{"id":4821,"date":"2024-02-25T13:59:12","date_gmt":"2024-02-25T10:59:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4821"},"modified":"2024-02-25T13:59:12","modified_gmt":"2024-02-25T10:59:12","slug":"raamatuarvustus-treffneristid-on-suurelt-motlejad","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2024\/veebruar-2024\/raamatuarvustus-treffneristid-on-suurelt-motlejad\/","title":{"rendered":"Raamatuarvustus: Treffneristid on suurelt m\u00f5tlejad!"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Ma m\u00f5tlesin pikalt ja j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et ei hakka seda raamatut arvustama tavaliste&nbsp;arvustuse pidepunktidena, vaid teen seda meie, treffneristide silmade l\u00e4bi.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Raamat, millest on juttu, kannab pealkirja \u201eSuurelt m\u00f5tlemise maagia\u201d ja autoriks on David J. Schwartz.<\/p>\n\n\n\n<p>David J. Schwartz oli Ameerika kirjanik ja elukoolitaja. Ta oli turunduse professor ja tarbijarahanduse \u00f5ppej\u00f5ud Georgia osariigi \u00fclikoolis.<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-full is-resized\"><a href=\"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/suurelt_motlemise_maagia.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" src=\"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/suurelt_motlemise_maagia.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-4986\" style=\"width:240px;height:363px\" width=\"240\" height=\"363\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/suurelt_motlemise_maagia.jpg 491w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/suurelt_motlemise_maagia-198x300.jpg 198w\" sizes=\"(max-width: 240px) 100vw, 240px\" \/><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Raamat &#8220;Suurelt m\u00f5tlemise maagia&#8221;<\/strong><br>Foto: Apollo<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n<p>Ilmselt oleme me k\u00f5ik k\u00e4inud raamaturiiulite vahel ringi m\u00f5ttega, et tahaks midagi lugeda, midagi uut teada saada. Minuni j\u00f5udis k\u00e4esolev teos t\u00e4iesti juhuslikult. See kirjutis neelas mind endasse kiirelt ja v\u00e4ga intensiivselt. Aga kuidas see mind m\u00f5jutas? Kuidas see v\u00f5ib <em>teid<\/em> m\u00f5jutada? K\u00f5ik raamatud m\u00f5jutavad suuremal ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral. ALATI! Ma tahan, et k\u00f5ik saaksid selle raamatuga ise p\u00f5hjalikult s\u00f5braks saada, seet\u00f5ttu ei taha ma raamatust sellisel viisil rohkem r\u00e4\u00e4kida, sellisel viisil, kus m\u00f5te pole selge. Ma toon \u00fche n\u00e4ite igap\u00e4evaelust, mis selles raamatus on ideaalselt lahti seletatud. Olen \u00fcsnagi veendunud, et me k\u00f5ik oleme olnud olukorras, kus \u00fcks v\u00f5i teine inimene tundub meile hirmus, ebameeldiv, k\u00f5hedust tekitav. See tunne v\u00f5ib meid rajalt k\u00f5rvale viia ja tekitada t\u00e4iesti t\u00fchist stressi. Kujutame olukorda, kus meid ootab ees jaapani keele suuline arvestus. Esimene vaatenurk oleks selline: see \u00f5petaja on hirmus, ma kardan teda. Teine, suurelt m\u00f5tleja vaade aga selline: \u00f5petaja on ka inimene, meil on rohkem sarnasusi kui erinevusi (ei tohi \u00e4ra unusta viisakust ja lugupidamist), me oleme k\u00f5ik inimesed, minu tulevikku ja enesetunnet ei saa m\u00f5jutada \u00fcks eba\u00f5nnestunud arvestus. See situatsioon on iga inimese enda m\u00f5tlemise koht. V\u00f5tke sekund ja kujutlege, kuidas teie k\u00e4ituksite. Kas tekkis huvi raamatu vastu? Oleme targad, laseme ennast aidata ning \u00f5petada ja peame meeles, et usk iseendasse on edasiviiv j\u00f5ud.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ilmselt oleme me k\u00f5ik k\u00e4inud raamaturiiulite vahel ringi m\u00f5ttega, et tahaks midagi lugeda, midagi uut teada saada. Minuni j\u00f5udis k\u00e4esolev teos t\u00e4iesti juhuslikult. See kirjutis neelas mind endasse kiirelt ja v\u00e4ga intensiivselt. Aga kuidas see mind m\u00f5jutas? &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":188,"featured_media":4986,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[402],"tags":[337],"coauthors":[385],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4821"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/188"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4821"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4821\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4988,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4821\/revisions\/4988"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4986"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4821"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4821"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4821"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4821"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}