{"id":5304,"date":"2026-05-01T21:27:56","date_gmt":"2026-05-01T18:27:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5304"},"modified":"2026-05-01T21:28:20","modified_gmt":"2026-05-01T18:28:20","slug":"soorikutest","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/aprill-2026\/soorikutest\/","title":{"rendered":"S\u00f5\u00f5rikutest"},"content":{"rendered":"
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

S\u00f5\u00f5rikud! Just nimelt! Ma tean, et Sa tead, millest jutt k\u00e4ib. Need vastupandamatult v\u00f5rratud inimleiutised, mis on juba aastasadu vallutanud s\u00fcdameid ning teinud keeli magusaks. Jah, s\u00f5\u00f5rik on maitsev maiuspala, mida ka me eestlased tihtipeale oma Eesti Pagari punastest \u00fchekordsetest saiakotikestest leiame, aga siinjuures tekibki k\u00fcsimus: miks kirjutada terve artikkel mingitest paganama s\u00f5\u00f5rikutest? Kallis lugeja, s\u00f5\u00f5rik pole vaid pelgalt kondiitritoode, s\u00f5\u00f5rik on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne lugu ajaloost, majandusest, filosoofiast, inimkonna tehnoloogilistest l\u00e4bimurretest ja paljust enamastki.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi varajasi s\u00f5\u00f5riku esivanemaid kohtame juba Marco Polo aegses Hiinas, \u201eTuhande ja \u00fche \u00f6\u00f6\u201d muinasjuttudes ning isegi Cato Vanema traktaadis \u201eDe agri cultura\u201d, siis t\u00e4nap\u00e4evase s\u00f5\u00f5riku juured p\u00e4rinevad seitsmeteistk\u00fcmnendal sajandil Ameerikasse kolinud hollandlaste k\u00f6\u00f6gist. Sealne \u00f5lis k\u00fcpsetatud maius, varasema nimega olykoek <\/em>(\u00f5line kook), hakkas kohalikus kultuuriruumis kandma nime dough-nut<\/em>. Hollandlaste koogikestel polnud keskel ikoonilist auku, mille j\u00e4rgi me t\u00e4nap\u00e4eval s\u00f5\u00f5rikuid \u00e4ra tunneme, vaid need olid pallikujulised. See tekitas probleeme, sest need s\u00f5\u00f5rikud olid alati kas seest toored v\u00f5i \u00fclek\u00fcpsetatud. Ajaloos leidub \u00fcks episood, kus ameeriklasest meremees Hanson Gregory oli 1847. aastal v\u00e4ga vihane oma seest toorete s\u00f5\u00f5rikute peale ja otsustas need keskelt \u00f5\u00f5nestada. Gregory kapriisse k\u00e4itumise t\u00f5ttu me v\u00e4idetavalt oma t\u00e4nap\u00e4evase seest \u00f5\u00f5nsa s\u00f5\u00f5riku saimegi. Suure populaarsuse p\u00e4lvis s\u00f5\u00f5rik esimese maailmas\u00f5ja p\u00e4evil, kui P\u00e4\u00e4stearmee s\u00f5\u00f5rikut\u00fcdrukud koduigatsuses Ameerika s\u00f5dureid nendega r\u00f5\u00f5mustasid. Kahek\u00fcmnenda sajandi jooksul s\u00f5\u00f5rikute edu aina kasvas ja kasvas: s\u00f5\u00f5rikud said endale t\u00e4nap\u00e4evase ingliskeelse nimekuju donut<\/em>, leiutati automaatne s\u00f5\u00f5rikumasin, avati s\u00f5\u00f5rikukohvikuid, said alguse br\u00e4ndid nagu Krispy Kreme ja Dunkin\u2019 Donuts. Olemegi j\u00f5udnud t\u00e4nap\u00e4eva, kus s\u00f5\u00f5rik saiakeseletis ja kohvikutes on meile igap\u00e4evane n\u00e4htus.<\/p>\n\n\n\n

Kas m\u00e4letate, kui ma nimetasin artikli sissejuhatuses s\u00f5\u00f5rikut inimleiutiseks? Seda tegin ma nimelt sellep\u00e4rast, et seal, kus inimese k\u00e4si m\u00e4ngus on, on alati v\u00f5imalus, et midagi keeratakse tuksi. Kuigi s\u00f5\u00f5rik on oma olemuselt midagi v\u00e4ga lihtsat, on see, mida me saame, tihtipeale pettumust valmistav. On arusaadav, et poe saiakesed ongi paras masstoodetud pl\u00e4ust, millest suurt kvaliteeti oodata ei tasu, aga kui ma pean lahkuma n\u00f6rdinuna isegi kohast nimega S\u00f5\u00f5rikumeistrid, siis on midagi v\u00e4ga valesti. Olen \u00f5nnelik, et on v\u00e4hemalt m\u00f5nigi koht Tartus, kust on v\u00f5imalik sooja s\u00f5\u00f5rikut saada, aga kahjuks Eedeni S\u00f5\u00f5rikumeistrite s\u00f5\u00f5rikud pole minu jaoks piisavalt magusad ja on veidi vale tekstuuriga. \u00d5nneks pole minu kogemused s\u00f5\u00f5rikutega ainult kehvad, sest pealinnas ringi uidates olen j\u00f5udnud v\u00e4ga maitsvate s\u00f5\u00f5rikukogemusteni ning Narva maanteel asuv kohvik Pont\u0161ik on minu jaoks must go<\/em>. Loodetavasti saavad \u00fclimaitsvad s\u00f5\u00f5rikud ka meie kallis \u00fclikoolilinnas \u00fchel hetkel k\u00e4ttesaadavaks reaalsuseks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hinnat\u00f5usud ei ole s\u00f5\u00f5rikute jaokski v\u00f5\u00f5ras teema ning on v\u00e4ga huvitav j\u00e4lgida, kuidas erinevad jaeketid sellele l\u00e4henevad. Rimis olen n\u00e4inud, kuidas tavalise \u0161okolaadis\u00f5\u00f5riku hinda on keritud viimase aasta jooksul vaikselt pea kolmandiku v\u00f5rra k\u00f5rgemaks. Coopi lugu on lausa naljakas, kuna hind, mis oli alati naeruv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rge 1,55 \u20ac, oli \u00fchel p\u00e4eval j\u00e4rsku alla kaheksak\u00fcmne sendi ja n\u00fc\u00fcd on koos teiste konkurentidega tasakaalustunud \u00fche euro l\u00e4hedusse. Lidl on suutnud k\u00fcll hinnad k\u00fcllaltki madalad hoida, kuid nende s\u00f5\u00f5rikud mind eriti ei isuta, sest neil puudub sisemine t\u00e4idis. Kui vaid l\u00e4heks \u00fcles ka poes\u00f5\u00f5rikute kvaliteet, mitte ainult hind, oeh.<\/p>\n\n\n\n

Head asjad siin maailmas on tihti \u00fcleilustatud. Kui miski tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, siis paraku see \u00fcldiselt nii ka on. Kes iganes teab hiphopist midagi, teab lugu muusikaprodutsent James Dewitt \u201eJ Dilla\u201d Yancey albumist \u201eDonuts\u201d. Tegu on kurikuulsa ning \u00fclimalt k\u00f5rgelt hinnatud instrumentaalmuusikaalbumiga, mis ilmus kolm p\u00e4eva enne artisti surma. Legendi j\u00e4rgi komponeeris Yancey albumi haiglavoodist, kasutades analoogseid vahendeid, et t\u00fckeldada kokku \u00fclimalt keerukaid ja ilusaid s\u00e4mpleid. Album algab outro<\/em>\u2019ga ning p\u00e4rast kolmek\u00fcmmet hiphopi juveeli j\u00f5uab algusesse tagasi, moodustades ts\u00fckli, s\u00f5\u00f5riku. Tegu on t\u00f5elise meistriteosega, mille kuulamist soovitan k\u00f5igile. Kahjuks on kogu albumiga kaasas k\u00e4iv jutt rohkem m\u00fc\u00fct kui t\u00f5de. Lugedes Yancey elulooraamatut \u201eDilla Time\u201d, sain teada, et tegelikult enamjaolt valmis \u201eDonuts\u201d Yancey kodus ning ta kasutas t\u00e4itsa tavalisi arvutiprogramme, millega tol ajal muusikat valmistati. Albumi palad s\u00fcndisid ilma nimedeta, need andis lugudele p\u00e4rast albumi toimetaja, nii et k\u00f5ik, kes \u00fcritasid neist mingeid salajasi s\u00f5numeid v\u00e4lja lugeda, said paraja pettumuse osaliseks. Albumi nimi tuli lihtsalt sellest, et Yancey\u2019le meeldis v\u00e4ga s\u00f5\u00f5rikuid s\u00fc\u00fca. Tagatipuks sain ma teada, kuidas Yancey inimesena oli paras t\u00f5bras. \u00c4ra kunagi kohtu oma kangelastega. <\/p>\n\n\n\n

Meil tuleb harjuda pettumusega, sest seda tuleb elus ette nii v\u00f5i naa, kuid ei tasu unustada, et pettumuste taga ootab meid tihtipeale midagi ilusat. Maakera tiiru peale saab koledast p\u00e4evast taas ilus. P\u00e4rast talve pakast ja pimedust saabub taas valgust ning elu t\u00e4is kevad. Majandus peab ju \u00fchel hetkel ikka t\u00f5usma. Eks elu olegi \u00fcks magus s\u00f5\u00f5rik, millest me v\u00f5tame t\u00fckk t\u00fcki haaval ampse, k\u00e4ies ringiratast, kuni see l\u00f5puks otsa saab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5\u00f5rikud! Just nimelt! Ma tean, et Sa tead, millest jutt k\u00e4ib. Need vastupandamatult v\u00f5rratud inimleiutised, mis on juba aastasadu vallutanud s\u00fcdameid ning teinud keeli magusaks. Jah, s\u00f5\u00f5rik on maitsev maiuspala, mida ka me eestlased tihtipeale oma Eesti Pagari punastest \u00fchekordsetest saiakotikestest leiame, aga siinjuures tekibki k\u00fcsimus: miks kirjutada terve artikkel…<\/p>\n","protected":false},"author":204,"featured_media":5306,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[425],"tags":[435],"coauthors":[434],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5304"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/204"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5304"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5304\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5309,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5304\/revisions\/5309"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5306"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5304"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}