{"id":4766,"date":"2024-02-17T23:14:38","date_gmt":"2024-02-17T20:14:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4766"},"modified":"2024-02-17T23:18:51","modified_gmt":"2024-02-17T20:18:51","slug":"arabella-antons-ei-tohi-karta-vaeva-naha","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2024\/veebruar-2024\/arabella-antons-ei-tohi-karta-vaeva-naha\/","title":{"rendered":"Arabella Antons:\u00a0\u201eEi tohi karta vaeva n\u00e4ha!\u201d"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
Arabella Antons.<\/strong> Foto: Koidu Pilve<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sellel aastal l\u00f5petab Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi silmapaistvalt tegus Arabella Antons, kes on praegusel hetkel veel loodusklassi abiturient. Arabellal leidub kooli k\u00f5rvalt aega nii hobidega tegelemiseks kui ka erinevatel konkurssidel osalemiseks. K\u00f5ike seda tehes on ta olnud \u00fclimalt edukas ja saavutanud suurep\u00e4raseid tulemusi. Mis tagab \u00fchele 18-aastasele l\u00f5puklassi \u00f5pilasele sellise edu ja kuidas ta seda k\u00f5ike j\u00f5uab? Arabella Antons jagab meile ausaid m\u00f5tteid enda senisest eduloost.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arabella, r\u00e4\u00e4gi l\u00fchidalt endast. Kes Sa oled?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Ma olen Arabella, perekonnanimega Antons. Olen kaheksateist ja \u00f5pin Treffneris, loodusklassis. \u00dctleksin, et olen v\u00e4ga humanitaarsete huvidega inimene. Kooliv\u00e4lisel ajal meeldib mulle lugeda, teatris k\u00e4ia, teatri ja n\u00e4itlemisega tegeleda. Koolis proovin enda loogilist poolt ja reaalsuunaga seotud oskusi arendada, et mul oleks v\u00f5imalikult lai silmaring.<\/p>\n\n\n\n

Kust Sul tuli soov Treffneri loodussuunda \u00f5ppima tulla?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Mulle tundub, et ma olen alati tahtnud Treffnerisse tulla. K\u00e4isin p\u00f5hikoolis Reinikus ja paljud reiniklased on Treffneris k\u00e4inud, mul oli paar s\u00f5pra Treffneris ees. Ma ei n\u00e4inud Tartus v\u00e4ga \u00fchtegi teist varianti, kuhu mujale ma tahaksin minna. Samuti mulle kuidagi meeldis see, et Treffneris austatakse traditsioone, mulle endale meeldivad ka v\u00e4ga traditsioonid. Ma arvan, et loodussuund sellep\u00e4rast, et isegi, kui ma kooliv\u00e4lisel ajal tegelen oma humanitaarsete huvidega, siis ma tahaksin, et mul oleks rohkemat maailmale pakkuda. V\u00f5i kui ma l\u00f5petan g\u00fcmnaasiumi, siis mul on p\u00e4riselt v\u00f5imalus minna ja \u00f5ppida arstiks, kui ma peaksin seda tahtma. Tahtsin, et k\u00f5ik v\u00f5imalused oleksid avatud. Otsustasin Treffneri kasuks, sest ma arvan, et on v\u00e4ga kasulik \u00f5ppida tarkade inimeste keskel. Kui sa n\u00e4ed, et inimesed su \u00fcmber p\u00e4riselt tahavad \u00f5ppida, siis sa kuidagi ise ka pingutad rohkem. Eriti loodussuunas n\u00e4en ma seda, et k\u00f5ik on nii laiade huvidega ja mingites asjades minust nii palju paremad, et ma pean pingutama, et j\u00f5uda nende tasemele. See on mind kuidagi v\u00e4ga k\u00fctkestanud. <\/p>\n\n\n\n

Millega Sulle meeldib kooliv\u00e4lisel ajal tegeleda?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Eelmisel aastal k\u00e4isin veel Jakobi M\u00e4e Teatristuudios, aga kuna meie kaheaastane \u00f5pe l\u00f5ppes \u00e4ra, siis sellel aastal on n\u00e4itlemisega tegelemine natuke raskendatud. Muidu \u00fctleksin, et see on minu number \u00fcks hobi. \u00d5nneks on mul tuttavaid, kes tahavad ka teatriga tegeleda, ja siis me vahepeal saame kokku ning teeme teatriga seotud harjutusi. Olen ka p\u00e4ris kaua tegelenud etlusega, alates 6. klassist t\u00f5sisemalt. Loodusega seotud huvidest tooksin v\u00e4ja selle, et mina ja minu vend tegeleme igakuiselt linnum\u00e4\u00e4ramisega. Me osaleme linnum\u00e4\u00e4ramise v\u00f5istlusel. K\u00e4in ka pilateses, Anima kooris ja loen nii palju, kui aega jagub. Alates 2. klassist olen ma pidanud elamusteraamatut, kuhu ma kirjutan enda teatris ja kinos k\u00e4imistest ja sellest, kui ma olen k\u00e4inud kuskil reisil v\u00f5i mingit raamatut lugenud. Ma panen sinna kirja oma m\u00f5tted ja see on aidanud mul enda kirjutamisoskusi parandada, et ma oskaksin ennast v\u00e4ljendada ka kirjalikult. Mul nagu polegi otseselt hobisid, aga mu aeg t\u00e4itub kogu aeg erinevate tegevuste ja projektidega. Haaran igast v\u00f5imalusest kinni.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas Sa leiad aega ja energiat, et kooli k\u00f5rvalt osaleda erinevatel konkurssidel?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Ma arvan, et see k\u00f5ik s\u00f5ltub tahtest. Minu puhul m\u00e4ngib rolli, et ma olen s\u00fcgavalt kirglik k\u00f5ige osas, millega ma tegelen. Ilmselt on oluline ka lihtsalt see, et tuleb osata oma aega planeerida. Treffnerisse tulles sain aru, et isegi kui mingil hetkel tundub, et k\u00f5iki asju on liiga palju ja et nendega ei ole v\u00f5imalik hakkama saada, siis tegelikult on k\u00f5ik saavutatav. Ma pean lihtsalt vaeva n\u00e4gema ja t\u00e4nu sellele on mul v\u00f5imalik raskustest v\u00e4lja tulla. J\u00e4llegi, mis Treffner on mulle andnud, on see, et \u00fcksk\u00f5ik, kuhu mujale ma n\u00fc\u00fcd \u00f5ppima l\u00e4hen, siis ma olen raskustega harjunud. Treffner on mind treeninud sellele tasemele, et mul on v\u00f5imalik hoida kooliasjad joone peal ning samal ajal tegeleda asjadega, mis k\u00f6idavad mind natuke rohkem kui matemaatikas silindri ruumala. Ma arvan, et tuleb p\u00fchenduda ja vahepeal mingid asjad, n\u00e4iteks s\u00f5pradega v\u00e4ljas k\u00e4imine, j\u00e4tta tahaplaanile ning panna prioriteedid paika ja n\u00e4ha p\u00e4riselt vaeva.<\/p>\n\n\n\n

Milline \u00f5ppeaine, mille vastu Sul nii suurt huvi pole, on Sulle kooliaastatel raskusi pakkunud?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

\u00dctleme nii, et mul pole sellist asja nagu loomulik intelligentsus loodusainetes, ma pean ikkagi \u00f5ppima nende jaoks. Bioloogia ja keemia on kindlasti mulle raskusi valmistanud, aga ma olen nendega kuidagi hakkama saanud. N\u00e4iteks keemias ma t\u00f6\u00f6tan terve tunni kaasa ja bioloogias hakkan juba kolm p\u00e4eva varem arvestuseks \u00f5ppima. Kindlasti k\u00f5ige raskem on minu jaoks f\u00fc\u00fcsika, sest ma lihtsalt ei saa sellest aru. Sellega on vist nii, et isegi, kui ma \u00f5pin selleks palju, siis mingeid loogikaasju ei ole v\u00f5imalik lihtsalt \u00f5pikut lugedes selgeks saada. <\/p>\n\n\n\n

Kust Sa leiad raskematel hetkedel motivatsiooni, et edasi tegutseda ja asjadega hakkama saada?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

See on v\u00e4ga hea k\u00fcsimus! Ma tunnen, et kooliasjades on mul lihtsalt tuim kohusetunne \u2013 ma lihtsalt pean need asjad \u00e4ra tegema. Vahepeal ma tahaksin, et mul oleks seda kohusetunnet mingites ainetes v\u00e4hem, et ma pingutaksin t\u00e4pselt nii palju, et saada normaalne tulemus k\u00e4tte, ei ole vaja alati perfektsuseni k\u00fc\u00fcndida. Rasketel hetkedel ma proovin m\u00f5elda sellele, mis ma olen saavutanud ja kuhu minu raske t\u00f6\u00f6 on v\u00e4lja viinud. Kui ma tegelen tegevustega, mis mulle p\u00e4riselt meeldivad, siis ma ei peagi motivatsiooni otsima, sest see paneb mind s\u00e4rama ja p\u00f5letab seestpoolt. <\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides konkurssidest, milline tulemus on Sulle eriti meeldej\u00e4\u00e4v olnud?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

See vist s\u00f5ltub k\u00f5ige rohkem sellest, kuhu ma tunnen, et ma olen ise enim panustanud. K\u00fcmnendas klassis tegime koos Anett Pillmanni ja tollase kaheteistk\u00fcmnendiku Jonathaniga lavastuse Indreku ja Ramilda loost. Sinna me panustasime k\u00f5ik nii palju, et kui l\u00f5puks saime seda kooli publiku ees esitada, siis see oli tohutu rahuloluhetk minu jaoks. Meil ei olnud mingit suurt eesm\u00e4rki, mille nimel me seda tegime, vaid me lihtsalt tahtsime teha teatrit. Sama lugu oli ka eelmisel aastal, kui meil oli Jakobi M\u00e4e Teatristuudio l\u00f5pulavastus \u201eKajakas\u201d. Ma sain seal v\u00e4ga keerulise rolli ja ma n\u00e4gin t\u00f5esti kuu aega selle nimel vaeva, sest ma ei saanud seda tunnetust kuidagi k\u00e4tte. L\u00f5puks, kui meil oli esietendus, siis ma tundsin, et n\u00fc\u00fcd on see roll minu oma. See oli j\u00e4llegi miski, mis kuidagi oli v\u00e4ga t\u00e4htis minu jaoks ja n\u00e4itas, et kui ma pingutan millegi nimel, siis on k\u00f5ik v\u00f5imalik. Sellel aastal olen m\u00e4rganud, et minu hobid ja konkursid on hakanud mulle \u00e4ra tasuma. K\u00fcmnendas klassis ma osalesin monoloogide konkursil, kus ma sain esimese koha. Ma arvan, et kaudselt t\u00e4nu sellele kutsuti mind sellel aastal \u00f5petajate gala \u00f5htujuhiks. See oli tore uus kogemus ja n\u00e4itas mulle, et teised inimesed m\u00e4rkavad ka minu tegemisi. <\/p>\n\n\n\n

Mis Sa arvad, mis on Sinu edukuse v\u00f5ti?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Ma arvan, et selleks on see, et ei tohi kunagi arvata, et miski tuleb iseenesest k\u00e4tte. Ma olen v\u00e4ga kaua tegelenud etlusega ja kuna mul on seal h\u00e4sti l\u00e4inud, siis paljud inimesed arvavad, et see on sellep\u00e4rast, et ma olen andekas. P\u00e4ris nii lihtne see ka pole.  Loomulikult on vaja teatavat k\u00fcbekest andekust, aga tegelikult on k\u00f5ige selle taga tohutu t\u00f6\u00f6. Ei tohi karta vaeva n\u00e4ha, peab pingutama ja l\u00f5puks k\u00f5ik kuidagi loksub paika. Isegi, kui mul on \u00fchel korral l\u00e4inud h\u00e4sti, siis see ei t\u00e4henda, et mul j\u00e4rgmisel korral l\u00e4heb ka h\u00e4sti, vaid ma pean ikkagi selle nimel vaeva n\u00e4gema, pidevalt. Oluline on ka esitada endale pidevalt v\u00e4ljakutseid. Ei tasu rahulduda sellega, et mul tuleb mingi asi h\u00e4sti v\u00e4lja. J\u00e4llegi tuleb m\u00f5elda, kuidas ma saaksin ennast veel parandada. Selles m\u00f5ttes on Treffner hea, sest ma esitasin endale v\u00e4ljakutse, kas ma olen v\u00f5imeline hakkama saama ka loodusklassis, kus on keemiat ja bioloogiat h\u00e4sti palju. Ja siiamaani olen olnud v\u00f5imeline! <\/p>\n\n\n\n

Kui m\u00f5tled edasise elu peale, siis millised on praegusel hetkel Sinu tulevikuplaanid?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Noh, mul on neid igasuguseid. Sellest ma olen aru saanud, et v\u00f5ib-olla ma ei hakka loodusainetega  s\u00fcvitsi tegelema. Ma tahaksin oma elu kuidagi kultuuriga siduda. Noh, oleks tore, kui saaksin kunagi n\u00e4itlemisega tegeleda, nii et selle eest saab ka palka. Samas ma annan endale aru, et see ei ole nii lihtne, ja sinna kooli, kuhu ma tahaks minna, on v\u00e4ga raske sisse saada. Ma m\u00f5tlen endale pidevalt varuvariante v\u00e4lja ja neid on k\u00fcll igasuguseid. Alates sellest, et v\u00f5iks tegelikult saada ka kiirabiarstiks, isegi, kui ma kardan verd. V\u00f5i siis minna kuskile Idamaadesse ja saada ninjaks. Ma praegu vaatan jooksvalt, kuidas l\u00e4heb.  <\/p>\n\n\n\n

Mida Sa soovitad inimestele, kes alles otsivad enda teed?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Ma arvan, et tuleb v\u00f5imalikult palju ringi vaadata. Ei tohi kunagi m\u00f5elda, et vot ma kaheksandas klassis tunnen, et n\u00e4itlemine on just see, millega mina hakkan tulevikus tegelema. Ei tasu sellele k\u00f5iki lootusi panna, vaid tuleb ikkagi vaadata ka teisi valdkondi. Noh, muidugi ma soovitaks ka, et v\u00f5imalikult palju v\u00f5iks teatris k\u00e4ia. Ma tunnen, et see on minu silmaringi h\u00e4sti palju avardanud. T\u00e4nu sellele olen puutunud kokku nii paljude erinevate inimestega. Teatrietendustest saab nii palju kogemusi, saab nii paljude uute asjade kohta teada. Ja j\u00e4llegi, mitte karta vaeva n\u00e4ha! T\u00f5esti! Mulle tundub, et t\u00e4nap\u00e4eval eeldavad inimesed, et elu peaks olema mugav ja kerge, ning pingutamist \u00fcritatakse v\u00e4ltida. Aga kui oled sellega harjunud, siis tuleb see kuidagi naturaalselt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Silmapaistvalt tegusal loodusklassi abituriendil Arabella Antonsil leidub kooli k\u00f5rvalt aega nii hobidega tegelemiseks kui ka erinevatel konkurssidel osalemiseks.<\/p>\n

Loe Arabella jagatud ausaid m\u00f5tteid enda senisest eduloost…<\/p>\n","protected":false},"author":181,"featured_media":4885,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[402],"tags":[12],"coauthors":[366],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4766"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/181"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4766"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4766\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4888,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4766\/revisions\/4888"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4885"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4766"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}