{"id":718,"date":"2012-10-31T23:25:08","date_gmt":"2012-10-31T20:25:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=718"},"modified":"2012-10-31T23:25:08","modified_gmt":"2012-10-31T20:25:08","slug":"sugis-talvine-varvidemang","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2012\/november2012\/sugis-talvine-varvidemang\/","title":{"rendered":"S\u00fcgis-talvine v\u00e4rvidem\u00e4ng"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_744\" style=\"width: 1034px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/6292482656_4dd68aec01_b.jpg\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-744\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\" wp-image-744 \" title=\"S\u00fcgis-talvine v\u00e4rvidem\u00e4ng. Foto: Flickr.\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/6292482656_4dd68aec01_b.jpg\" alt=\"S\u00fcgis-talvine v\u00e4rvidem\u00e4ng. Foto: Flickr.\" width=\"1024\" height=\"768\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/6292482656_4dd68aec01_b.jpg 1024w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/6292482656_4dd68aec01_b-300x225.jpg 300w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/6292482656_4dd68aec01_b-200x150.jpg 200w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-744\" class=\"wp-caption-text\">S\u00fcgis-talvine v\u00e4rvidem\u00e4ng. Foto: Flickr.<\/p><\/div>\n<p>Alles see oli, kui r\u00e4\u00e4kisime bioloogia arvestusel sellest, kuidas s\u00fcgisk\u00fclmade saabudes laguneb roheline pigment &#8211; klorof\u00fcll &#8211; lehtede kloroplastides. Madalate temperatuuride suhtes on punased ja kollased karotinoidid vastupidavamad ja seet\u00f5ttu v\u00e4rvuvadki puude lehed kollaseks ja punaseks.<\/p>\n<p>Nojah, omandasime seesugused ja teistsugused tarkused ning l\u00e4ksime n\u00e4dalasele puhkusele. Siis aga sadas \u00fcle\u00f6\u00f6 maha lumevaip ja senine v\u00e4rvidem\u00e4ng n\u00e4gi valge looduse taustal \u00fcpris kentsakas v\u00e4lja. Keerasime kella ja vaatlesime s\u00fcgise talveks muutumist. S\u00e4\u00e4rane varajane looduse vingerpuss tekitas vastakaid arvamusi, palju liikluse k\u00e4ra ja uputas sotsiaalv\u00f5rgustikke. Ehkki Eestimaa on k\u00fcll pisikene, kogesin, kui erinev v\u00f5ib olla tema ilmastik vahemaid l\u00e4bides. Hiiumaalt Tartu poole s\u00f5ites kohtasin seitset eriilmelist vaatepilti, \u00fcks ilusam kui teine. Ka inimesed ja suhtumised on sealjuures erinevad. Viiest Tartu poole s\u00f5itjast olin mina ainus, kes meeleheitlikult autoaknast pimedusse vaadates loodust eristada p\u00fc\u00fcdis. Autojuht kirus, et halb on s\u00f5ita, k\u00f5rvalistuja leidis, et lumega kaasneb ka sool ja see ei m\u00f5ju teps mitte h\u00e4sti tema uutele saabastele. Kolmas ootab septembri algusest saadik suve ja neljandal oli \u00fcmbritsevast \u00fcksk\u00f5ik.<\/p>\n<p>Kuid miks on nii oluline loodust m\u00e4rgata ja muutusi t\u00e4hele panna? Eks ikka seep\u00e4rast, et taastada korrakski iseendas looduslik r\u00fctm, hingata s\u00fcgavalt sisse ja v\u00e4lja v\u00e4rsket \u00f5hku ning puhata silmi horisondil, seal, kus taevas kohtub maaga. Looduse r\u00fctmi j\u00e4lgides peame oma elutempot aeglustama, \u00f5ppima m\u00e4rkama ja nautima, avardades niiviisi elamise aega. Ehk sellep\u00e4rast mulle tunduski koolivaheaeg nii v\u00f5rratult pikk aeg?!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alles see oli, kui r\u00e4\u00e4kisime bioloogia arvestusel sellest, kuidas s\u00fcgisk\u00fclmade saabudes laguneb roheline pigment &#8211; klorof\u00fcll &#8211; lehtede kloroplastides. Madalate temperatuuride suhtes on punased ja kollased karotinoidid vastupidavamad ja seet\u00f5ttu v\u00e4rvuvadki puude lehed kollaseks ja punaseks. Nojah, omandasime seesugused ja teistsugused tarkused ning l\u00e4ksime n\u00e4dalasele puhkusele. Siis aga sadas \u00fcle\u00f6\u00f6&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":744,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[49],"tags":[10],"coauthors":[27],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/718"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=718"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/718\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":840,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/718\/revisions\/840"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/744"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=718"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=718"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=718"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}