{"id":5243,"date":"2026-05-01T14:43:56","date_gmt":"2026-05-01T11:43:56","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5243"},"modified":"2026-05-01T14:43:57","modified_gmt":"2026-05-01T11:43:57","slug":"keelekant-auh-auh-auh","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/aprill-2026\/keelekant-auh-auh-auh\/","title":{"rendered":"Keelekant: AUH AUH AUH"},"content":{"rendered":"\n

Auh! Auh! Mj\u00e4u! Neid s\u00f5nu leiab ilmselt k\u00f5ige tihedamini lasteraamatutest. Huvitav on see, et nende s\u00f5nade liiginimetust kohe kindlasti lasteraamatust ei leiaks. Nagu 10. klassi eesti keele tundides \u00f5pitakse, on nende s\u00f5nade nimetus \u201eonomatop\u00f6a\u201d ehk s\u00f5nad, mis j\u00e4ljendavad h\u00e4\u00e4li ja h\u00e4\u00e4litsusi. N\u00e4hes, et need s\u00f5nad on tihti \u00fched esimestest, mida lastele \u00f5petatakse, tasub teadlik olla selliste s\u00f5nade huvitavatest lingvistilistest omadustest.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

S\u00f5na \u201eonomatop\u00f6a\u201d on algselt tulnud vanakreekakeelsest \u1f40\u03bd\u03bf\u03bc\u03b1\u03c4\u03bf\u03c0\u03bf\u03b9\u03af\u03b1 (onomatopoi\u00e9\u014d, <\/em>\u201enime tegema\u201d), mis on liits\u00f5na, moodustatud s\u00f5nadest \u1f44\u03bd\u03bf\u03bc\u03b1 <\/em>(\u201enimi\u201d) + \u03c0\u03bf\u03b9\u03ad\u03c9 <\/em>(\u201etegema, looma\u201d). M\u00f5lemad s\u00f5nad v\u00e4\u00e4rivad hetkeks meie t\u00e4helepanu. Esimene neist, \u1f44\u03bd\u03bf\u03bc\u03b1 <\/em>(\u00f3noma<\/em>), on nii t\u00e4henduselt kui ka k\u00f5lalt sarnane v\u00f5i isegi samasugune eestikeelse s\u00f5naga \u201enimi\u201d. Ja t\u00f5epoolest, paljud keeleteadlased usuvad, et need s\u00f5nad on tegelikult kauged sugulased. Kreeka keelde kui indoeuroopa keelde on tulnud see s\u00f5na indoeuroopa algkeelsest t\u00fcvest *h\u2081n\u00f3mn\u0325<\/em>, <\/em>millest on tulnud ka paljud teiste Euroopa keelte s\u00f5nad nime<\/em> jaoks, nagu name <\/em>(ingl.), nom <\/em>(pr.), \u0438\u043c\u044f <\/em>(imja, <\/em>vk.) ja muud. Neid s\u00f5nu n\u00e4hes on raske mitte m\u00e4rgata nende sarnasust eestikeelsele s\u00f5nale \u201enimi\u201d, kuid asja teeb segaseks teadmine, et eestikeelne s\u00f5na p\u00e4rineb Uurali algkeelsest t\u00fcvest *nime<\/em>. Nagu k\u00f5ik eestlased loodetavasti teavad, kuuluvad indoeuroopa keeled ja Uurali keeled erinevatesse keelkondadesse. Seega on v\u00e4ga ebatavaline n\u00e4ha, et m\u00f5lemas algkeeles eksisteerib nii sarnane s\u00f5na sama m\u00f5iste jaoks. Paljud keeleteadlased usuvad, et see viitab kahe keelkonna \u00fchisele eelk\u00e4ijale, kuid on ka keeleteadlasi, kes arvavad, et s\u00f5nade sarnasus on kokkusattumus v\u00f5i \u00fcks keel laenas s\u00f5na teiselt kunagi ammusel ajal. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na \u201eonomatop\u00f6a\u201d teine osa, \u03c0\u03bf\u03b9\u03ad\u03c9 <\/em>(poi\u00e9\u014d, <\/em>\u201etegema, looma\u201d), pakub huvi, sest s\u00f5na \u201eonomatop\u00f6a\u201d omaduss\u00f5naline vorm annab vihje selle osa t\u00e4hendusele. \u201eOnomatop\u00f6a\u201d omaduss\u00f5nana v\u00f5tab kuju \u201eonomatopoeetiline\u201d. See on nii sellep\u00e4rast, et s\u00f5nast \u03c0\u03bf\u03b9\u03ad\u03c9 <\/em>on tulnud eesti keelde ka s\u00f5na \u201epoeet\u201d, mis t\u00e4hendab seega otset\u00f5lkes looja <\/em>v\u00f5i tegija<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Onomatopoeetilistest s\u00f5nadest r\u00e4\u00e4kides on v\u00f5imatu v\u00e4ltida s\u00f5nade k\u00f5la ja t\u00e4henduse vahelise seose arutelu. Tavaliselt \u00f5petatakse meile, et s\u00f5nade ja nende t\u00e4henduse vahel ei ole mingit seost \u2013 pole vahet, kas me kutsume koera \u201ekoeraks\u201d v\u00f5i \u201ekassiks\u201d, kuni k\u00f5ik kasutavad sama s\u00f5na. Need h\u00e4\u00e4likud, millest s\u00f5na koosneb, ei n\u00e4ita selle s\u00f5na t\u00e4hendust. Ainsaks erandiks peetakse onomatopoeetilisi s\u00f5nu, sest nende s\u00f5nade ainus eesm\u00e4rk on j\u00e4ljendada mingit h\u00e4\u00e4lt. Pauk, k\u00f5mm, kulin\/kulisema, ruigama, hirnuma<\/em> \u2013 k\u00f5ik need s\u00f5nad koosnevad h\u00e4\u00e4likutest, mis vihjavad nende t\u00e4hendusele. Mitmed r\u00e4\u00e4kimist kirjeldavad tegus\u00f5nad on ka onomatopoeetilised. Selliste tegus\u00f5nade hulka kuuluvad m\u00f5misema, sosistama, r\u00f6\u00f6kima <\/em>ja ka n\u00e4iteks pomisema<\/em>, mis mingil segasel p\u00f5hjusel on ilmselt tulnud samast t\u00fcvest, millest on tulnud ka p\u00f5mm<\/em>. Kuid on ka nimis\u00f5nasid, mille p\u00e4ritolu on t\u00f5en\u00e4oliselt onomatopoeetiline. Ma ei m\u00f5tle s\u00f5nu nagu \u201ehaugatus\u201d, mis ikka kirjeldavad helisid, vaid s\u00f5nu nagu \u201emull\u201d, mis on k\u00fcll tuletatud tegus\u00f5nast mulisema<\/em>, aga ise h\u00e4\u00e4lt ei kirjelda. On ka n\u00e4iteks loomi, kelle nimed on t\u00f5en\u00e4oliselt tuletatud nende h\u00e4\u00e4litsustest, n\u00e4iteks \u201eparm\u201d, kelle nimi on putuka madalast ja p\u00f5risevast h\u00e4\u00e4litsusest tuletatud. <\/p>\n\n\n\n

Onomatopoeetilisi s\u00f5nu teeb huvitaks ka see, et s\u00f5ltuvalt keelest muutuvad ka h\u00e4\u00e4litsused. Seda muutumist p\u00f5hjustab fonotaktika<\/strong> \u2013 keele reeglid, mis m\u00e4\u00e4ravad, millised h\u00e4\u00e4likuj\u00e4rjendid on keeles lubatud, millised mitte (EKI \u00fchends\u00f5nastik 2026). Teisis\u00f5nu, igal keelel on erinevad reeglid selle jaoks, millised t\u00e4hed tohivad olla j\u00e4rjest. N\u00e4iteks, eesti keeles tohib s\u00f5na alguses olla kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend \u201esp\u201d, nii et meil saavad eksisteerida s\u00f5nad nagu \u201espaatel\u201d. Samas, hispaania keeles ei tohi olla s\u00f5na alguses selline kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchend, nii et hispaaniakeelne vaste on hoopis esp\u00e1tula<\/em>. Sarnastel p\u00f5hjustel teeb eesti keeles part h\u00e4\u00e4lt \u201epr\u00e4\u00e4ks pr\u00e4\u00e4ks\u201d, aga prantsuse keeles teeb part hoopis h\u00e4\u00e4lt coin coin <\/em>(ku\u00e4 ku\u00e4<\/em>). Nende s\u00f5nade h\u00e4\u00e4ldus on \u00fcsnagi erinev, kuid kui kuulata pardi h\u00e4\u00e4lt, siis tegelikult suudab ette kujutada m\u00f5lemat kirjapilti. Kasutades n\u00e4itena varem mainitud s\u00f5na, eestikeelse s\u00f5na \u201esosin\u201d vaste ladina keeles on susurrus<\/em>. Taaskord on n\u00e4ha, et kahes keeles, mis pole suguluses, on mingi m\u00f5iste jaoks v\u00e4ga sarnane s\u00f5na. Kuid see n\u00e4ide kahest sarnasest s\u00f5nast on ju muidugi onomatopoeetiline. Kui vaadelda s\u00f5nu, mille nimetus ei tule mingi heli j\u00e4rgi, siis ei peaks need erinevates keelkondades sarnanema, eksju? Kuid kas t\u00f5esti ei ole s\u00f5nade k\u00f5la ja nende t\u00e4henduse vahel mingit seost? Olgu, pole vahet, kas sa kutsud koera \u201ekoeraks\u201d v\u00f5i \u201ekassiks\u201d, aga kas sa saaksid kutsuda n\u00f5ela \u201epalliks\u201d? On midagi s\u00f5na \u201epall\u201d h\u00e4\u00e4likutes, mis paneb selle k\u00f5lama \u00fcmaramalt: see kasutab labiaalset ehk huultega tehtud p<\/em>-t\u00e4hte, mis juba olemuslikult tundub kuidagi \u00fcmar; selle s\u00f5na ainus t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik on [a:], mis on madal tagavokaal ning ei tundu sugugi nii terav kui n\u00e4iteks [e:] v\u00f5i isegi [i:]. \u00dcks k\u00f5ige t\u00e4htsam ja tulisem vaidlus keeleteaduses ongi just see: kui palju m\u00f5jutab s\u00f5nade k\u00f5la nende t\u00e4hendust? Sellise tulise teemaga seostub paljude jaoks \u00fcks kindel uurimus: buba <\/em><\/strong>ja <\/strong>kiki<\/em><\/strong>. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Buba ja kiki on kaks pseudos\u00f5na, mille m\u00f5tlesid v\u00e4lja 2001. aastal teadlased V. S. Ramachandran ja Edward Hubbard oma uuringu jaoks. Nende uuringus n\u00e4idati inimestele pilti kahest erinevast kujundist, \u00fcks sakiline ja terav ning teine \u00fcmmargune ja sopiline. Seej\u00e4rel paluti osalejatel \u00f6elda, kumb kujund peaks kandma nime kiki <\/em>ja kumb nime buba<\/em>. Uuringu jaoks v\u00f5rreldi kahte erinevat kogukonda: inglise keele r\u00e4\u00e4kijaid Ameerikas ja tamili keele r\u00e4\u00e4kijaid Indias. S\u00f5ltumata erinevatest kultuuridest vastasid m\u00f5lemas r\u00fchmas >95% inimestest, et \u00fcmmarguse kujundi nimi on buba <\/em>ja sakilise nimi kiki<\/em>. J\u00e4rgnevate aastak\u00fcmnete jooksul on uuringut korratud erinevates riikides ja erinevate keelte k\u00f5nelejatega, ja tulemused ei ole suurelt muutunud. Kuigi teadlased ei ole k\u00f5ik n\u00f5us, et see t\u00f5estab, et h\u00e4\u00e4lte ja t\u00e4henduste vahel on mingi seos, siis v\u00e4hemalt see uuring omal viisil vihjab sellele. Ja kas see ei tundu ka mingil m\u00e4\u00e4ral loogiline? Muidugi mina pole mingi keeleteadlane ja minu s\u00f5na ei maksa siin midagi, aga kas \u00fcllatavalt paljude s\u00f5nade k\u00f5la ei meenuta mingil viisil nende t\u00e4hendust? Kas see ei ole n\u00e4iteks v\u00f5imalik, et voolav j\u00f5gi k\u00f5lab inimesele nagu j\u00f5gi-j\u00f5gi-j\u00f5gi<\/em>? Kas visatud kivi ei kukuks maha kolksatusega, mis k\u00f5laks nagu k\u00f5mmdi<\/em>? Kas s\u00f5na \u201emuld\u201d ei k\u00f5la kuidagi pehmemalt kui terava k\u00f5laga \u201eliiv\u201d? On kerge otsida selliseid v\u00e4ikeseid n\u00e4iteid s\u00f5nadest, mis juba oma olemuselt meenutavad enda t\u00e4hendusi. Kas on ka p\u00e4riselt kvalitatiivset t\u00f5estust, et see seos on olemas, on k\u00fcsimus, millele vastavad tuleviku keeleteadlased. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Auh! Auh! Mj\u00e4u! Neid s\u00f5nu leiab ilmselt k\u00f5ige tihedamini lasteraamatutest. Huvitav on see, et nende s\u00f5nade liiginimetust kohe kindlasti lasteraamatust ei leiaks. Nagu 10. klassi eesti keele tundides \u00f5pitakse, on nende s\u00f5nade nimetus \u201eonomatop\u00f6a\u201d ehk s\u00f5nad, mis j\u00e4ljendavad h\u00e4\u00e4li ja h\u00e4\u00e4litsusi. N\u00e4hes, et need s\u00f5nad on tihti \u00fched esimestest, mida…<\/p>\n","protected":false},"author":208,"featured_media":5244,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[425],"tags":[430],"coauthors":[419],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5243"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/208"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5243"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5246,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5243\/revisions\/5246"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5244"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5243"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}