{"id":5249,"date":"2026-05-01T15:02:52","date_gmt":"2026-05-01T12:02:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5249"},"modified":"2026-05-01T15:03:21","modified_gmt":"2026-05-01T12:03:21","slug":"eesti-keele-kaekaik","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/aprill-2026\/eesti-keele-kaekaik\/","title":{"rendered":"Eesti keele k\u00e4ek\u00e4ik"},"content":{"rendered":"\n

Ikka ja j\u00e4lle saab internetiavarustest lugeda m\u00f5nd arvamuslugu, kus taaskord nenditakse, et eesti keele olukord on halb ning noorte keelekasutus pealiskaudne. Tahtsin aga teada, mida arvavad sellest teemast need inimesed, kes p\u00e4riselt aastast aastasse seisavad klassi ees ning innustavad noori eesti keelt \u00f5ppima. Sestap otsustasin v\u00f5tta julguse kokku ning vestelda kolme meie kooli eesti keele \u00f5petajaga, et saada k\u00e4tte pilt sellest, kuidas l\u00e4heb meie keelel ning milline on selle tulevik.   <\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik algab inimesest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Siinkohal tuleb t\u00f5deda, et eesti keele \u00f5petajatele on ette antud k\u00fcllaltki k\u00f5va p\u00e4hkel, millest l\u00e4bi n\u00e4rida. Keskmisel treffneristil on arusaam, kui oluline t\u00f6\u00f6riist on elus hea eesti keele oskus ning v\u00f5ime ennast tabavalt v\u00e4ljendada. Samas tulevad \u00f5pilased tundi eelh\u00e4\u00e4lestusega, et eesti keel on raske. Siin tulebki m\u00e4ngu \u00f5petaja, kelle \u00fclesandeks on neid \u00f5pilasi motiveerida ning tekitada huvi keele vastu. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Mirjam M\u00e4rtin<\/sup><\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Klasside keeletase aga erineb olenevalt aastast. M\u00f5nel aastal on tasemete erinevus m\u00e4rgatavam, m\u00f5nel aastal v\u00e4hem. K\u00f5ige tavalisemaks erinevuseks on l\u00e4bi aastate see, kas inimene suudab iseseisvalt m\u00f5elda ning oma m\u00f5tteid sidusasse teksti paigutada. Olenemata keeletasemest on \u00fcks asi kindel: pole t\u00e4htis, kui osav \u00f5pilane g\u00fcmnaasiumi alguses ka poleks, on k\u00f5igil alati v\u00f5imalus areneda ning oma keelt n\u00fcansirohkemaks lihvida.  <\/p>\n\n\n\n

Eksam, eksam, eksam<\/strong><\/p>\n\n\n\n

   Nii m\u00f5negi \u00f5pilase jaoks on eesti keele tundides k\u00e4imise eesm\u00e4rgiks vaid riigieksamil k\u00f5rge tulemuse saavutamine. On k\u00fcll t\u00f5si, et riigieksam on mingil m\u00e4\u00e4ral seotud eluliselt vajalike keeleoskustega \u2013 sisupunktid kirjandis hindavad m\u00f5tlemisoskust. Keskendudes ainult eksamile, j\u00e4\u00e4b tagaplaanile keeleline loomingulisus ning keele s\u00fcgavam m\u00f5istmine.<\/p>\n\n\n\n

Kitsaskohtadest toodi peamiselt v\u00e4lja lugemis\u00fclesandeid ning nende otstarbekust. \u00dclesanne ei kontrolli niiv\u00f5rd \u00f5pilaste lugemisoskust ning pigem peidab enda taha riigieksami madalaid tulemusi. Loomulikult ei saa \u00fcks eksam ka h\u00f5lmata k\u00f5iki oskusi, mida v\u00f5iks vaja minna edasi\u00f5ppimisel v\u00f5i t\u00f6\u00f6turul. On oodatud, et mingeid oskusi \u00f5pitakse keeletunnis.<\/p>\n\n\n\n

Keel ja kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii nagu on yin<\/em> ja yang,<\/em> on eesti keel ja kirjandus \u2013 ei saa olla \u00fchte ilma teiseta. Kui eesti keele tund j\u00e4\u00e4b pisut tehniliseks, siis kirjanduse tunnis domineerib eelk\u00f5ige m\u00f5tlemine, empaatia arendamine ning suuline v\u00e4ljendusoskus. Tehnoloogiaajastu pealetulekuga on viimane neist muutunud k\u00f5ige olulisemaks oskuseks, mida keele\u00f5ppe puhul r\u00f5hutada tuleb. Nii vaheldusrikas keeleoskus kui ka emakeeles k\u00f5nelemine on oskused, mida on vaja \u00f5ppida ning harjutada. Kui aga visata pilk peale sellele, kui palju on \u00f5ppekavas eesti keele ning kirjanduse kursuseid ning kuidas need on jaotatud, v\u00f5ib meel muutuda veidi nukraks. T\u00f5demus, et eesti keele kursuseid on liiga v\u00e4he, v\u00f5ib saada tuge ka sellest, kui v\u00f5rrelda eesti ning inglise keele kursuste arvu, kus inglise keelt on \u00f5pilastel rohkem. Sellest tulenevalt v\u00f5ib ju m\u00f5tiskleda, et kus meie v\u00e4\u00e4rtused t\u00e4nap\u00e4eval paiknevad.<\/p>\n\n\n\n

Teeme paremaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Astume korraks fantaasiamaailma, kus Treffneris on l\u00fchikesed s\u00f6\u00f6gij\u00e4rjekorrad ja arvestuses t\u00e4pselt see, mida kodus \u00f5pitud sai. Sealt leiame veel p\u00f5nevaid asju, millega on keeletunde arendatud. Esmalt on tundides rohkem arutelu ning suulist argumenteerimist. Ajastul, mil tekstirobotil on v\u00f5imalik \u00f5pilasele tekst ette kirjutada, on just suuline argumentatsioon see, mida koolis lihvima peaks. Selles maailmas ei k\u00f5la \u00f5pilaste huvitavad ideed mitte ainult koolipingis vaid ka ajakirjanduses. Nii on noortel suurem v\u00f5imalus avaldada oma n\u00e4gemust selle kohta, milline maailm peaks olema. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n

Viimaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Minu vestlustes \u00f5petajatega j\u00e4i aga siiski \u00f5hku \u00fcks kurb pidepunkt \u2013 noorte keeletase on langemas. Eesti keeles ei ole tavaliselt k\u00f5ik nii must-valge, kuid just see on. Kui me j\u00f5uame kohta, kus noored ei huvitu enam keelest v\u00f5i selle r\u00e4\u00e4kimisest, siis on ka keele h\u00e4\u00e4bumine k\u00e4ega katsutav. Niisiis, kallis Miilangu lugeja, kui v\u00f5tad midagi kaasa loetust, siis olgu selleks, et ole oma keelekasutusest teadlik ning kasuta keelt m\u00f5testatult. Selline suhtumine on see, mis viib meid edasi ning tekitab ka keele\u00f5petajale head meelt.<\/p>\n\n\n\n

(Suur t\u00e4nu Triinu Palo, Karin Soodla ning Age Salo, et olite n\u00f5us minuga vestlema.)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ikka ja j\u00e4lle saab internetiavarustest lugeda m\u00f5nd arvamuslugu, kus taaskord nenditakse, et eesti keele olukord on halb ning noorte keelekasutus pealiskaudne. Tahtsin aga teada, mida arvavad sellest teemast need inimesed, kes p\u00e4riselt aastast aastasse seisavad klassi ees ning innustavad noori eesti keelt \u00f5ppima. Sestap otsustasin v\u00f5tta julguse kokku ning vestelda…<\/p>\n","protected":false},"author":227,"featured_media":5250,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[425],"tags":[47,430],"coauthors":[431],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5249"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/227"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5249"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5249\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5253,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5249\/revisions\/5253"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5250"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5249"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5249"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5249"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5249"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}