{"id":4764,"date":"2024-02-24T11:41:02","date_gmt":"2024-02-24T08:41:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4764"},"modified":"2024-02-24T11:41:03","modified_gmt":"2024-02-24T08:41:03","slug":"kes-meid-tulevikus-opetab","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2024\/veebruar-2024\/kes-meid-tulevikus-opetab\/","title":{"rendered":"Kes meid tulevikus \u00f5petab?"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
Foto: Kaia-Riin Rohtmaa<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00d5petajate streik ja laiemalt nende t\u00f6\u00f6tingimused on hetkel v\u00e4gagi p\u00e4evakohane teema, mis puudutab kogu Eesti hariduse tulevikku. Intervjuus HTG \u00f5petajate, endise riigikogu liikme Toomas J\u00fcrgensteini ja Tartu \u00dclikooli matemaatikahariduse lektori Kerli Orav-Puurannaga r\u00e4\u00e4kisime streigist, lahendustest haridusmaastiku probleemidele ja hariduselu tulevikust \u00fcldisemalt.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petajate palga ja t\u00f6\u00f6koormuse k\u00fcsimus on probleem, mille \u00fcle on arutletud juba mitmeid aastak\u00fcmneid. Miks me Teie hinnangul perioodiliselt ikka ja j\u00e4lle selleni tagasi j\u00f5uame ning l\u00f5plikku lahendust leidnud pole?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> Meie hariduspoliitikas puudub teatud m\u00f5ttes stabiilsus. Iga nelja aasta tagant tuleb uus minister, kes tahab j\u00e4tta oma m\u00e4rgi ajalukku. See toob endaga kaasa radikaalsed ja kohesed muutused. Samas hariduses on vaja m\u00f5nev\u00f5rra pikemat vaadet ja stabiilsust.<\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Ebastabiilsus on \u00fcks neid p\u00f5hjuseid, miks ma streigiga \u00fchinen. T\u00f5epoolest praktiliselt igal aastal see probleem uuesti t\u00f5useb ja \u00f5petajad, nii palju kui mina tunnetan, ootavad sellist lahendust v\u00f5i kokkulepet, mis loodaks nelja v\u00f5i viie aasta peale, et mitte igal aasta selle probleemi juurde tagasi tulla. Miks see nii on? P\u00f5hjuseid on mitu: valitsuste vahetused ja teatud hetkedel liiga optimistlikud eelarveprognoosid.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petajate streigiga seoses on r\u00e4\u00e4gitud nii miinimumpalgast, diferentseerimisfondist, karj\u00e4\u00e4rimudelist kui ka koormusest. Mis on Teie hinnangul ikkagi see k\u00f5ige olulisem?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> K\u00f5ige olulisem ongi see, et palk vastaks t\u00f6\u00f6koormusele. Kui ma saaksin hakkama selle 35 tunniga, siis v\u00f5ib-olla see palk ei olekski nii vilets. Siin on nii palju koos, esiteks on see kindlasti palk, siis on t\u00f6\u00f6koormus, siis on need \u00f5petajad, kes tulevad otse \u00fclikoolist ja kellel puudub igasugune karj\u00e4\u00e4rimudel. Kujutame ette, et ma tulen v\u00e4rske \u00f5petajana kooli t\u00f6\u00f6le ja ma ei n\u00e4e mitte mingit v\u00f5imalust, et 20 aasta p\u00e4rast olen ma midagi rohkemat \u2013 ikka olen seesama \u00f5petaja, kes saab t\u00e4pselt samasugust palka.<\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Mulle on oluline ikkagi see pikaaegne kokkulepe ja vaade. Palk on kindlasti \u00fcks asi, aga samas ka see taust ja kindlasti ka karj\u00e4\u00e4rimudeli loomine. <\/p>\n\n\n\n

Valitsuserakondade s\u00f5lmitud koalitsioonileppes on \u00fche punktina v\u00e4lja toodud eesm\u00e4rk luua haridust\u00f6\u00f6tajate karj\u00e4\u00e4rimudelid. Aastaid tagasi oli Eestis karj\u00e4\u00e4rimudeli s\u00fcsteem teatud m\u00e4\u00e4ral kasutusel kuni selle kaotamiseni. Kas Teie arvates v\u00f5iks Eestis olla \u00f5petajatel karj\u00e4\u00e4rimudel? Kui v\u00f5iks, siis milline? <\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> Aastaid tagasi oli see s\u00fcsteem t\u00f5esti olemas ja ma m\u00f5tlesin selle peale, kas peaks vanem\u00f5petajaks saama, aga see palgavahe \u00f5petaja ja vanem\u00f5petaja vahel oli nii v\u00e4ike, et lihtsalt polnud m\u00f5tet sellega tegeleda. Siis tehti seda palgavahet suuremaks, tegin vajalikud sammud \u00e4ra, aga edasi ma ei j\u00f5udnud, sest see s\u00fcsteem l\u00f5petati \u00e4ra. Karj\u00e4\u00e4rimudel on v\u00e4ga oluline, et \u00f5petajal oleks m\u00f5tet ja motivatsiooni pingutada. Ma arvan, et see \u00f5petaja, kes tuleb otse \u00fclikoolist, ja see \u00f5petaja, kes on juba v\u00e4hemalt 5-7 aastat t\u00f6\u00f6tanud, on ikkagi natuke erineva kvaliteediga ja seda peaks minu arvates ikkagi erinevalt tasustama. Kindlasti ei ole staa\u017e siinkohal ainuke kvaliteedi parameeter: olulist rolli m\u00e4ngivad ka igasugused koolitused, t\u00e4iendkursused jne. Varem oligi n\u00e4iteks koolitusn\u00f5ue k\u00f5ikidele \u00f5petajatele aasta jooksul teatud hulk kursuseid l\u00e4bida.<\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Hetkel paljudele \u00f5petajatele tundub, et see ei ole p\u00e4ris \u00f5ige, et \u00f5petajal selline karj\u00e4\u00e4rimudel puudub. Kui ta saab omal alal meistriks, j\u00e4\u00e4b ta palk endiseks. Samas mulle endale tundub, et mina isiklikult olen pigem allak\u00e4igu faasis. Arvan, et minu paremad ajad \u00f5petajana olid k\u00fcmmekond aastat tagasi: mul oli ideid, mul oli julgust neid proovida. Mulle tundub, et staa\u017e k\u00fcll annab teatud kogemust ja teadmisi, aga see staa\u017ei komponent ei tohiks olla l\u00f5putu. <\/p>\n\n\n\n

\u00dche n\u00e4dala kohta on \u00f5petajate t\u00f6\u00f6ajaks m\u00e4\u00e4ratud seadusega 35 astronoomilist tundi. Kuidas Teie hindate sellist m\u00e4\u00e4ratlust, on see realistlik?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> Paljud \u00fctlevad, et \u00f5petajal j\u00e4\u00e4b ju veel 15 tundi vabaks puhtalt terve selle lisat\u00f6\u00f6 tegemisele, et ole hea, saa hakkama. Tegelikult see k\u00f5ik nii kiiresti ju ei k\u00e4i. Lapsevanemale \u00fche kirja kirjutamisele kulub mul t\u00e4pselt tund aega. Mina olen siin s\u00fcsteemis sees, ma saan k\u00f5igest aru, aga lapsevanem ju enamasti ei tea, kuidas siin asjad v\u00e4lja n\u00e4evad, seep\u00e4rast peangi kirjutama kirja nii t\u00e4pselt, et sellest k\u00f5ik \u00f5igesti ja \u00fchem\u00f5tteliselt aru saaksid. Pean kirjutama nii, et keegi ei tunneks ennast solvatuna jne. Lisaks on erinevate \u00f5petajate t\u00f6\u00f6 v\u00e4ga erinev. V\u00f5tame n\u00e4iteks eesti keele \u00f5petaja, kes peab kirjandeid kontrollima. See on palju mahukam kui matemaatika kontrollt\u00f6\u00f6 hindamine, kus l\u00f5pptulemus peaks enam-v\u00e4hem k\u00f5igil \u00f5pilastel sama olema. <\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Paraku on antud k\u00fcsimus t\u00f5esti probleemne ja s\u00f5ltub asjaoludest. Ma parandan \u00fchte t\u00f6\u00f6d kusagil 10 minutit. Kui \u00f6elda, et \u00fches klassis on 8 \u00f5pilast, kulub mul 80 minutit, kui 36 \u00f5pilast, siis kulub 360 minutit. See vahe on p\u00e4ris oluline. Just sellise realistliku olukorra n\u00e4itel on t\u00f6\u00f6mahu tasuga vastavusse seadmine m\u00f5istlik ja vajalik.<\/p>\n\n\n\n

Miks on t\u00e4nap\u00e4eval raske leida Eesti hariduss\u00fcsteemis noori \u00f5petajaid ja kuidas \u00f5petajate j\u00e4relkasvuga seotud probleem lahendada?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> Kui keegi oskaks sellele k\u00fcsimusele vastata, kuidas noori \u00f5petajaid kooli meelitada, oleks see vastus miljoni euro k\u00fcsimusele. Ma ei tea ausalt \u00f6eldes, kuidas seda probleemi lahendada. See on v\u00e4ga mitmetahuline ja v\u00e4ga valus probleem. Mul on tunne, et \u00f5petajatele on ka liiga palju ootusi: professionaalselt ainet valdav, siis veel ps\u00fchholoog, kasvataja, veel \u00fchte, teist ja kolmandat. Samal ajal on \u00f5petajatel v\u00f5rdlemisi v\u00e4he \u00f5igusi. Me saame jah valida viisi, kuidas ainet \u00f5petada, aga kui \u00f5pilane tuleb ja \u00fctleb, et tahab \u00fchte v\u00f5i teist asja j\u00e4rele teha, siis ta tuleb ja teeb, sest vastasel juhul ta enam \u00e4kki \u00fcldse ei tulegi ja \u00f5pilase halvas tulemuses on s\u00fc\u00fcdi \u00f5petaja. Lisaks on probleemiks \u00f5petajate erinevat sorti kiusamine, eelk\u00f5ige internetis. Mina pole seda \u00f5nneks t\u00e4nu \u00f5pilaste kvaliteedile kogenud, ent \u00fcldiselt on see probleem.<\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> See on ka selles m\u00f5ttes \u00fcks h\u00e4sti raske asi, et tegu on ringiga probleemiga. \u00dchtepidi, kui kogu aeg noored inimesed kuulevad, et koolis on need ja need probleemid, \u00f5petajad hakkavad streikima, siis see amet, millega on kogu aeg probleeme, ei ole noortele v\u00e4ga atraktiivne. Ma olen ise p\u00fc\u00fcdnud alati v\u00e4lja tuua, et on probleeme, aga on ka palju head. \u00dctleksin Juhan Viidingu s\u00f5nadega: \u201eOn seda, mida annad, siiski v\u00e4hem, kui v\u00f5rdled sellega, mida ise saad\u201d. Ma v\u00f5in kindlalt \u00f6elda, et ma olen koolist kindlasti rohkem saanud, kui ma olen siia andnud. Aga jah, ma m\u00f6\u00f6nan, et niisugune konkurentsiv\u00f5imeline palk ja pikk puhkus v\u00f5iks olla asjad, mis noori kooli \u00f5petajateks toovad. Praegu paraku aga ei too.<\/p>\n\n\n\n

Streigi ajal ei toimu \u00f5petaja juhendatud \u00f5ppet\u00f6\u00f6d. Mida \u00f6elda nendele \u00f5pilastele, kes \u00fchelt poolt toetavad \u00f5petajate streiki, ent samas on mures oma Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse \u00a7 37-s tagatud \u00f5iguse p\u00e4rast haridusele?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Meie kooli prominentne f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja Madis Reeman tunneb h\u00e4sti prantsuse kultuuri ja r\u00e4\u00e4gib kenasti ka prantsuse keelt. Ta viskas \u00fcksp\u00e4ev nalja, et me peame \u00f5petajatega tegema \u00f5ppereisi Prantsusmaale, sest seal on kogu aeg streik. Kogu aeg keegi streigib, see on elu tavaline osa. Kuid t\u00f5esti, meil ei ole Eestis streigi traditsiooni \u2013 \u00f5petajate streik on suhteliselt haruldane. Minu jaoks on streikimise vabadus demokraatliku maailma osa ja ka \u00f5pilased v\u00f5iksid sellele kaasa aidata. Kui nad loeks streigi ajal raamatuid, kordaks ja \u00f5piks selgeks segased teemad, oleks see v\u00e4ga tervitatav. Samas teeks s\u00fcdame soojaks n\u00e4ha ka m\u00f5nd \u00f5pilast meeleavaldusel \u00f5petajatele toeks olemas.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petajate t\u00f6\u00f6koormuse ja palga teemal debateerides \u00fctles \u00fcks Riigikogu liige, et elu ongi \u00fcks kannatus. Mis on Teie hinnang sellisele vastusele ja suhtumisele?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Ma pean J\u00fcrgen Ligist v\u00e4ga lugu, ta on poliitikas pikalt olnud, ta \u00fctleb ebamugavaid, kuid vajalikke asju. Vahel \u00fctleb ta asju, mis on poolikud. Antud juhul on m\u00f5te poolik. Elu v\u00f5ib ka kannatus olla ja t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00e4rast streiki \u00f5petajad kannatavad edasi. Kui aga need \u00fclest\u00f5stetud probleemid t\u00f5siselt k\u00e4tte v\u00f5etakse ja nendega tegeletakse, v\u00f5ib ehk aasta v\u00f5i poole p\u00e4rast J\u00fcrgenile \u00f6elda, et aga n\u00e4ed, oli kasu, sest kannatus on kokkuv\u00f5ttes v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petate paralleelselt nii Treffneri g\u00fcmnaasiumis kui ka Tartu \u00dclikoolis. Mis on k\u00f5ige suuremad erinevused ja sarnasused g\u00fcmnaasiumis ning \u00fclikoolis \u00f5petamisel?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> Siin tuleb arvestada sellega, et Treffneri koolis olen ma enamasti \u00f5petanud just humanitaarsuuna \u00f5pilasi. Nende puhul on tihtipeale vaikimisi see eeldus, et nad v\u00e4ga palju matemaatikat ei armasta, ei oska. See on teatud m\u00e4\u00e4ral \u00f5ige ka. \u00dclikoolis on mul v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tada tudengitega, kes tulevadki matemaatika\u00f5petajaks \u00f5ppima ja kellega \u00fcldse ei peaks olema seda probleemi, et pole motivatsiooni matemaatikat \u00f5ppida. See muidugi on viimasel ajal hakanud muutuma selles suhtes, et me oleme j\u00f5udnud sinna kohta, kus ka m\u00f5ned mu tudengid ei saa p\u00e4ris h\u00e4sti aru, miks nad seal on ja mida nad seal \u00f5pivad. \u00dcldiselt aga on tudengite huvi matemaatika \u00f5ppimise vastu suurem kui humanitaarsuuna \u00f5pilastel, mis on ka t\u00e4iesti m\u00f5istetav.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks on meil ka \u00fcks positiivne k\u00fcsimus. Kui m\u00f5tlete tagasi ajale, mil olete t\u00f6\u00f6tanud Eesti hariduss\u00fcsteemis, siis mille tooksite v\u00e4lja \u00fche v\u00e4ga hea ja positiivse muutuse v\u00f5i arenguna?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand:<\/strong> See on positiivne, et meil on n\u00fc\u00fcd kaks matemaatikat. \u00d5pilastel on valik, kas valida kitsas v\u00f5i lai matemaatika. Ja ka see on hea, et matemaatika\u00f5petajaid ei ole v\u00e4ga palju v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud v\u00f5rreldes f\u00fc\u00fcsika- ja keemia\u00f5petajatega. See on k\u00fcll v\u00e4ga isiklik arusaam asjast, aga selline see on.<\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein:<\/strong> Minu jaoks on see ikkagi samm-sammult tulnud, aga \u00f5pilased on hakanud rohkem r\u00e4\u00e4kima. Osalt on see v\u00f5ib-olla ajastu t\u00f5ttu. Kui mina \u00f5petajana alustasin, oli see, et \u00f5pilane oma arvamust v\u00e4ljendas v\u00f5i teema kohta oma hinnanguid andis, palju harvem n\u00e4htus. Praegu on h\u00e4sti paljudes klassides tekkinud dialoog, kust ka mina tulen targemana v\u00e4lja. Just see dialoog \u00f5petaja ja \u00f5pilaste vahel on v\u00e4ga positiivne. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Intervjuus HTG \u00f5petajate, endise riigikogu liikme Toomas J\u00fcrgensteini ja Tartu \u00dclikooli matemaatikahariduse lektori Kerli Orav-Puurannaga r\u00e4\u00e4kisime streigist, lahendustest haridusmaastiku probleemidele ja hariduselu tulevikust \u00fcldisemalt.<\/p>\n","protected":false},"author":190,"featured_media":4939,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[402],"tags":[47],"coauthors":[384,383],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4764"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/190"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4764"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4764\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4956,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4764\/revisions\/4956"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4939"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4764"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}