{"id":4918,"date":"2024-02-18T01:00:17","date_gmt":"2024-02-17T22:00:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4918"},"modified":"2024-02-21T20:52:34","modified_gmt":"2024-02-21T17:52:34","slug":"htg-140-opilaskone","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2024\/veebruar-2024\/htg-140-opilaskone\/","title":{"rendered":"HTG 140 \u00f5pilask\u00f5ne"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
Foto: J\u00fcri Luht<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Meie kool, Hugo Treffneri G\u00fcmnaasium on 140 aastat vana. Eesti Vabariik t\u00e4histas sellel aastal oma 105. s\u00fcnnip\u00e4eva. Vaatamata sellele, et vahe on 35 aastat, on Treffneri kool ja Eesti Vabariik ikka \u00fchte jalga k\u00e4inud. \u00dcks ei saa teiseta ja teine esimeseta, sest vundament on sama ning v\u00e4\u00e4rtused ja eesm\u00e4rgid \u00fchendavad. See \u00fchendav alusv\u00e4\u00e4rtus on muidugi HARIDUS. Ilma selleta ei oleks p\u00f5line maarahvas, eestlased, \u00fcldse oma riigi idee s\u00fcnnini j\u00f5udnudki. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib tihti kuulda \u00fcleskutset, et unistage suurelt, aga suurelt unistada saad vaid siis, kui tead v\u00f5imalusi, mille poole p\u00fcrgida. Vana aja eestlane oli k\u00fcll v\u00e4ga elutark ja teeks meile t\u00e4na silmad ette elluj\u00e4\u00e4miskunstides, aga julguse manada oma unistustesse oma riik, Eesti Vabariik, andsid talle k\u00f5rgema hariduseni j\u00f5udnud eestlased. Ja sellel teel on Treffneri kool Eesti Vabariiki ikka toetanud. On ju meilt v\u00f5rsunud rahvusliku \u00e4rkamisaja tegelasi ja meie riigi \u00fclesehitajaid ning sellele sisu andnud kultuuritegelasi ja eeskujusid. Nagu ma \u00fctlesin, \u00fcks ei ole saanud teiseta.<\/p>\n\n\n\n

Selle 140 aasta jooksul on olnud igasugu aegu. Eestist on \u00fcle k\u00e4inud revolutsioonid ja maailmas\u00f5jad, oleme olnud vabad, aga ka okupeeritud. On mindud Vabaduss\u00f5tta ja viidud v\u00e4gisi ilmas\u00f5tta. M\u00f5te on saanud vabalt lennata, aga vaba m\u00f5te on olnud ka keelatud.  See Kalevipoja kuju oli ja siis ta h\u00e4vitati ning n\u00fc\u00fcd on ta j\u00e4lle. Olud on olnud kitsad ja me oleme olnud vaesemad. On \u00f5pitud saksa ja  vene keeles, aga l\u00f5puks ikkagi eesti keeles. Koolis on k\u00e4idud kolm talve ja n\u00fc\u00fcd k\u00f5vasti rohkem. Oli aeg, kui hariduses panustati rohkem meestele, aga ka need ajad on m\u00f6\u00f6das. Niimoodi, oma ajastu peeglis ja ajaloo keerdk\u00e4ikudes, on koos k\u00f5ndinud meie kool ja Eesti Vabariik. <\/p>\n\n\n\n

On aasta 2023 ja siin ma seisan, Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi abiturent, 18-aastane Arabella ja vaatan tagasi, et osata hinnata seda, mis minul on. Mina olen s\u00fcndinud vabas Eestis ja eelnevaga olen kursis t\u00e4nu haridusele.<\/p>\n\n\n\n

MINA, kes ma selle vabaduse olen saanud loomuliku osana oma elust, pean seda  teekonda endale aeg-ajalt meelde tuletama. Pean tuletama meelde, et v\u00f5imalus k\u00e4ia v\u00e4lismaal ja lugeda  soovitud kirjandust, on vabadus, mida eelnevatel p\u00f5lvkondadel ei olnud. Ma v\u00f5in ennast vabalt v\u00e4ljendada ja kartma pean vaid siis, kui olen valetanud v\u00f5i alusetult laimanud. Ma ei pea kartma varahommikust koputust uksel ja rongidel on minu maailmas vaid positiivne funktsioon. V\u00f5in vabalt suhelda paremale ja vasakule, \u00fchele ja teisele poole maakera kirju saata ning vaid minu enda laiskus saab olla takistuseks info otsimisel. Minu elu on mugavam kui minu eelk\u00e4ijatel ning t\u00e4nu sellele on mul v\u00f5imalus tegeleda asjadega, mis mulle p\u00e4riselt meeldivad. T\u00e4na, siin ja praegu saan ma olla mina-ise ja mind aktsepteeritakse sellisena nagu ma olen.<\/p>\n\n\n\n

Oma hea elu v\u00f5lgnen ma Eesti Vabariigile ning oma hea hariduse Mart Reiniku Koolile ja Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumile.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma soovin, et meis ja maailmas oleks rohkem vabadust, v\u00f5rdsust ja vendlust<\/strong>, sest vabadus s\u00fcnnitab v\u00f5rdsuse ja see omakorda vendluse ning siis ei ole enam suuri ja v\u00e4ikeseid riike ega t\u00e4htsaid ja v\u00e4hemt\u00e4htsaid rahvaid, vaid on \u00fchised eesm\u00e4rgid ja v\u00e4\u00e4rtused ning alles siis j\u00f5uab inimkond \u00fclima rahuloluni. Ma tean, et osad teist m\u00f5tlevad n\u00fc\u00fcd, et ma olen noor ja naiivne ning et mu unistus ei ole loodud kunagi t\u00e4ituma, aga haritud inimeste unistustest ju v\u00f5rsuski Eesti Vabariik. <\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petada soovin ma oma k\u00f5ne vilistlase Jaan Kaplinski s\u00f5nadega Tartus, \u00fchel talvep\u00e4eval aastal 1984:<\/p>\n\n\n\n

\n

Lund sajab.
Lund sajab lehistele ja mari\u00f5unapuudele botaanikaaias.
Lund sajab tiigile ja saarele keset tiiki.
Lund sajab telegraafile ja postimajale.
Lund sajab Jaani kirikule ja kainestusmajale.
Lund sajab sinule, vana kool ja m\u00e4lestusele,
mis on j\u00e4\u00e4nud juba nii s\u00fcgavale alla,
et silm ega jalg ega suusakepp
ei ulata l\u00e4bi. Kusagil k\u00fcmnete talvede
lume all on midagi \u2013 otsekui suur must tahvel,
millel on kirjas see k\u00f5ik, esimesest
viimase p\u00e4evani. <\/p>\n\n\n\n

Seal lume- ja aastatealusel tahvlil
on k\u00f5ik alles. K\u00f5ik kirjas. Valge, musta
ja v\u00e4rvilise kriidiga on t\u00fckk Sinu elulugu
kirjutatud sinna tahvlile, 
mille \u00e4\u00e4res Sa kord oled seisnud ja k\u00e4ed,
mis kirjutasid, ei kirjuta enam.
Aga midagi k\u00e4ekirjast on visalt alles, 
otsekui oleksid need valged t\u00e4hed ja s\u00f5nad tulnud tahvlilt \u00e4ra
ja hakanud elama oma elu ja elulugu, 
otsekui oleksime meie ise ka natuke nagu laused, 
mille paar esimest s\u00f5na kord kirjutati valge kriidiga
mustale tahvlile 
siin postimaja ja kiriku ja vangla vahel.<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loe Arabella Antonsi kooli aastap\u00e4eva puhul esitatud k\u00f5ne teksti…<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":4931,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[402],"tags":[],"coauthors":[408],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4918"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4918"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4918\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4934,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4918\/revisions\/4934"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4931"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4918"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4918"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4918"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4918"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}