koolis tunneb Heleni \u00e4ra tema v\u00e4rviliste sukkade ja naeratuse j\u00e4rgi. Foto: Mari-Liis Kullamaa.<\/p><\/div>\n

P\u00e4rast t\u00f6\u00f6d on Helen kodus kahele lapsele, Marionile ja Tristanile, hoolitsev ema, kes s\u00f5idutab lapsi trenni ja koju. Hobidestki r\u00e4\u00e4kides nimetab ta esimesena lapsed. \u00dcritan seda jada j\u00e4tkata \u201e\u2026 ja teisena mees ja siis k\u00f6\u00f6k, jah?\u201c. Selle peale naerab Helen, et k\u00f6\u00f6k on mehe hobi. Aga perega koosveedetud kvaliteetaega hindab \u00f5petaja \u00fcle k\u00f5ige. \u201eMa tahan, et lastele j\u00e4\u00e4ksid ilusad m\u00e4lestused, kuidas nendega igal pool k\u00e4idi. Ja silmaring laieneb neil nii ka!\u201c Kuid kui ikkagi \u201ep\u00e4ris\u201c hobidest r\u00e4\u00e4kida, siis k\u00f5lama j\u00e4\u00e4b sport, sport ja veel kord sport. Ning ka ametialaselt tuleb end
\npidevalt t\u00e4iendada. Kord, kui \u00fcks \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud mainis, et tema lemmikraamatuks on s\u00f5naraamat, oli toonane tudeng Helen m\u00f5elnud, et see ei ole p\u00e4ris normaalne k\u00e4itumine, kuid n\u00fc\u00fcd nendib, et on samasugune. \u201eJah, m\u00f5nikord loen s\u00f5naraamatuid ka! V\u00f5tan suvalisest kohast lahti ja loen.\u201c<\/p>\n

Kuid kui tuleb kevad, siis olgu s\u00f5naraamatud nii huvitavad kui tahes, Helen l\u00e4heb oma id\u00fcllilisse maakoju Kanak\u00fclla. Seal on tal isegi v\u00e4ike lillepeenar ja sel aastal v\u00f5eti \u00fcles ka esimesed \u201ekardulad\u201c . Alguses oli Helen t\u00e4iesti kindel, et maja \u00fcmber kasvab vaid muru, kuid ajapikku j\u00f5udis ta t\u00f5demusele, et hiiglama hea on s\u00fc\u00fca omakasvatatud aiasaadusi. \u201eEaga tuleb vist see tunne, et nii hea on oma kartuleid s\u00fc\u00fca.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lausa aasta on olnud kooli kolmanda korruse keele\u00f5petajate pesas \u00fcks agar askeldaja rohkem. Saage tuttavaks – Helen K\u00f6hler. Vahem\u00e4rkusena v\u00e4ga uudishimulikele: jah, sarnasus maalikunstnik K\u00f6leri ja Heleni perekonnanime vahel ei ole juhuslik. \u00d5petaja s\u00f5nul on kunstnik tema abikaasa kauge sugulane. \u00d5petaja Heleni tunneb v\u00e4rviliste sukkp\u00fckste, mille kandmine pidavat tema s\u00f5nul…<\/p>\n","protected":false},"author":156,"featured_media":775,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[49],"tags":[],"coauthors":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/774"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/156"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=774"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/774\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":847,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/774\/revisions\/847"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/775"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=774"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}