{"id":4619,"date":"2023-12-08T23:52:17","date_gmt":"2023-12-08T20:52:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4619"},"modified":"2023-12-08T23:52:50","modified_gmt":"2023-12-08T20:52:50","slug":"vilistlaste-looming-ja-malestused","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/detsember-2023\/vilistlaste-looming-ja-malestused\/","title":{"rendered":"Vilistlaste looming ja m\u00e4lestused"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
Start Tartu 1. Keskkooli poiste paberlaevukeste regatile Emaj\u00f5el, aasta v\u00f5is olla 1981. Loo autor Juhani P\u00fcttsepp on esimeses reas vasakult teine.<\/strong>
Foto: Juhani P\u00fcttsepp<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Palusime vilistlastel kirjutada oma HTG-aegsetest m\u00e4lestustest v\u00f5i sellest, mis neil kooliga seostub. Meenutusi saab lugeda sellest, kuidas pea 40 aastat tagasi peale kooli aega veedeti, kuidas avastati koolimaja p\u00f5leng, ning ka tunnetest, mis on kooliajale tagasi vaadates tekkinud. Ait\u00e4h Juhani P\u00fcttsepp, Kristjan Luhamets, Ave Taavet, Aliis Aalmann ja Kaarel Aadli, et saatsite meile oma kirjat\u00fckid!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kristjan Luhamets, vilistlane 1999<\/h1>\n\n\n\n

Lugu sellest, kuidas minu armas koolimaja tahtis maha p\u00f5leda.<\/h2>\n\n\n\n

Ilmselt ei ole see enam kellelegi uudis, et Treffneri kool 16. novembril 1998. aastal k\u00f5vasti k\u00f5rvetada sai. <\/p>\n\n\n\n

Olen vahel m\u00f5elnud, mida ma teeks, kui puhkeks tulekahju. Vana koolimaja on kahekorruseline ja minu koduklass asub esimesel korrusel. Esimeselt korruselt v\u00f5ib lihtsalt akna kaudu v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda, kui selleks vajadus tekib. Aga mida teevad need, kes on \u00fcleval? \u00dclakorrusel on pikk koridor. H\u00fcva, nad lihtsalt jooksevad m\u00f6\u00f6da pikka koridori trepini ja tulevad sealtkaudu alla. Paraku \u00fclemise korruse koridoriga veel klassiruumide rida ei l\u00f5pe. Koridori l\u00f5pp on \u00fchtlasi uue koridori alguseks. See viimane on kitsas, nii et v\u00f5id kahe k\u00e4ega vastu m\u00f5elmat seina toetada. Ja ka k\u00f5ver on see koridor, seinad puulaudadega l\u00f6\u00f6dud. Kui peaksin tulekahju korral kusagil seal olema, siis ei oskaks ma k\u00fcll kuidagi v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas terve nahaga sealt p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n\n\n\n

See eluohtlik Jaani t\u00e4nava poolne koridor l\u00f5peb keemiaklassiga. Just seal oligi mul tund, kui uksepoolse pingirea \u00f5pilased tundsid suitsul\u00f5hna. Keemiaklassis on ju loomulik, et vahel v\u00f5ib seal igasuguseid l\u00f5hnu tunda. \u00d5pilased aga kurtsid endiselt, et v\u00e4ga ebameeldiv on selle haisu sees olla. Mul oli hea meel, et olin \u00e4sja nohu saanud ja ei pidanud l\u00f5hnadest ennast segada laskma. J\u00e4tkasime sahhariidide teemal \u00fclesannete lahendamist.<\/p>\n\n\n\n

Koolis on iidamast-aadamast k\u00e4inud remont. Samuti k\u00e4ib ehitust\u00f6\u00f6 kooli k\u00f5rval Jaani kirikus.<\/p>\n\n\n\n

\u201eIlmselt keevitavad,\u201c arvas keegi. \u00d5petaja palus akna lahti teha ja vaidles vastu sellele keevitamisejutule: \u201eV\u00e4ljast tuleb ainult v\u00e4rsket \u00f5hku.\u201c Kinnitamaks \u00f5petaja v\u00e4idet pistsin pea aknast v\u00e4lja ja ahmisin \u00f5hku. T\u00f5si k\u00fcll, keevitamisest ei olnud seal haisugi.<\/p>\n\n\n\n

\u201eOodake, ma vaatan, mis see on,\u201c tegi \u00f5petaja klassi ukse lahti. Ei midagi. Koridori ots, mis end keemiaklassi keeras, oli rahulik ja vaikne nagu alati.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5tlesin, kes see neid \u00fclesandeid ikka viitsib lahendada ja ega see tunni l\u00f5ppki enam m\u00e4gede taga ole, ning panin oma asjad kokku. Peast k\u00e4is l\u00e4bi ka m\u00f5te, et mine sa tea, \u00e4kki p\u00f5leb kuskil. \u00d5petaja seisis avatud ukse juures ja mina seisin oma pingi k\u00f5rval.<\/p>\n\n\n\n

\u201eL\u00e4heks m\u00f5nda teise klassi,\u201c pakkus keegi v\u00e4lja. \u201eMeie koduklassis on k\u00fcll teised ees, aga kuskil ikka peaks m\u00f5ni klass vaba ka olema.\u201d N\u00e4gin tagumisest reast, et \u00f5petaja \u00fcmber on \u00f5hk h\u00e4gusemaks muutunud. \u201eN\u00fc\u00fcd on ju lausa silmaga n\u00e4ha, et kuskilt tuleb suitsu,\u201c m\u00f5tlesin, \u201eteine korrus pealegi, keemiaklass, ei j\u00e4\u00e4 ma siia passima,\u201c ja marssisin klassist v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksin koridori akna juurde. Sisehoovis tegid t\u00f6\u00f6mehed l\u00f5ket, aga ma ei saanud kuidagi aru, kuidas see suits meie klassi p\u00e4\u00e4ses. Pidin juba tagasi minema \u00fctlema, et j\u00e4lle need t\u00f6\u00f6mehed k\u00e4rsatavad, kui n\u00e4gin huvijuhi kabineti akna taga leeke. (Huvijuhi kabinet asus toona praeguse keemiaklassi, ruumi 217 vastas. – toim) Koridori aken ja huvijuhi aken on kooli sisehoovi nurgas nii, et \u00fchest aknast n\u00e4eb teise. Akna l\u00e4hedal laua peal oli t\u00f5epoolest leeke n\u00e4ha. Vaatasin kabineti ust, aga kuskilt ei tulnud suitsu. Uks oli lukus. L\u00e4ksin tagasi klassi poole, kus teised vastu tulid. \u00dctlesin neile, et huvijuhi kabinetis p\u00f5leb midagi. Ei osanud ma seda karta ja mingiks suureks \u00f5nnetuseks pidada, kui juba kaks t\u00fcdrukut jooksid juhtunust \u00f5ppealajuhatajat teavitama.<\/p>\n\n\n\n

Astusin jooksjatele rahulikult pika sammuga j\u00e4rgi. \u00d5petaja klassis ei olnud veel selgusele j\u00f5udnud, kuhu klassi minna ja h\u00f5ikas sagivate \u00f5pilaste seas: \u201eKuhu te l\u00e4hete, kuhu te n\u00fc\u00fcd l\u00e4hete!\u201c Kuulsin veel seljataga klassivendi tulemas: \u201eOhhoo, tulekahju! Vajutage n\u00fc\u00fcd seda nuppu!\u201c Tegelikult oli neil tuju l\u00f5bus nagu alati ja vaevalt, et nemadki juhtunu t\u00f5sidust suutsid esialgu m\u00f5ista. J\u00f5udes koridori algusesse, sinna, kus on \u00f5petajate tuba, direktori kabinet ja m\u00f5ned muud ruumid, n\u00e4gin \u00e4hmi t\u00e4is \u00f5ppealajuhatajat oma kabinetist v\u00e4lja tormamas. Ta jooksis kiiresti trepist alla kantseleisse. Kuna tundus, et midagi targemat teha pole, jalutasin j\u00e4rgi. Vaatasin esimese korruse t\u00fchje koridore, kas siin on kedagi, kellele saaks kuumi uudiseid teatada. Ei olnud kahjuks.<\/p>\n\n\n\n

Juba sagisid ringi ka raamatupidajad, k\u00e4es punased vahtkustutid. Seisin seal t\u00fchjas koridoris ja vaatasin aknast v\u00e4lja. T\u00f5epoolest, huvijuhi kabineti juurest tuli paksu suitsu. Ja see suitsusammas \u00fcha suurenes. Kuulsin kedagi \u00fctlemas, et direktorit ei ole majas. M\u00f5tlesin, kas on m\u00f5tet tunde segada ja tulekahjust \u00fctlema minna v\u00f5i mitte. Mis siis saab, kui ma \u00e4kki valeh\u00e4iret teen? L\u00e4ksin klaasustega klassi ukse taha. Minna \u00fctlema v\u00f5i mitte? N\u00e4gin, et klassi ees on direktor. Aga teda ei pidanud ju majas olema!? On kuidas on, temale pean ma seda asja ikka r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n\n\n\n

Astusin uksest sisse. Nojah, ei olnud k\u00fcll direktor, oli hoopis bioloogia\u00f5petaja. Aga kust ma pidanuks selle habeme tagant aru saama, kummaga on tegemist. T\u00fchja kah, olin juba klassis, eks siis pidin \u00fctlema, mis mul \u00f6elda oli. \u00dctlesin, et vabandage, huvijuhi kabinetis p\u00f5leb midagi. \u00d5petaja vaatas mulle imestunult otsa. \u00d5pilasedki ei teadnud, mida arvata.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ksin klassist v\u00e4lja. \u00d5ppealajuhataja tiirles ringi nagu vurrkann ja muudkui \u00fctles, et evakueeruge. See andis enesekindlust ja ma hakkasin klasse j\u00e4rjest l\u00e4bi k\u00e4ima. N\u00fc\u00fcd \u00fctlesin juba otse v\u00e4lja, et vabandage, huvijuhi kabinet p\u00f5leb, oleks soovitatav evakueeruda…<\/p>\n\n\n\n

Tegelikult sain ainult m\u00f5ned \u00fcksikud klassid l\u00e4bi k\u00e4ia. Trepist voolas alla \u00f5pilaste mass. Peaks ka \u00fcles \u00fctlema minema. Aga enam ei hakanud sinna suitsu sisse ronima. Pealegi teadsin, et olin kohe alla tulnud ja \u00fcleval on nii palju inimesi, kes v\u00f5inuks juhtumist edasi teatada. Nagu hiljem selgus, ei olnud seal kellestki enam \u00fctlejat. \u00dcks klassivend siiski oli \u00fche esimese korruse klassis \u00fctlemas k\u00e4inud ja \u00f5ppealajuhatajagi oli s\u00f5numit laiali kandnud, aga sellest hoolimata j\u00e4tkus enamikule klassidele veel avastamisr\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n\n\n\n

Viimaks hakkas t\u00f6\u00f6le h\u00e4ire. Kevadel uudistasime seinal neid punaseid nuppe, kuhu on kirjutatud: \u201eTulekahju! Purusta klaas!” Tookord puudutasime \u00f5rnalt n\u00e4pu otsaga ja silmapilk pistis kell pl\u00e4risema. N\u00fc\u00fcd olid paljud tagunud neid masinav\u00e4rke, aga miski ei aidanud.<\/p>\n\n\n\n

Isegi neis klassides, kus ma \u00fctlemas k\u00e4isin, arvati esialgu, et ma lihtsalt nalja teen. Tund pidi ju ka varsti l\u00f5ppema. \u201eOleks sul natuke rohkem \u00e4revust olnud, v\u00f5ib-olla siis oleks uskunud,\u201c arvas \u00fcks \u00f5petaja.<\/p>\n\n\n\n

Enne veel, kui majast v\u00e4lja saime, oli ajakirjandus kohal ja keegi v\u00e4idetavalt S\u00f5numilehest juba pildistas ringisagivaid \u00f5pilasi. Mis neil viga, Postimehe maja on nii l\u00e4hedal, et ajakirjanik j\u00f5uab enne s\u00fcndmuskohale, kui mina keemiaklassist v\u00e4lja j\u00f5uan ronida.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ues avastasime, et kohale olid j\u00f5udnud ka s\u00f5brad pritsimehed, kes uudishimulikke laiali ajasid, et punakarva autodele teed teha. Nii me seal \u00f5ues siis vaatasime seda tossavat majalobudikku ja ummistasime neljasajakesi vanalinna t\u00e4navaid. Otsisin tuttavaid. Jumal t\u00e4natud, k\u00f5ik olid elus ja terved. Keegi inimestest tulekahjus kannatada ei saanud.<\/p>\n\n\n\n

Algas meie j\u00e4rjekordne koolivaheaeg. Paljud \u00f5pilased sisustasid seda vabatahtlikult koolimaja koristamisega. T\u00f6\u00f6 oli k\u00fcll must, aga see-eest v\u00e4ga huvitav. \u00d5petajad on meil toredad ja suudavad s\u00e4ilitada huumorimeelt ka seal, kus klassi lagi on sisse langenud ja koridori p\u00f5randas kollitavad mustad augud. <\/p>\n\n\n\n

Kristjan Luhamets aastal 1998<\/p>\n\n\n\n

Juhani P\u00fcttsepp, vilistlane 1982<\/h1>\n\n\n\n

P\u00e4rast tunde Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res<\/h2>\n\n\n\n

M\u00f5eldes tagasi aastaisse 1971 kuni 1982, mil mu igap\u00e4evane sootsium l\u00e4htus Treffneri ajaloolisest koolimajast, n\u00fc\u00fcdki unedes \u00fcha oma tolmuste nurkade, j\u00e4rskude treppide ja h\u00e4marate v\u00f5lvkaarealustega kangastuvast, tunduvad toonased kevaded vesisemad ja talved lumisemad.<\/p>\n\n\n\n

Koolimaja Jaani kiriku poolt \u00e4\u00e4ristanud, t\u00e4naseks tasandatud kaldega n\u00f5lv kujutas endast k\u00fclmade saabudes suurt lium\u00e4ge, kus poisid p\u00e4rast tunde vissi lasid nii p\u00fcsti, portfelli peal istudes kui ka lausa k\u00f5huli. Suusatunnis panime kohe T\u00e4htvere pargi alguses oma Visud alla ja s\u00f5itsime l\u00e4bi dendropargi ning m\u00f6\u00f6da praegust maanteed Vorbusele. Kuidas selline ime v\u00f5imalik oli, v\u00f5iks t\u00e4na k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n

Kui saabus kevadine suurvesi, ei kulgetud Supilinna t\u00e4navail k\u00fcll enam lootsikutega nagu 20. sajandi algupoole, kuid paastukuus vulisesid munakivisillutisega t\u00e4navate veeres lausa tillukesed m\u00e4giojad alla Emaj\u00f5e poole.<\/p>\n\n\n\n

Koju ei tahtnud p\u00e4rast tundide l\u00f5ppu keegi otsejoones minna. P\u00f5lenud tikuotste v\u00f5istu ujutamisest Supilinna rentsliveertes kujunes me igakevadine elamuste ja punaste p\u00f5skede allikas. S\u00f5it v\u00f5is sujuda n\u00e4iteks T\u00e4htvere v\u00f5i Marja uulitsal. V\u00f5istlejail oli \u00f5igus kivi v\u00f5i koerajulga taha kinni j\u00e4\u00e4nud tikk n\u00e4puotsaga liikuma l\u00fckata.<\/p>\n\n\n\n

Energiat pikemaks v\u00e4rskes \u00f5hus viibimiseks lisasid n\u00fc\u00fcdseks suletud Toome poe k\u00f5ige odavamad kommid sordist Komeet. Sada grammi maksis m\u00e4letatavasti seitse kopikat. Seda seitset kopikat meil kellelgi muidugi kohe \u00fcldse ei olnud, kuid vahel leidsime m\u00fcnte Toome poe poriselt p\u00f5randalt, kuhu Supilinna l\u00f5nged napsu ostes oma pehmete n\u00e4ppude vahelt kogemata pudistasid.<\/p>\n\n\n\n

Meie kooli kamba suuremaks ettev\u00f5tmiseks kujunes kevadine paberlaevukeste regatt Emaj\u00f5el. V\u00e4hemalt kahest aastast meenub see v\u00f5idus\u00f5it. Osav\u00f5tjaid kogunes tosina ringis ja k\u00f5ik loomulikult poisid, tolleaegse Tartu 1. Keskkooli 9.-10. klassi \u00f5pilased.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4htekohaks oli praeguse Kroonuaia (toona Komsomoli) t\u00e4nava otsas asunud pontoonsild. Sealt kukutasime iga\u00fcks oma vihikulehest volditud laeva stardikorralduse peale Emaj\u00f5e lainetesse. Raudselt uppusid m\u00f5ned neist kohe.<\/p>\n\n\n\n

Pinnalej\u00e4\u00e4nud alustasid suhteliselt k\u00e4redas suurveevoolus ohtlikku teekonda fini\u0161i, Kaarsilla poole. Laevaomanikud kulgesid siis oma aluseid silmas pidades kaasa kaldapealsel. Kindlasti seisatasime toona linnast otse j\u00f5kke kulgevate solgitorude suubumiskohtade juures, et korraks j\u00e4lgida seal varitsevaid latika\u00f5ngitsejaid.<\/p>\n\n\n\n

Oma laevukesi me kuidagi suunata ega aidata ei saanud \u2013 meeles on, et \u00fchel v\u00f5istlusel \u00fcletas Kaarsilla-aluse m\u00f5ttelise joone vaid kolm neist. Kooli teadetetahvlil selle regati tulemused muidugi ei kajastunud, sellal v\u00f5is sealt lugeda k\u00e4skkirju direktori kiitustega, rohkem k\u00fcll laitustega kellegi mitterahuldava k\u00e4itumise p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

Paremate \u00f5pilaste pildid seisid reas \u00f5petajate toa l\u00e4histel autahvlil, millegip\u00e4rast enamjaolt t\u00fcdrukud. Poisid siis imetlesid neid fotosid ja m\u00f5tisklesid, millisega neist oivikutest v\u00f5iks k\u00fcll tulevikus abielluda, et endast targemaid j\u00e4reltulijaid saada. Kui klassi\u00f5htul aga makilindilt sahiseva ABBA \u201eI\u07f4m just a girl\u201c saatel tantsuks l\u00e4ks, v\u00f5is m\u00f5nelgi, vaatamata poiste vetsus kiiruga sisser\u00fc\u00fcbatud lik\u00f6\u00f6rilonksule, esineda suuri raskusi, et julgeda \u00fcldse m\u00f5ne klassi\u00f5e ees kummarduda.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti andis toonane Treffner meile rohkem kaasa kui vanaemadele \u201ekuus talve k\u00fclakoolis\u201c, sest tervelt \u00fcksteist s\u00fcgist ju pr\u00f5mmisime \u00fchte ja sedasama koolimaja ust ning hobusevargaid me hulgast ei sirgunudki. Hobuste aeg Taaralinna t\u00e4navail oli ammuilma otsa saanud, kui l\u00f5putunnistuselt oma hinnete keskmist \u00fclikooli astumise \u00fcrituseks kokku arvutasime. Ja sellega tulime me toime!<\/p>\n\n\n\n

PILDI ALLKIRI (erakogu)<\/p>\n\n\n\n

Start Tartu 1. Keskkooli poiste paberlaevukeste regatile Emaj\u00f5el, aasta v\u00f5is olla n\u00e4iteks 1981 (loo autor esimeses reas vasakult teine)<\/p>\n\n\n\n

Kaarel Aadli, vilistlane 2016<\/h1>\n\n\n\n

Kohtumistest <\/h2>\n\n\n\n

Treffner-Treffner-Treffner. Aastatega, mida on l\u00f5petamisest k\u00fcll vaid seitse, on see s\u00f5na j\u00e4\u00e4nud mu suus \u00fcha harvemaks. Viimasel ajal, kui koolist juttu tuleb, on seda juba vaat et imelik lausuda. Seda \u00fchel hetkel nii relevantset ja suup\u00e4rast s\u00f5na – Treffner. Tegelikult sai see ju \u00fchel hetkel veel suup\u00e4rasemaks ja alles j\u00e4i lihtsalt \u201etreff\u201d. \u201eK\u00e4ime treffist l\u00e4bi veel?\u201d v\u00f5is p\u00e4eva jooksul k\u00f5lada. Ja iseenesest on see ideaalne nimi, sest saksa keele poolt l\u00e4henedes ja julget omavoli kasutades saame nimest h\u00f5lpsalt treffen<\/em>\u2019i ehk kohtumise<\/em>. Ja selles, \u00fctlen ausalt, peitubki minu jaoks Treffneri olulisus – kohtumistes. <\/p>\n\n\n\n

Esiteks kohtusin selles koolis \u00f5petajatega. Pedagoogidega, kes m\u00f5jutasid minu maailmapilti, utsitades vaatama enda ninast kaugemale, m\u00f5tlema k\u00f5rgemates, isegi taevastes sf\u00e4\u00e4rides v\u00f5i v\u00e4hemalt nende suunas; \u00f5petajatega, kes olid minu \u00fclimalt humanitaarse olemuse jaoks just need eeskujud, keda kuulates ja silmitsedes tundsin nii suurt samastumist kui ka k\u00f5ige lihtsamat \u00f5nnetunnet. Mille p\u00e4rast? Ainult selle p\u00e4rast, et sain olla tunnistajaks kellegi inimlikkusele. Need \u00f5petajad ei kartnud olla inimlikud inimesed. Nad v\u00f5isid olla klassi ees, et meile \u00f5ppekava j\u00e4rgi teadmisi jagada, aga ometi lahkusid nad sellest kihistusest tihti ning, olles nemad ise, \u00f5petasid meile nii palju enamat. Isegi olulisemat: kuidas olla inimene. Kadri T\u00fc\u00fcr \u00fctles [Juhan] Smuulist r\u00e4\u00e4kides, et peamine k\u00fcsimus, mida rahvas Muhu muuseumi k\u00fclastades tema kohta k\u00fcsib, on ikka, \u201emilline inimene ta siis oli?\u201c. Ja me tahame teada, sest see \u00fctleb meile midagi meie enda kohta: kas ta tegi samasuguseid vigu, mida mina? kas ta oli samamoodi armunud? kas ta v\u00f5ttis ennast t\u00f5siselt? milline huumorisoon tal oli? Me tahame ennast \u00e4ra tunda. Ja g\u00fcmnaasiuminoore jaoks on eneseleidmine ju pealis\u00fclesanne, see k\u00f5ige olulisem. Seega, ait\u00e4h Helgi Tering, Toomas J\u00fcrgenstein, Helen K\u00f6hler, Marcus Hildebrandt ja k\u00f5ik teised, kes oma inimlikkusel paista lasid. <\/p>\n\n\n\n

Teiseks kohtusin koolis loomulikult nendega, kellest said minu s\u00f5brad, kelle seltsis m\u00f6\u00f6dusid tunnid ja vahetunnid, Miilangu vorpimine ja KoKoKo korraldamine, suvised festivalid ja talvised l\u00f5kke\u00f5htud, aatriumisillal k\u00f5\u00f5lumine ning koolikaaslaste vahtimine ja k\u00f5ik need \u00fclej\u00e4\u00e4nud tuhat tegemist, mis nende \u00fcksikute g\u00fcmnaasiumiaastate jooksul ette tulid ja mis l\u00f5puks moodustasid nii mugava ja turvalise kommete kogu, et me k\u00f5ik vist k\u00e4isime koolis t\u00f5esti \u00fclimalt hea meelega. Nende inimestega suhtlen veel praegugi igap\u00e4evaselt ja ei tundu, et see edaspidigi oluliselt muutuks. Kui \u00f5petajatega kohtumised said m\u00f6\u00f6da, siis s\u00f5pradega kohtumised veel kestavad ning seda, kui palju me \u00fcksteist aastate jooksul oleme m\u00f5jutanud ja edasi m\u00f5jutame, on ilmselt v\u00f5imatu \u00fcle hinnata. <\/p>\n\n\n\n

Viimaks v\u00f5ib \u00f6elda, et kohtusin selles koolis l\u00f5puks ka iseendaga, k\u00f5igi teiste kohtumiste kaasabil. Mingid kivid loksusid paika, mingid m\u00f5tted j\u00e4id, mingid tunded said tuttavaks. Ja loodan v\u00e4ga, et nii praegu kui ka edaspidi v\u00f5ivad treffneristid \u00f6elda sedasama. <\/p>\n\n\n\n

Ave Taavet, vilistlane 2007<\/h1>\n\n\n\n

MA K\u00c4ISIN TREFFNERIS<\/h2>\n\n\n\n

M\u00f5tlesin eile \u00f5htul enne uinumist, et peaksin t\u00e4na Miilangule v\u00e4ikese kaast\u00f6\u00f6 saatma.<\/p>\n\n\n\n

Ja n\u00e4gin unes Aime Pungat. <\/p>\n\n\n\n

Ta tabas mu HTG garderoobis poppi tegemas (episood, millel p\u00e4risajalooline pretsedent puudub!) ning mul oli v\u00e4ga h\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n

Niisiis katsun oma alateadvuse ja Aime Punga ees selle hilise kaast\u00f6\u00f6 lunastada.<\/p>\n\n\n\n

Praegu, 16 aastat p\u00e4rast Treffneri l\u00f5petamist on kool mu elus endiselt kohal. <\/p>\n\n\n\n

\u00dchtaegu immanentselt ja m\u00e4rkamatult.<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt k\u00f5ige olulisem, mille g\u00fcmnaasiumist kaasa sain ja mille v\u00e4\u00e4rtus ajaga vaid kasvab, on s\u00f5pruskond.<\/p>\n\n\n\n

Mu k\u00f5ige l\u00e4hedasemad inimesed on endiselt suuremas jaos treffneristid. Nii endised koolikaaslased kui hiljem oma tee minu ellu leidnud vilistlased.<\/p>\n\n\n\n

Neid on kerge tuvastada. <\/p>\n\n\n\n

\u201eMa k\u00e4isin Treffneris,\u201d on lause, mis pudeneb vilistlaste suust veel enne, kui r\u00e4\u00e4gitakse oma praegusest tegevusalast, \u00fclikoolis omandatud haridusest v\u00f5i perekonnaseisust.<\/p>\n\n\n\n

See on kvaliteedigarantii v\u00f5i, kui soovite, moodsama nimega: br\u00e4nd. <\/p>\n\n\n\n

Jah, Treffneril on palju br\u00e4ndile omaseid tunnusjooni. Koolil on pikk ajalugu, ustav t\u00f6\u00f6tajaskond, k\u00f5rge \u00f5ppeedukus, selgelt v\u00e4lja joonistunud v\u00e4\u00e4rtused ning toetav vilistlaskond. <\/p>\n\n\n\n

Samas tundus \u00f5pingute ajal, et kooliseinte vahele oli kogunenud \u00e4\u00e4rmiselt kirev seltskond, kelle \u00fchisosaks oligi vaid keskmisest k\u00f5rgem eksamitulemus. Seal oli boheemlasi ja punkareid, eraklikke tuupureid, sotsioliite ning edule orienteeritud sooritajaid. <\/p>\n\n\n\n

Niisiis ei anna \u201eMa k\u00e4isin Treffneris\u201d suurt aimu inimese isikuomadustest.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga on seal veedetud kolm aastat pagasiks, millega v\u00f5ib ehitada silda ka v\u00e4ga kaugete kallaste poole.<\/p>\n\n\n\n

Nagu loo alguses viidatud, tungib kool endiselt kunagiste g\u00fcmnasistide igap\u00e4evaellu, olgu siis unen\u00e4gude, sotsiaalmeedia v\u00f5i juhuslike kohtumiste l\u00e4bi. <\/p>\n\n\n\n

Eelmisel n\u00e4dalal oli mul r\u00f5\u00f5m anda allkiri \u00fchte artiklikogumikku, millega t\u00e4histati Hando Runneli juubelit. M\u00e4rkasin varasemate signeerijate seas Priidu Beieri nime ja suuremat m\u00f5tlemata teatasin kohe uhkusega kirjastajale: \u201eTa on minu endine kunstiajaloo \u00f5petaja!\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u00d5pilane j\u00e4\u00e4b \u00f5pilaseks, parafraseerides \u00fcht tuntud k\u00e4ibefraasi: \u201eSa v\u00f5id mehe Treffnerist \u00e4ra v\u00f5tta, kuid sa ei saa Treffnerit mehest \u00e4ra v\u00f5tta.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Aliis Aalmann, vilistlane 2015<\/h1>\n\n\n\n

Mida m\u00e4letan Treffnerist? <\/h2>\n\n\n\n

M\u00e4letan, et 9. klassi alguses (vist) hakati r\u00e4\u00e4kima edasistest plaanidest. Kui sugulased poetasid: \u201e\u00c4kki l\u00e4hed H\u00e4rmasse, \u00e4kki l\u00e4hed Treffnerisse\u201c, siis ei teadnud ma Treffneri koolist tegelikult midagi. Aga H\u00e4rmast teadsin k\u00fcll. Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks ei oska ma p\u00f5hjendada, miks just nii oli. <\/p>\n\n\n\n

Katsed tegin m\u00f5lemasse. Kooli otsustasin tulla Treffnerisse. Kuigi pealtn\u00e4ha olen humanitaar (vist), l\u00e4ksin hoopis loodusklassi ja \u201ekoodi\u201c sain C12. <\/p>\n\n\n\n

Esimene suursaavutus oli elada \u00fcle muusikatund, kus k\u00f5ik pidid klassi ees laulma. Teadsin, et meenutan pigem kraaksuvat varest kui mingit laulikut, aga ometi sain kuidagi hakkama ja koori mind ei v\u00f5etud (natuke oli kurb, aga tegelikult oli ka kergendus). \u00dcle\u00fcldse olin pigem tagasihoidlik, tegin vajalikud t\u00f6\u00f6d \u00e4ra, aga rohkem ei julgenud pingutada, sest mulle tundus, et \u00e4kki ma ei j\u00f5ua, \u00e4kki ma ei saa hakkama. N\u00fc\u00fcd kahetsen. M\u00f5tlen, miks ma julgem ei olnud. Oleks ju v\u00f5inud v\u00f5tta g\u00fcmnaasiumist viimast ja p\u00e4rast rahulolevalt ohata, et jess, ma olin tubli ja veel natuke pealegi. Aga v\u00f5ib-olla on kahetsus teretulnud, v\u00f5ib-olla peabki natuke kahetsema, sest n\u00fc\u00fcd vaatan ma pisut teise pilguga. N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen, et iga katsetus on kogemus. See aga ei t\u00e4henda, et ma alati igast v\u00f5imalusest kinni haaraksin. Usin tuleb olla m\u00f5istlikkuse piirides. <\/p>\n\n\n\n

Ja teine suur-suur saavutus oli rebaste ristimise v\u00f5it! K\u00f5rvaltvaatajale v\u00f5isid m\u00f5ned \u00fclesanded ikka v\u00e4ga kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega tunduda, aga osalejana oli tegemist toreda, klassikaaslasi liitva ettev\u00f5tmisega, kus unustati muu ja keskenduti \u00fchisele eesm\u00e4rgile. Kuigi v\u00f5it oli tore ja terendas silme ees, saime tegelikult klassina \u00fchtsemaks, mis on iga alguse puhul \u00e4\u00e4rmiselt oluline. <\/p>\n\n\n\n

Meenutan siiani s\u00e4ravail silmil kohustuslikku kirjandust (isegi \u201eIsa Goriot\u2019d\u201c, mida lugesin p\u00fchap\u00e4eval terve p\u00e4eva, ja tundus, et see ei saagi otsa. S\u00f5in ja lugesin, k\u00f5ndisin ja lugesin, istusin diivanil ja lugesin). M\u00f5tlen rahulolevalt \u00f5petaja Kokassaare l\u00e4bim\u00f5eldult esitatud infole, mille meie \u00f5pilastena vihikusse kribasime. T\u00f6\u00f6deks oli palju lihtsam \u00f5ppida, kui konspekt oli selge. Vahepeal meenutan vektoreid, need on alati seotud arbuusidega, sest \u00f5petaja Jaan Paaver r\u00e4\u00e4kis kogemusloo sellest, kuidas liikuvast autost arbuusi viskamiseks jalgratturi pihta tuleb arvestada, et nii auto kui ka jalgrattur liiguvad ja seega peab s\u00e4ttima arbuusi viskehetke t\u00e4pseks, et jalgrattur ka pihta saaks. <\/p>\n\n\n\n

Ma ei tunne absoluutselt, et 10. klassist on m\u00f6\u00f6dunud juba k\u00fcmme aastat (ja juba rohkemgi, muudkui tiksub rohkem). Aga kui ma olin 10. klassis, tundus k\u00fcmme aastat \u00fc\u00fcratu. M\u00f5tlesin, et selle aja peale on mul endast mingisugune kindlam arusaam kujunenud. Teisalt on j\u00e4llegi huvitav: ma pole veel valmis, vaid arenen, kujunen, \u00f5pin.<\/p>\n\n\n\n

Soovitus praegustele \u00f5pilastele: koostage klassiraamat! Meil on see olemas. Aeg-ajalt v\u00f5tan selle j\u00e4lle k\u00e4tte, nostalgitsen, heietan, meenutan.<\/p>\n\n\n\n

\/<\/p>\n\n\n\n

mida teeb v\u00e4ikelinna t\u00fcdruk tartus<\/h2>\n\n\n\n

ta kardab, et linna kingad j\u00e4\u00e4vad liiga suureks<\/p>\n\n\n\n

ja jalgu lohistades tuleb ennast vedada rebaseaastaist<\/p>\n\n\n\n

abituriendiks (otset\u00f5lkes \u2019\u00e4ra minna tahtja\u2019)<\/p>\n\n\n\n

aga kas ma siis tahan<\/p>\n\n\n\n

\u00e4ra minna<\/p>\n\n\n\n

ja kui kool saab l\u00f5petatud<\/p>\n\n\n\n

kas saab ka uhke olla<\/p>\n\n\n\n

kokku on tulnud nii erinevad n\u00e4od ja nimed<\/p>\n\n\n\n

ja m\u00f5nel on keemia selgem sellal kui mina proovin <\/p>\n\n\n\n

j\u00e4rele vedada sest<\/p>\n\n\n\n

p\u00f5hikooli l\u00f5pus \u00fctles \u00f5petaja \u201ek\u00fcll g\u00fcmnaasiumis \u00f5pite\u201c<\/p>\n\n\n\n

ja g\u00fcmnaasiumis \u00fctles \u00f5petaja \u201ep\u00f5hikoolis juba \u00f5ppisite\u201c<\/p>\n\n\n\n

mida teeb v\u00e4ikelinna t\u00fcdruk tartus<\/p>\n\n\n\n

veel suuremas klassis<\/p>\n\n\n\n

veel pikema koduteega<\/p>\n\n\n\n

kui talvine pimedus matab hinge<\/p>\n\n\n\n

kui hommikuti on k\u00fclm ja k\u00fclmap\u00fchad on minevik<\/p>\n\n\n\n

k\u00f5nnid ja vannud ja<\/p>\n\n\n\n

see pagana toomem\u00e4gi ka \u00fcldse v\u00e4iksemaks ei kulu<\/p>\n\n\n\n

ikka nagu d\u017eomolungma<\/p>\n\n\n\n

mida teeb v\u00e4ikelinna t\u00fcdruk kui <\/p>\n\n\n\n

paralleelklassi poiss naeratab aatriumist<\/p>\n\n\n\n

kui tema k\u00f5lgub \u00fcle \u00e4\u00e4re<\/p>\n\n\n\n

ja neil on toomem\u00e4est \u00fcles \u00fchine kodutee<\/p>\n\n\n\n

aga n\u00e4ituse ja veski nurgast ta kaugemale ei k\u00f5nni<\/p>\n\n\n\n

seega nii palju ikka ei meeldi<\/p>\n\n\n\n

v\u00e4ikelinna t\u00fcdruk \u00f5pib arvestusn\u00e4dalal poole \u00f6\u00f6ni<\/p>\n\n\n\n

ja \u00e4rkab hommikul kell 5 et korrata<\/p>\n\n\n\n

et tuupida p\u00e4he ajaloom\u00f5isteid ja eluolu<\/p>\n\n\n\n

kardab et kukub l\u00e4bi et p\u00e4rast \u00f5ppimist pole midagi meeles<\/p>\n\n\n\n

et kukub l\u00e4bi kukub l\u00e4bi kukub<\/p>\n\n\n\n

n\u00e4gi unes linnade teemat number 5<\/p>\n\n\n\n

eksamil t\u00f5mbab pileti, seal ongi 5 <\/p>\n\n\n\n

aga see t\u00e4hendab hoopis hinnet (aga appi<\/p>\n\n\n\n

\u00e4kki m\u00f5tleb \u00f5petaja et ta ei \u00f5ppinudki<\/p>\n\n\n\n

ja see t\u00e4hendaks ju maailmal\u00f5ppu v\u00f5i)<\/p>\n\n\n\n

mida teeb v\u00e4ikelinna t\u00fcdruk tartus kui<\/p>\n\n\n\n

p\u00f5hikool on l\u00e4bi, g\u00fcmnaasium on l\u00e4bi <\/p>\n\n\n\n

ja enam edasi ei oska kuskile minna<\/p>\n\n\n\n

sest mida \u00fcldse elult tahta<\/p>\n\n\n\n

ise loodusklassis aga putukad ei meeldi<\/p>\n\n\n\n

ise loodusklassis aga keemiat ei oska<\/p>\n\n\n\n

ise loodusklassis aga<\/p>\n\n\n\n

teadlaseks ei saa<\/p>\n\n\n\n

sisseastumissedelil valetas<\/p>\n\n\n\n

et temast saab teadlane<\/p>\n\n\n\n

v\u00f5ibolla lootis et saabki<\/p>\n\n\n\n

v\u00f5ibolla kartis et teadlaseks ei k\u00f5lba<\/p>\n\n\n\n

v\u00f5ibolla unistas liiga suurelt<\/p>\n\n\n\n

esinemishirmust sai \u00fcle<\/p>\n\n\n\n

hakkas<\/p>\n\n\n\n

luuletajaks<\/p>\n\n\n\n

mida teeb v\u00e4ikelinna t\u00fcdruk<\/p>\n\n\n\n

p\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist<\/p>\n\n\n\n

tartus <\/p>\n\n\n\n

detsembrikuus<\/p>\n\n\n\n

ta l\u00e4heb treffneri ballile<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Palusime vilistlastel kirjutada oma HTG-aegsetest m\u00e4lestustest v\u00f5i sellest, mis neil kooliga seostub. Meenutusi saab lugeda sellest, kuidas pea 40 aastat tagasi peale kooli aega veedeti, kuidas avastati koolimaja p\u00f5leng, ning ka tunnetest, mis on kooliajale tagasi vaadates tekkinud.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4687,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[394],"tags":[],"coauthors":[27],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4619"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4619"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4619\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4690,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4619\/revisions\/4690"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4687"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4619"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4619"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4619"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4619"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}