{"id":577,"date":"2012-09-05T21:46:47","date_gmt":"2012-09-05T18:46:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=577"},"modified":"2015-09-21T14:55:10","modified_gmt":"2015-09-21T11:55:10","slug":"kuidas-parssida-lapse-huvi-jalgpalli-vastu","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2012\/mai2012\/kuidas-parssida-lapse-huvi-jalgpalli-vastu\/","title":{"rendered":"Kuidas p\u00e4rssida lapse huvi jalgpalli vastu?"},"content":{"rendered":"

Kuidas p\u00e4rssida lapse huvi jalgpalli vastu? \u00c4ra lase teda v\u00e4lja m\u00e4ngima, vaid sunni teda p\u00e4he \u00f5ppima\u00a0jalgpallurite ning maailmameistriv\u00f5istluste tulemusi minevikust. Kui lased lapse aga v\u00e4lja m\u00e4ngima,\u00a0hakkab ta varsti ise suuremat huvi jalgpalli suurs\u00fcndmuste vastu ilmutama. Ma usun, et sama kehtib\u00a0ka koolis.<\/strong><\/p>\n

\"Kirglik<\/a>

Kirglik \u00f5petaja: Ta kuulab su k\u00fcsimust, vastab sellele ja lisab sinna oma arvamuse. Nii tekib s\u00fcmbioos erinevate maailmavaadete vahel.<\/p><\/div>\n

Istume iga p\u00e4ev koolipingis, \u00f5pime, saame hindeid. M\u00f5ned halvemaid, m\u00f5ned paremaid. Tundub, et kui kool on l\u00f5petatud, siis hinded ei ole enam elus m\u00e4\u00e4ravad. \u00c4rme r\u00e4\u00e4gi muidugi \u00fclikoolist, mille jaoks meil neid hindeid tarvis on, v\u00f5ib-olla ka lastelastele n\u00e4itamiseks, aga numbritest iseenesest meil eluteel kasu ei ole. Jah, siin on vaidlemiskoht, sest h\u00e4id hindeid saavad inimesed on tavaliselt majanduslikult j\u00f5ukamad ja j\u00f5uavad \u201eredelil\u201c k\u00f5rgemale. Aga see ei ole see, millest ma r\u00e4\u00e4kida tahan.<\/p>\n

Ma ei \u00fctle kellelegi, et viite saamine on m\u00f5ttetu ja kontrollt\u00f6\u00f6deks ei pea \u00f5ppima. Kindlasti peab, sest baasteadmised loovad aluse \u00f5ige maailmapildi tekkele ning aitavad j\u00e4reldusi teha. Ma tahan r\u00e4\u00e4kida sellest, et head hinded ja \u00fchiskondlik edu ei ole peamised. V\u00f5ime ju oma teadmiste najal viisi saada, ol\u00fcmpiaade kinni panna v\u00f5i t\u00e4nukirju p\u00e4lvida, kuid iseseisvat m\u00f5tlemist ei pruugi meil ikka olla. Paslik oleks mainida, et ma ei r\u00e4\u00e4gi enda kogemusest koolis, kus ma k\u00e4in, vaid pildist, mis mul \u00fcldiselt tekkinud on.<\/p>\n

Rohkem kirge!<\/h1>\n

Usun, et \u00fcheks lahenduseks oleks rohkem ebaformaalset \u00f5pet ehk \u00f5ppekavav\u00e4list \u00f5petamist. Ja selle koha peal peaks esmajoones muutma oma suhtumist \u00f5petajad. \u00d5petamise juures on \u00fclimalt t\u00e4htis kirg. Tund muutub eriti kuivaks ja staatiliseks, kui \u00f5petajal ei ole oma \u00f5ppeaine vastu kirge ning ta teeb seda vaid \u201et\u00f6\u00f6na,\u201c et raha teenida.\u00a0Kirg ja suur huvi \u00f5petatava teema vastu peaks v\u00e4ljenduma ka klassi ees. N\u00e4iteks v\u00f5iks pedagoogid \u00f5ppekava range j\u00e4rgimise asemel tundidele loovalt l\u00e4heneda ja oma m\u00f5tteid ning maailmavaadet julgemalt avaldada. Kui k\u00f5ik \u00f5petajad seda teevad, saavad \u00f5pilased elulisi n\u00e4iteid erinevatest seisukohtadest ning suudavad seel\u00e4bi puslet enda jaoks paremini kokku panna. \u00d5pilased saaks aru, et on palju v\u00f5imalusi. Ei, ei ole vaid head ja halvad, ei ole vaid vasakpoolsed ja parempoolsed, ei ole vaid \u201emeie\u201c ja \u201enemad\u201c. Tausts\u00fcsteemi tungimine ja teiste seisukohtade m\u00f5istmine ongi enda jaoks \u00f5ige maailmapildi tekkimise ja m\u00f5tlemisv\u00f5ime paranemise eeldusteks. N\u00e4iteks v\u00f5ivad ajaloo\u00f5petajad julgelt \u00f6elda, kui nad mingi s\u00fcndmuse toimumisse ei usu, ja bioloogia\u00f5petajad r\u00e4\u00e4kida sellest, kas kolesterool on nende arust tegelikult hea v\u00f5i halb. Muidugi peab \u00f5petaja objektiivsuse s\u00e4ilitama, kuid ta ei peaks kartma, et oma \u00f5pilastele midagi peale surub. Nii kaua, kui \u00f5pilasest \u201eerinev maailmavaade\u201c hindeid ja suhteid ei hakka rikkuma, on ju k\u00f5ik h\u00e4sti! M\u00f5teterohkus ja diskussioon klassis on alati teretulnud. Mitte kedagi, kellel on teistest erinevad m\u00f5tted, ei peaks selle p\u00e4rast hukka m\u00f5istma. Erinevus rikastab! T\u00e4iesti siiralt.<\/p>\n

V\u00f5imalik v\u00f5i v\u00f5imatu?<\/h1>\n

\u00d5petaja kirg kandub tihtipeale \u00f5pilastele \u00fcle ja see ongi ju\u00a0tegelikult see, mida kool peaks\u00a0saavutama. Tekitama \u00f5petatava aine vastu huvi ja huvi on\u00a0ainuke, mis inimesi m\u00f5tlema\u00a0utsitab. Ja sel juhul tulevad\u00a0head hinded juba iseenesest.\u00a0Kui ei tule, ei ole ka hullu, peaeesm\u00e4rk on saavutatud. Naiivne oleks arvata, et inimestel\u00a0peaks k\u00f5igi valdkondade vastu\u00a0huvi tekkima, kuid piisab ju\u00a0vaid m\u00f5nest, et m\u00f5ttemaailm\u00a0avarduks \u2013 see kandub \u00fcle ka\u00a0mujale. Tunne, et sul on peale\u00a0s\u00f5prade ja reede\u00f5htuse televisiooni veel miski, mis sind parendab ja inspireerib, annab\u00a0suurel m\u00e4\u00e4ral elule m\u00f5tte.<\/p>\n

\u00d5petaja v\u00f5ib samas ka kirge p\u00e4rssida. Range \u00f5ppekava\u00a0j\u00e4lgimine ning \u00fclim formaalsus muudavad klassis olemise igavaks ja ebameeldivaks.\u00a0Eriti kui ei ole v\u00f5imalust v\u00f5i\u00a0on oma arvamuse avaldamine\u00a0ebameeldivaks muudetud \u2013 nii\u00a0kontrollt\u00f6\u00f6des kui ka klassis.\u00a0Selline olukord tekib kahel\u00a0juhul. Esimene v\u00f5imalus on,\u00a0et \u00f5petajal ei olegi \u00f5petatava\u00a0valdkonna vastu s\u00fcgavamat\u00a0huvi v\u00f5i kirge. Teine v\u00f5imalus on see, et ta ei julge oma\u00a0m\u00f5tteid ja arvamust avaldada, kuna kardab, et \u201evajaliku\u00a0materjaliga\u201c ei j\u00f5uagi \u00f5igeks\u00a0ajaks \u00fchele poole v\u00f5i edasiantavad p\u00f5him\u00f5tted ei ole\u00a0koosk\u00f5las \u00fchiskonna \u00fcldiste\u00a0seisukohtadega. Seega eeldab\u00a0ebaformaalsus \u00f5petajatelt julgust ja ettev\u00f5tlikkust. \u00d5petajad, te peate, vaatamata madalale palgale, ennast klassi ees\u00a0\u00fcletama!<\/p>\n

\"V\u00f5tame<\/a>

V\u00f5tame eeskuju: \u00d5pime vabas \u00f5hus. Meile see meeldib ning \u00f5petajadki rebitakse rutiinist v\u00e4lja.<\/p><\/div>\n

Pingutuse viljad<\/h1>\n

Kuna koolis on \u00f5petajaid palju,\u00a0on ka arvamusi palju. Kui nad\u00a0k\u00f5ik julgeksid oma arvamust ja\u00a0maailmapilti rohkem \u00f5pilastele\u00a0avada, toimiks koolis nii-\u00f6elda\u00a0m\u00f5tete vaba turg. \u00d5pilased on\u00a0l\u00f5puks need, kes otsutavad,\u00a0mis on nende jaoks parim. Parim ei ole \u00fche v\u00f5i kahe \u00f5petaja\u00a0maailmavaate j\u00e4rgmine, vaid\u00a0k\u00f5igi pedagoogide m\u00f5tete\u00a0s\u00fcmbioosi \u00e4rakasutamine enda\u00a0m\u00f5ttemaailma arendamiseks.\u00a0Ja see on see, mida kool \u00f5pilastele peaks pakkuma.<\/p>\n

Vaadates aga \u00fcldist trendi, kus\u00a0enamikul keskkoolil\u00f5petajatest ei ole aimugi, mida nad\u00a0elult tahavad v\u00f5i mida nad\u00a0edaspidi tegema peaksid, ongi\u00a0ju m\u00f5nes m\u00f5ttes koolis\u00fcsteemi\u00a0viga. Formaalne p\u00e4evast p\u00e4eva\u00a0\u00f5ppimine ja reeglitest kinnipidamine kinnistab ja sopistab\u00a0noorte m\u00f5ttemaailma. Seega\u00a0on vaja rohkem kirglikke pedagooge ja ebaformaalset \u00f5pet!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuidas p\u00e4rssida lapse huvi jalgpalli vastu? \u00c4ra lase teda v\u00e4lja m\u00e4ngima, vaid sunni teda p\u00e4he \u00f5ppima\u00a0jalgpallurite ning maailmameistriv\u00f5istluste tulemusi minevikust. Kui lased lapse aga v\u00e4lja m\u00e4ngima,\u00a0hakkab ta varsti ise suuremat huvi jalgpalli suurs\u00fcndmuste vastu ilmutama. Ma usun, et sama kehtib\u00a0ka koolis. Istume iga p\u00e4ev koolipingis, \u00f5pime, saame hindeid. M\u00f5ned halvemaid,…<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":580,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[42],"tags":[9],"coauthors":[36],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/577"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=577"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/577\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2235,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/577\/revisions\/2235"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/580"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=577"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}