{"id":4620,"date":"2023-12-08T23:56:01","date_gmt":"2023-12-08T20:56:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4620"},"modified":"2023-12-09T00:17:02","modified_gmt":"2023-12-08T21:17:02","slug":"intervjuu-vilistlasega-minu-vanaema-eda-ploomipuu","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/detsember-2023\/intervjuu-vilistlasega-minu-vanaema-eda-ploomipuu\/","title":{"rendered":"Intervjuu vilistlasega: minu vanaema Eda Ploomipuu"},"content":{"rendered":"\n

Minu vanaema Eda Ploomipuu, neiup\u00f5lvenimega Peebo, s\u00fcndis 1938. aastal. P\u00e4rit on ta R\u00f5ngu k\u00fclje alt Lapetukmelt. Haridustee kulges vanaemal aga Tartus: esmalt seitse klassi Lina t\u00e4nava koolis (praeguse Tartu Karlova Kooli eelk\u00e4ija), edasi 8. ja 9. klass Tartu II Keskkoolis (praegune Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasium) ning seej\u00e4rel, p\u00e4rast segakoolide loomist  10. ja 11. klass Tartu I Keskkoolis, mille l\u00f5petamise j\u00e4rel suundus ta EPA-sse (praegusesse Eesti Maa\u00fclikooli) veterinaariat \u00f5ppima. Ise on vanaema siiani I Keskkooli l\u00f5petamise \u00fcle v\u00e4ga uhke ja tundis muuhulgas suurt r\u00f5\u00f5mu, kui minustki eelmisel aastal treffnerist sai. Tavap\u00e4raselt jutukana oli ta r\u00f5\u00f5muga n\u00f5us oma kogemustest pikalt-laialt r\u00e4\u00e4kima, mis aga k\u00f5ik kahjuks lehte \u00e4ra ei mahtunud. Seega toon siin v\u00e4lja ehk m\u00f5ned paremad palad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuidas Sa Treffnerisse, tollasesse I Keskkooli sattusid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tollal oli nii, et kuni 1954. aastani olid eraldi poiste- ja t\u00fcdrukutekoolid nii algklassides kui Keskkooli osas, aga siis tuli uus m\u00e4\u00e4rus, et tuleb luua segakoolid. Eestikeelsetest koolidest olid I ja V Keskkool poistekoolid ning II ja III t\u00fcdrukutekoolid. Esiti olin mina p\u00e4rast Lina t\u00e4nava kooli l\u00f5petamist l\u00e4inud Tartu II Keskkooli. Kui koolid segakoolideks tehti, m\u00e4\u00e4rati \u00f5pilastele uus kool elukoha j\u00e4rgi. Mind oli esialgu pandud V Keskkooli, aga kuna meil s\u00fcndisid perre kaksikud ja ema rinnapiimast ei j\u00e4tkunud, pidin mina s\u00fcdalinnast piimak\u00f6\u00f6gist neile piima tooma. Et I Keskkool asus kesklinnas, l\u00e4ks isa mind sinna kauplema, ja sinna ma saingi. Mind pandi k\u00fcll sinna \u201elollide klassi\u201c, nagu kutsuti, k\u00f5ige n\u00f5rgemasse klassi, sest koolidel oli v\u00f5imalus endale \u00f5pilasi valida – A-klass oli k\u00f5ige parem, oma kooli ja teiste koolide parimad, B ja C [klass olid siis nii-\u00f6elda kehvemad] ja mina sain siis C-klassi. Tolleaegne Tartu II Keskkool, kust ma tulin, oli suhteliselt n\u00f5rk, t\u00f5esti oli n\u00f5rk. Mis me seal k\u00f5ik tegime\u2026 sest meil oli igav, meile ei pakutud seal midagi uut! Ma ei oleks I Keskkoolis toime tulnud, kui mul Lina t\u00e4nava kooli p\u00f5hja all poleks olnud (Lina t\u00e4nava kool olnud tollal Tartu \u00fcks tugevamaid omasuguseid). T\u00e4nu sellele p\u00f5hjale suutsin I Keskkooli l\u00f5petada. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Eda Ploomipuu (Peebo)<\/strong>
Foto: Ats-Artur Ploomipuu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Kuidas kirjeldaksid koolielu ja \u00f5hustikku?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meil oli algul ikka v\u00e4ga raske – klassis oli 40 \u00f5pilast ja pooled langesid keskkooli jooksul v\u00e4lja. Esiteks kool ei sallinud t\u00fcdrukuid – tugev poistekool rikuti \u00e4ra. Meil k\u00e4sti pitsivabrikusse ja ei tea kuhu tsehhi minna. Ning eks kellel mis p\u00f5hi all oli. Nii l\u00f5petas 40st, kes meile klassi tulid, ainult 21 I Keskkooli. Meil oli ainult kaks neljade-viitega l\u00f5petajat, minul oli kaheksa kolme l\u00f5putunnistuse peal. <\/p>\n\n\n\n

Meil olid sellised vanad koolipingid. Seal oli v\u00e4ga hea spikerdada\u2026 K\u00f5ikjal oli ahjuk\u00fcte veel, koolimaja oli soe! Seda enam, et palju neil peales\u00f5ja-lastel \u00fcldse sooje kortereid oli ja kodusid. Paljud pered elasid \u00fche k\u00f6\u00f6gi peal. Aga ei olnud mingisugust pilkamist, mingisugust teiste halvustamist, et oled vaene v\u00f5i rikas, ei olnud meil k\u00fcll seda. Klassikollektiiv oli meil v\u00e4ga tore, ja kooli \u00fchtsus ka, kohe andis tunda! \u00dcksmeel oli selline, et olime ikka I Keskkool!<\/p>\n\n\n\n

Jumal, peod olid, meil oli ju oma kooli orkester, kui toredad me kooli peod k\u00f5ik olid! Mina k\u00e4isin harvemini, ei olnud suur peolk\u00e4ija, aga vahel ikka k\u00e4isin. Ja sport oli meil au sees. Koolidevahelistel v\u00f5istlustel oli I Keskkool ikka \u00fcks tugevamaid. Meil olid k\u00f5ik riistv\u00f5imlemise v\u00f5istlused klasside kaupa ja pidime poomi peal harjutusi tegema. Kui meie \u00f5petaja vahepeal \u00e4ra oli, pani poiste \u00f5petaja meid k\u00f5iki k\u00f6it pidi \u00fcles saali lakke ronima. Linna kiiruisud olid meie poiste \u00f5petaja, \u00f5petaja Aarendi k\u00e4es. Kord ta k\u00fcsis, kes v\u00f5istelda tahab, andis siis neile kiiruisud k\u00e4tte, l\u00e4ksime Tallinnasse v\u00f5istlema. Ma m\u00e4letan, kui ma kolme tuhandet meetrit s\u00f5itsin. Ma ei tea, kuidas paarid nii tehti, et  mind k\u00f5ige tugevamaga kokku pandi. Ma n\u00e4gin ainult tolle sabatutti! Aga ma s\u00f5itsin ikka l\u00e4bi ja kui ma siis kokku kukkusin, pidid poisid mind tirima. Meie klassis oli neli, kui mitte rohkem, hilisemat Eesti (Eesti NSV – toim) koondise liiget: ujumises Aino Soopalu ja T\u00f5nu Talving, kuulit\u00f5ukamises ja kettaheitmises koguni \u00fcleliidulises (NSV Liidu – toim) koondises Kaupo Metsur, kaasaegses viiev\u00f5istluses (moodsas viiev\u00f5istluses – toim) Ennik Sulane.  Tihtipeale oli nii, et klassis ei olnud \u00f5pilasi kohal, sest pooled olid v\u00f5istlustel. (muigab) Tuleb v\u00e4lja, et sportlased on lollid, sest meie, lollide klassis oli neid k\u00f5ige rohkem! Einoh, aega ei olnud \u00f5ppida v\u00f5ib-olla!<\/p>\n\n\n\n

Millised ained olid Sinu jaoks koolis k\u00f5ige kergemad ja millised raskemad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sellega oli nii, et mulle v\u00e4ga meeldis n\u00e4iteks algebra, aga mul ei olnud ruumilist ettekujutust. Geomeetria \u2012 just see v\u00f5ttis mul jalad alt \u00e4ra. Ma lihtsalt ei kujutanud neid kujundeid ette. L\u00f5pueksamil oli tol korral seda osa v\u00e4ga palju sees, seep\u00e4rast ma imetlesingi ennast, kui l\u00e4bi sain \u2012 kellegi k\u00e4est ei olnud saalis abi ka k\u00fcsida: matemaatika\u00f5petaja vana Maasiku Karla (Karl Maasik – toim.) pani k\u00f5igi kolme l\u00f5puklassi lollid nimekirja j\u00e4rgi \u00fchte nurka istuma, ei midagi sellist, et keegi sulle seal spikrit viskaks v\u00f5i midagi. Siis ma m\u00f5tlesingi, et olen l\u00e4bi kukkunud. Kui kolme sain, ma lausa h\u00fcppasin r\u00f5\u00f5must, teised arvasid, et sain viie. Sest ainult oma m\u00f5istusega tegin. Eks \u00f5petaja Maasik j\u00f5udis meile midagi ikka \u00f5petada, nendele, kes sinna j\u00e4rgi j\u00e4id ja vastu pidasid.<\/p>\n\n\n\n

Mulle istusid keeled ka. Vene keele \u00f5petaja oli range, samuti saksa keele, milles \u00f5nneks oli juba varasem p\u00f5hi all. Siiamaani saan filmidest aru; EPA ajal isegi \u00f5petasin kuskil maakoolis. Ja muidugi ka eesti keel meeldis, aga kirjandeid ei osanud ma kirjutada nii, et mustand-puhtand \u2012 \u00fcmber kirjutades tulid hoopis uued m\u00f5tted. II Keskkoolis 8. klassis kukkusin eesti keele kirjandiga l\u00e4bi. Algul \u00f6eldi, et hinne neli, aga siis kontrollis mingi komisjon \u00fcle ja \u00f6eldi, et l\u00e4bi kukkunud: puhtand oli hoopis teistsugune kui mustand, justkui oleks \u201esisse toodud\u201c, k\u00e4ekiri teistsugune, sisu teistsugune … puhtandi kirjutasin ilusti. Suvet\u00f6\u00f6na pidin terve suve jooksul kuusteist kirjandit kirjutama! Aga sellest oli kasu. Muidu mulle kirjutamine sobis, v\u00f5isin lehek\u00fclgede viisi kirjandeid kirjutada.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Eda l\u00f5puklassi kevadel 1956<\/strong>
Foto: Eda Ploomipuu<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Kas Sa m\u00f5nd \u00f5petajat m\u00e4letad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oi k\u00f5iki\u2026paljusid m\u00e4letan. Meil oli selline tore ajaloo\u00f5petaja, \u00f5petaja Metik, kes just eriti poistega vesteldes r\u00e4\u00e4kis t\u00f5elist ajalugu, mis Eestiga juhtunud oli. Ja meil ei l\u00e4inud mitte keegi kaebama ka. Need vestlused olid alati v\u00e4ga toredad, vahel v\u00f5is m\u00f5ni t\u00fcdrukki sinna oma nina pista.<\/p>\n\n\n\n

Meie klassijuhataja, naissoost vene keele \u00f5petaja Linnus, oli v\u00e4ga range ja \u00fctles kohe m\u00f5nele \u00f5pilasele \u00e4ra: \u201eSa j\u00e4\u00e4d istuma mul, sa ei l\u00f5peta, kas l\u00e4hed \u00f5htukooli v\u00f5i j\u00e4\u00e4d istuma.\u201c Nii oligi \u2012 osa l\u00e4ks siis \u00f5htukooli. Kunagi oli ta mingi m\u00f5isaproua olnud, sest ta r\u00e4\u00e4kis meile alati, et teil on n\u00fc\u00fcd t\u00e4nap\u00e4eval siidisukad v\u00e4ga t\u00e4htsad, aga meil pidid daamil ikka olema kindad! Ja paberosse suitsetas, haises suitsu j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja, \u00f5petaja Tanim\u00e4ega seoses ma m\u00e4letan, et kui me hiljem EPA-sse sisseastumiseksameid tegime, olin ma \u00fckskord niisama t\u00fcdrukutega kaasa l\u00e4inud. Tuli siis \u00f5ppej\u00f5ud klassist v\u00e4lja, kutsus meid sisse ning kui \u00fctlesin, et mina pidin alles homme tulema, siis, kuulnud, et oleme I Keskkoolist, \u00fctles ta: \u201eMis Te siis kardate, ega Tanim\u00e4e lolle v\u00e4lja lase!\u201c Koolis oli mul f\u00fc\u00fcsika olnud kolm, sisseastumiseksamil tuli viis. Ma tundsin, et oskan k\u00f5ike. Keemia oli ka sisseastumisel viis. \u00dckskord \u00f5petajad r\u00e4\u00e4kisid, et m\u00f5ne kooli kolm on nagu teise kooli viis, aga I Keskkooli kolmed ja neljad olid k\u00fcll nii tugevad, et ise tundsin ka, kel viis oli, see oli juba k\u00fcmmet v\u00e4\u00e4rt!<\/p>\n\n\n\n

Veel meenub eesti keele ja kirjanduse \u00f5petaja Ants J\u00e4rv, j\u00e4lle v\u00e4ga tugev aine\u00f5petaja. Kui tema juba midagi r\u00e4\u00e4kis m\u00f5nest raamatust, ei pidanud sa seda enam lugemagi, r\u00e4\u00e4kis kogu sisu p\u00f5hjalikult \u00e4ra. Meil polnudki sellist \u00f5petajat, kelle tunnis oleks igav olnud! Me kuulasime, suu ammuli, aus\u00f5na! Enamik ei r\u00e4\u00e4kinud seda, mis raamatutes oli, r\u00e4\u00e4giti ikka seda, mida juurde sai \u00f5petada. Sa v\u00f5isid tol ajal v\u00f5ib-olla kiruda vahest, kui \u00f5petaja halva hinde pani, aga sa tundsid, et olid ikka ise s\u00fc\u00fcdi, ei olnud p\u00f5hjalikult \u00f5ppinud. Ja muidugi v\u00f5imlemis\u00f5petajad on meeles\u2026 <\/p>\n\n\n\n

Kas ja mil m\u00e4\u00e4ral veel oma endiste lennukaaslastega suhtled?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muidugi, siiamaani suhtleme. Neid on muidugi v\u00e4he j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. Me oleme oma lennuga ka klassikokkutulekuid teinud ja alati ikka klassijuhataja hauale lilli viinud, teiste \u00f5petajate omadele ka. Meiegi kutsume n\u00fc\u00fcd kooli Treffneriks. Siis ma olen alati uhke, et meie oleme Treffneri esimene segalend. See mulle nii \u00f5udselt meeldib! <\/p>\n\n\n\n

(Kui vanaema juubeliballist kuulis, \u00fctles ta kohe: \u201eJumal, ma pean siis oma t\u00fcdrukutele-poistele helistama!\u201c Edasi liikus jutt sellele, et ta ise j\u00f5udis viimati 125. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisele.)<\/p>\n\n\n\n

Mis on k\u00f5ige t\u00e4htsam, mille koolist edasisse ellu kaasa v\u00f5tsid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

(vaikib ja m\u00f5tleb) Ma ei oskagi vastata\u2026ehk selle \u00f5ppimistahte, tahte ikka edasi p\u00fcrgida ja areneda. See ei tohi elus seisma j\u00e4\u00e4da. Muidugi ka selle p\u00f5hja, need teadmised, mis tegid edasise elu-arengu palju lihtsamaks\u2026ja et \u00f5petajaid peab ikka austama. Minu elus ongi olnud kaks eriti olulist kooli: Tartu V Mittet\u00e4ielik Keskkool Lina t\u00e4naval ja Tartu I Keskkool, Hugo Treffneri G\u00fcmnaasium. <\/p>\n\n\n\n

Eda Peebo nime leiate ka l\u00f5putahvlitelt 1956. aasta l\u00f5petajate hulgast<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Minu vanaema Eda Ploomipuu, neiup\u00f5lvenimega Peebo, s\u00fcndis 1938. aastal. P\u00e4rit on ta R\u00f5ngu k\u00fclje alt Lapetukmelt. Tavap\u00e4raselt jutukana oli ta r\u00f5\u00f5muga n\u00f5us oma kogemustest pikalt-laialt r\u00e4\u00e4kima, mis aga k\u00f5ik kahjuks lehte \u00e4ra ei mahtunud. Seega toon siin v\u00e4lja ehk m\u00f5ned paremad palad.<\/p>\n","protected":false},"author":171,"featured_media":4665,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[394],"tags":[],"coauthors":[326],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4620"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/171"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4620"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4620\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4710,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4620\/revisions\/4710"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4665"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4620"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}