{"id":4618,"date":"2023-12-08T23:09:39","date_gmt":"2023-12-08T20:09:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4618"},"modified":"2023-12-08T23:10:38","modified_gmt":"2023-12-08T20:10:38","slug":"opilaste-naljad-labi-opetajate-silmade","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/detsember-2023\/opilaste-naljad-labi-opetajate-silmade\/","title":{"rendered":"\u00d5pilaste naljad l\u00e4bi \u00f5petajate silmade"},"content":{"rendered":"\n

Miilang uuris Treffneri kooli kogenud \u00f5petajatelt noorte vempude ja vigurite kohta. M\u00f5ne \u00f5petaja tunnis on \u00f5pilased hiirvaiksed, m\u00f5nes aga vabameelsed ja krutskeid t\u00e4is. Nalja on saanud nii klassiruumis kui ka koolist v\u00e4ljas. K\u00fcsisime \u00f5pilaste naljade, vimkade ning s\u00f5navara kohta.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Toomas J\u00fcrgenstein<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Toomas J\u00fcrgenstein oli helistanud oma klassi \u00f5pilasele, et teda noomida, kuid telefonile vastas \u00f5pilase v\u00e4ike \u00f5de. V\u00f5\u00f5ra meesterahva h\u00e4\u00e4lt kuuldes oli \u00f5de h\u00f5iganud j\u00e4rgmist: ,,Tule ruttu! J\u00e4lle \u00fcks poiss helistab.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja oli pea k\u00fcmme aastat Treffneris filosoofiat \u00f5petanud. Tundides r\u00e4\u00e4kis ta, kuidas Kreeka filosoofid olid algainena kujutanud piiritust. Selgus, et \u00f5petaja oli seda k\u00f5ik need aastad valesti \u00f5petanud. V\u00e4lis\u00f5pikutes oli keelekasutus teine – seal m\u00f5eldi piirituse asemel hoopis piiritut.<\/p>\n\n\n\n

Kerli Orav-Puurand<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kord oli \u00f5petaja Kerli Orav-Puurandi tunni ajal klassi ees matemaatikatehet lahendamas \u00fcks 12. klassi \u00f5pilane. Kui tehe oli valmis, lausus \u00f5petaja Kerli: ,,Ja n\u00fc\u00fcd lahkub soojendus lavalt ja staar tuleb.\u2019\u2019<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Kerli ise arvab, et ta on oma tundides p\u00e4ris vaimukas: t\u00f5sist matemaatikat \u00fcritab ta elavdada naljadega, mille peale noored sageli siiski teist n\u00e4gugi ei tee. Kas asi on noorte kehvas huumorisoones v\u00f5i polegi \u00f5petaja naljad nii vaimukad? \u00d5petaja arvates pole tema \u00f5pilaste s\u00f5navara nii v\u00e4rvikas kui tal endal. ,,Sa j\u00e4id kahe silma vahele, sest on suur silmavahe\u201d oli esimene tsitaat, mis \u00f5petaja Kerlile p\u00e4he tuli. Filmiklassika tsitaatide peale ei oska tema \u00f5pilased samuti naerda.<\/p>\n\n\n\n

Sandra Sagar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Sandra Sagari tunnis olid k\u00e4sil \u00f6ko-teemalised esitlused. Parasjagu tutvustati postrit vee alla kolimisest ja kaladest, kui \u00fchel esitajal juhe kokku jooksis. Neiu oli korrutanud viis korda s\u00f5na fish<\/em> ning lause l\u00f5ppu \u00f6elnud yes<\/em>. Edaspidi, kui kellelgi m\u00f5ttel\u00f5ng katkes, oligi kombeks l\u00f5petada lause s\u00f5na korrutamise ja yes\u2019<\/em>iga.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Sandra andis tundi v\u00e4rsketele rebastele. K\u00e4sil olev teema haldas riidekirstusid ning mida nendes hoiustada saaks. \u00dcks \u00f5pilastest oli pakkunud, et peale voodilinade ja nipsasjakeste saab seal hoida ka v\u00e4ikeseid lapsi ja laipu.<\/p>\n\n\n\n

Klassis arutati armastuse teemal. \u00d5petaja k\u00fcsis, kas keegi oskab tuua n\u00e4iteid m\u00f5nest eepilisest armastusloost. Klassist kostus vastusena Eesti h\u00fcmn.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Sandra arvates on \u00f5pilaste enesev\u00e4ljendus igati omap\u00e4rane ning kasutusel on huvitavad lausekonstruktsioonid. ,,Nii palju kui on inimesi, on erinevaid v\u00e4ljendusi.\u201d Sagar julges v\u00e4ita, et paratamatult esineb tunnis ka roppusi. Muidugi ei r\u00e4\u00e4gita ebas\u00fcndsalt \u00f5petajaga, kuid r\u00fchmat\u00f6\u00f6de aruteludest kuuleb ta k\u00f5ike. Tema arvates oskavad treffneristid siiski nalja teha ja m\u00f5ista, seega saab igas tunnis naerda.<\/p>\n\n\n\n

Uve Saar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Uve Saar k\u00e4sitleb etiketitunnis teretamise ja tervitamise teemat. Ta demonstreerib valjuh\u00e4\u00e4lselt, kuidas ei peaks t\u00e4naval tuttavat tervitama. \u00d5pilaste reaktsioonid on segu ehmatusest ja naerust, mis ka \u00f5petajale nalja teeb.<\/p>\n\n\n\n

Naeruteraapia ja diktsiooniharjutuste tundides n\u00e4itab ta klassile ette, kuidas kindlaid harjutusi l\u00e4bi viia. \u00d5pilased ei suuda uskuda, kuidas \u00f5petaja niimoodi n\u00e4itleb ja nalja teeb. Sellised tunnid teevad \u00f5petaja Uvele heameelt.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Uve Saar arvab, et on oma \u00f5pilased \u00e4ra hirmutanud, kuna tunnis ei julgeta h\u00e4\u00e4lt teha ega plaksutada. Ta on t\u00e4heldanud, et p\u00e4rast k\u00f5nede esitamist ning kommentaaride kuulmist r\u00e4\u00e4gitakse temaga teisiti. \u00d5pilased v\u00e4ldivad l\u00fchendeid, parasiits\u00f5nu siuke<\/em> ja s\u00e4\u00e4ne<\/em> ning k\u00f5nelevad \u00fcldiselt korrektsemalt, mis on \u00f5petajale nii naljakas kui r\u00f5\u00f5mustav.<\/p>\n\n\n\n

Kristiina Punga<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Kristiina Punga tuli klassi nagu igal hommikul ja m\u00e4rkas, et k\u00f5ik lauad ja toolid olid t\u00f5stetud nii, justkui tahvel oleks olnud klassi tagaseinas. Esimese hooga ehmatas \u00f5petaja sellisest m\u00f6\u00f6bli paigutusest p\u00e4ris \u00e4ra, kuid ta kohanes olukorraga kiiresti ja naeratas V\u00e4ikesele Pungale omaselt – armsalt ja s\u00f5bralikult. Loomulikult tekitas selline korraldus segadust ning suur t\u00f6\u00f6 oli neid enne tundi tagasi t\u00f5sta, kuid see ei tekitanud \u00f5petajale mitte v\u00e4iksematki \u201evihanooti\u201d. Hiljem tuli muidugi ka v\u00e4lja, miks klass seda tegi. \u00d5pilastega l\u00f5puks kohtudes muhelesid k\u00f5ik m\u00f5nusalt. See on \u00f5petaja Kristiina arvates n\u00e4ide heast koolivembust.<\/p>\n\n\n\n

Klassijuhatajana oli Punga \u00fclesanne koguda raha teatrisse minekuks. Raha makstud, pidi iga \u00f5pilane kirjutama paberile oma nime. L\u00f5puks selgus, et k\u00f5ik nimed olid kirjutatud kirillitsas. <\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja arvates ei ole need laginal naermise naljad, kuid toredad n\u00e4o muigele ajavad vembud. See annab ka kinnitust klassi \u00fchtsusele, kus keegi teeb algust ja teised l\u00e4hevad kaasa. <\/p>\n\n\n\n

Karin Soodla<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Karin Soodla juhtum leidis aset selle \u00f5ppeaasta alguses. Nimelt oli \u00f5petaja toolile pandud \u00fcks \u00f5udne vanamehe n\u00e4gu. \u00d5petaja arvas esimese hooga, et tegemist on peerukotiga ja ei julgenud sinna istuda, asetades selle siis hoopis tahvlile. \u00d5petaja Soodla lausus selle peale j\u00e4rgnevad s\u00f5nad: \u201eMa oleks seda kaunist larfi \u00e4\u00e4repealt oma postamendiga solvanud.\u201d Rohkem sellest tookord juttu ei olnud, aga j\u00e4rgmisel tunnil, kui \u00f5petaja Karin tahtis dataprojektoriga slaide n\u00e4idata, selgus, et vanamehe n\u00e4gu oli pandud dataprojektori valgusava ette. \u00d5petajal oli t\u00fckk aega m\u00f5tlemist, et miks pilt ette ei tule.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Aare Ristikivi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Aare Ristikivile pakkus enim nalja seik, kui vilistlane oli \u00f5petaja teadmata ennast esimesse pinki poetanud. Tal l\u00e4ks oma kolmk\u00fcmmend minutit, et seda m\u00e4rgata. Rohkem hoiab ta silma peal tagumistel pinkidel.<\/p>\n\n\n\n

Koroona ajal seisis \u00f5petaja silmitsi olukorraga, kus terve klass ilmus virtuaaltundi, k\u00e4ter\u00e4tikud peas, nagu oleksid \u00f5pilased just du\u0161i alt tulnud.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Aarele ei meeldi, kui noorte juttu sigivad vandes\u00f5nad, \u00fcksk\u00f5ik, mis keelsed need ka poleks. Ta ei ole endale \u00fcles t\u00e4hendanud kogemata v\u00e4\u00e4ndunud s\u00f5nu, kuid eriti p\u00f6\u00f6rab ta t\u00e4helepanu j\u00e4rgnevale: \u201eLepime kokku, et liiderlik on ikka l\u00f5tvade elukommetega, mitte liidriomadustega isik.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Age Salo<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Age Salo s\u00f5nul on naljad sageli seotud tunnisituatsiooniga ning hiljem ei tundu need naljakad. Pigem on \u00f5petajale oluline, et nali ajaks teda nii naerma, et pisarad tulevad silmist. On juhtunud, et ta naerab pisarateni ja peab seet\u00f5ttu klassist ukse taha koridori minema, et end naerust koguda. Kui klass suudab \u00f5petaja selliselt naerma ajada, on see super.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam vimka tunnist oli see, kui \u00f5petaja haaras tahvlilt kriidi, et midagi kirjutada, ja avastas, et tegelikult polegi see kriit, vaid \u00f5pilased olid n\u00e4tsud kriidisarnaseks rullinud. \u00d5petaja haaras ikka \u00f5ige mitu sellist \u201ekriidipulka”, karjatas: \u201eSee ei olegi kriit!” ja loopis neid klassi laiali. Seltskonnal oli l\u00f5bus k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5pilaste v\u00e4rvika s\u00f5navara kohta m\u00e4rgib Age, et suulises suhtluses pole midagi eriti k\u00f5rva torganud. Vahetevahel v\u00f5ib kuulda m\u00f5ningaid v\u00e4ngemaid ebatsensuurseid v\u00e4ljendeid, kuid see on \u00f5petaja s\u00f5nul tavaline n\u00e4htus. Pigem h\u00e4irivad teda vead \u00f5pilaste kirjat\u00f6\u00f6des, eriti s\u00f5nastuses, ning viimasel ajal on ta m\u00e4rganud \u00fcllatusi rektsioonide kasutamisel.<\/p>\n\n\n\n

Siim Oks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Siim Oksale meenus \u00fcks aastatetagune seik, kus ta \u00f5petas mitmes klassis t\u00e4pselt sama teemat, aga tunnij\u00e4rg oli natukene erinevates kohtades. \u00dchel p\u00e4eval otsustas ta \u00fche klassiga teemat edasi v\u00f5tta ja oli p\u00e4ris t\u00fckk aega r\u00e4\u00e4kinud. \u00dchel \u00f5pilasel selle peale n\u00e4rv katkes ja reetis, et \u00f5petaja oli sellele klassile juba seda teemat eelmises tunnis seletanud. \u00d5petaja arvates pidas klass kollektiivselt ikka p\u00e4ris pikalt vastu.<\/p>\n\n\n\n

Siimu arvates v\u00f5iksid \u00f5pilased tunnis isegi rohkem arutleda ja suhelda, aga j\u00e4\u00e4da v\u00f5iks ikkagi tunni teemasse. Vahepeal tuleb ette ka rumalaid ja triviaalseid k\u00fcsimusi, mis pole \u00f5petajale sugugi meeltm\u00f6\u00f6da.<\/p>\n\n\n\n

Ave K\u00fclter<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Unustamatu seik \u00f5petaja Ave K\u00fclteri kevadest, mil aknad olid lahti ning t\u00e4naval nuttis terve tunni \u00fcks v\u00e4ike beebi. Kui akna taga kostev nutt hetkeks katkes, p\u00f6\u00f6ras \u00f5petaja sellele klassi t\u00e4helepanu. Huvitatud \u00f5petaja k\u00fcsis klassilt, kas keegi tunneb \u00e4ra selle nutva lapse v\u00f5i v\u00f5ib-olla ootab m\u00f5ni isa ema saabumist tunnist koju.<\/p>\n\n\n\n

Vahva vimka juhtus esimesel aprillil kaks aastat tagasi, kui \u00f5pilased olid vahetanud oma klassiruumid \u00e4ra. Tema \u00fcllatuseks ootas teda klassis hoopise selline klass, keda ta muidu ei \u00f5peta, kuid matemaatikat sai natukene ka neile \u00f5petatud.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Ave K\u00fclteri s\u00f5nul on k\u00f5ige s\u00fcngem s\u00f5na, mida \u00f5pilased tunnis kasutavad \u201ekurat”, eriti siis, kui m\u00f5ni \u00fclesanne ei \u00f5nnestu.<\/p>\n\n\n\n

Indrek Pajur<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juhtum oli \u00f5petaja Indrek Pajuri tunnist, kus sai r\u00e4\u00e4gitud suurest rahvaster\u00e4ndest ja Rooma lagunemisest. \u00d5petaja n\u00e4itas kaarti, mis kujutas erinevate rahvaste liikumissuundasid ja hakkas seda kommenteerima. Esimene lause k\u00f5las nii: \u201e<\/strong>Nagu te n\u00e4ete, siis Aasiast tulid hunnid…” Selle peale hakkas \u00fcks \u00f5pilane kohe naerma. Kuna \u00f5petaja sai aru, miks \u00f5pilane naerma hakkas, siis hakkas ta ise samuti naerma. M\u00f5ne hetke jooksul lisandus naervaid inimesi veel. \u00d5petaja Indrekul oli \u00fcsna raske jutuga Rooma juurde naasta.<\/p>\n\n\n\n

See episood leidis aset reedesel p\u00e4eval n\u00e4dala viimases tunnis. \u00d5petaja Indrek oli just sissejuhatavalt r\u00f5hutanud: \u201eMeil on siin k\u00e4sil t\u00f5epoolest viimane tund, aga see on ka oluline ning t\u00e4htis ja t\u00e4histama v\u00f5ite hakata alles siis, kui tund on l\u00e4bi saanud.\u201d T\u00e4pselt sellel hetkel, kui \u00f5petaja oli avas\u00f5nad lausunud, t\u00f5mbas keegi oma purgijoogi lahti ja vaikust l\u00e4bistas iseloomulik heli \u201ekssssssssssssss”. Kuna hetkeks j\u00e4i kestma mulje, et keegi oli otsustanud siiski kohemaid t\u00e4histama hakata, oli meeleolu \u00fcsna l\u00f5bustatud. L\u00e4hemal vaatlusel ilmnes siiski, et \u00fcks seltsimees oli otsustanud hakata energiajooki r\u00fc\u00fcpama.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Indrek ei tea, kas see vimka oli otseselt talle v\u00f5i kellelegi teisele m\u00f5eldud, aga \u00fcks eesti keele riigieksam oli p\u00e4ris huvitav. Keegi \u00f5pilane (tegelikult \u00fcks punkar) oli tulnud eksamit kirjutama niimoodi, et tema veepudeliks oli kaheliitrine Bocki pudel. Inspekteerimine kinnitas, et see oli t\u00e4idetud veega ning terve eksam istutigi \u00e4ra, Bock laual.<\/p>\n\n\n\n

Jube naljakas on \u00f5petaja Indreku jaoks see, kui kasutatakse s\u00f5nu vales t\u00e4henduses v\u00f5i leiutatakse ise uusi ja kummalisi s\u00f5nu. Keegi kirjutas kunagi t\u00f6\u00f6sse N\u00f5ukogude Liidu asemele \u201en\u00f5ugude liit”. V\u00f5ttes arvesse, et keel liigubki lihtsustumise suunas, on taoline k\u00f5ne k\u00f5lal p\u00f5hinev vorm ehk m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast juba igati sobilik. <\/p>\n\n\n\n

\u00dches ammuses \u00fchiskonna\u00f5petuse tunnis v\u00f5ttis \u00fcks t\u00fcdruk s\u00f5na ja hakkas energiliselt kaasa r\u00e4\u00e4kima. Jutt algas tal umbes niimoodi: \u201eTeate, \u00f5petaja, ma olen praegu niiiiiiiiiiiiiiii, aaaaaaaaaaaah, no ma olen niiiiii, eeeeeeeeeeeeeeee, no ma…” Sellise sissejuhatuse peale segas \u00f5petaja Indrek korraks vahele ja \u00fctles: \u201eNo \u00fctle v\u00e4lja, et mis sa siis oled, \u00f5petaja ei saa aru asjast.\u201d Selle peale j\u00e4rgnes peaaegu karjatus: \u201eNo ma olen nii trigggggered<\/em> praegu”. Selle peale sai kohe j\u00e4rgnev osa tunnist arutletud eesti keele rikka s\u00f5navara ning v\u00f5imalike s\u00fcnon\u00fc\u00fcmide \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Joana J\u00f5gela<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See keemiaalane humoorikas seik j\u00e4\u00e4b \u00f5petaja Joana J\u00f5gelal aega, kus loodusklassil oli T\u00dc Chemicumis orgaanilise s\u00fcnteesi praktikumid. S\u00fcnteesiprotokollis oli kirjas, et kui kristalle ei ole 5 minuti jooksul tekkinud, tuleb kolbi klaaspulgaga h\u00f5\u00f5ruda. M\u00f5eldud oli seda, et lahust, mis kolvis oli, tuli segada ja nii tekitada kristallisatsioonitsentreid, et protsess saaks alguse. \u00d5pilane seevastu n\u00fchkis v\u00e4ga usinalt kolvi v\u00e4lispinda klaaspulgaga. Ja \u00f5petaja sai temast t\u00e4iesti aru, sest ta oli halvasti t\u00f6\u00f6k\u00e4su s\u00f5nastanud, kuid siiski m\u00f6\u00f6dus edasine praktikum palju l\u00f5busamini.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnev seik on p\u00e4rit \u00f5petaja Joana esimesest aastast \u00f5petajana ning k\u00fcmnenda klassi moolarvutuste tunnist. S\u00fcgiseti on keemiaklass \u00fcpriski umbne ning ka tunni ajal on aken lahti. \u00d5petaja lahendas koos klassiga moolarvutusi tahvlile ning tegi \u00f5pilastega diili, et \u00f5pilased proovivad ise j\u00e4rgmise \u00fclesande lahendada ja saavad siis tahvlilt loogikat kontrollida. \u00d5petaja asuski tahvlile seda \u00fclesannet lahendama, aga aknast kuuldus klassiruumi kellegi autok\u00f5laritest Nublu \u201e\u00d6\u00f6laps”, mida \u00f5petaja Joana koheselt (kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks) k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega kaasa laulis. Siis saabus klassiruumi vaikus ja \u00f5petaja sai v\u00e4ga kiiresti aru, et oli p\u00e4riselt h\u00e4\u00e4lega (mitte oma m\u00f5tetes) kaasa laulnud. See hetk ei tahtnud \u00f5petaja \u00fcldse n\u00e4oga klassi poole p\u00f6\u00f6rduda, aga siis lausus ta sujuvalt: \u201eMa sain vastuseks 0,4. Kas klapib?” Ja k\u00f5ik naersid koos.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Joana arvates on \u00f5pilastel v\u00e4gagi v\u00e4rvikas s\u00f5navara. \u00d5petaja Joanale v\u00e4ga meeldib humanitaarklasside puhul, kuidas k\u00f5ik koos proovivad keemiaalastele s\u00f5nadele argielutermineid v\u00f5rdluseks tuua. Sellest \u00f5ppeaastast oli \u00f5petaja jaoks \u00fcllatav n\u00e4ide, kuidas h\u00fcdrofiilsuse ja h\u00fcdrofoobsuse lahtim\u00f5testamisel toodi h\u00fcdrofiilsuse kui vee armastuse paralleeliks pedofiil. Pigem on \u00f5petaja Joana ikka foobiatega seda loogikat enda jaoks lahti m\u00f5testatud.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclle H\u00fcva<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petajal oli tund ja korraks j\u00e4ttis ta \u00f5pilased klassi \u00fclesandeid lahendama, lahkudes ise klassist. Kui \u00f5petaja \u00dclle tagasi klassi tuli, teatasid \u00f5pilased, et tund on l\u00e4bi. \u00d5petaja vaatas kella ja m\u00f5istis, et tund oligi t\u00f5epoolest l\u00e4bi saanud, ja saatis \u00f5pilased \u00e4ra. \u00d5pilased j\u00e4id ukse taha ja natukese aja p\u00e4rast tuli m\u00f5ni julgem klassi tagasi ning tunnistas \u00fcles, et see oli v\u00e4ike vimka. Nimelt olid \u00f5pilased kella edasi p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja \u00dclle arvates on saadud \u00f5pilastega alati omavahel nalja teha ja seda peab ta eriti toredaks. Kahjuks peab ta t\u00f5dema, et seda on viimasel ajal j\u00e4\u00e4nud pisut v\u00e4hemaks. \u00d5petajale meenub tore juhtum oma klassiga, kus ta hommikul r\u00e4\u00e4kis \u00f5pilastele, kuidas ta sai eelmisel \u00f5htul politsei k\u00e4est pahandada, kuna tal ei olnud helkurit. Hiljem sai ta oma klassi \u00f5pilaste k\u00e4est kingituseks helkurvesti ja 36 helkurit.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja \u00dclle arvates kasutavad t\u00e4nap\u00e4eva noored, eesk\u00e4tt just t\u00fctarlapsed, suhteliselt vulgaarset s\u00f5navara, seda ise t\u00e4hele panemata. N\u00e4iteks on kuulda \u00fclesannete eba\u00f5nnestumisel palju s\u00f5na \u201epe***e\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Olga Titova<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dckskord olid \u00f5pilased Olga Titova arvutihiire anduri kinni kleepinud (siis olid veel kasutusel lauaarvutid) ning vaatasid, kuidas ta laua alla ronis ja kontrollis, kas juhtmed on \u00fchendatud. L\u00f5puks taipas ta hiire teistpidi keerata ja m\u00e4rkas, et andur oli kinni kleebitud Trollface<\/em> pildiga.<\/p>\n\n\n\n

Ott Maidre<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5petaja Ott Maidrele meeldib, kuidas ta kuuleb koguaeg v\u00e4ljendit \u201e\u00e4\u00e4 k\u00fcll\u201d. \u00d5petaja Maidre hakkas r\u00e4\u00e4kima vaaladest ja mainis, et vaalad magavad vertikaalselt. \u00dcks poiss k\u00fcsis imestunult: \u201e<\/strong>Mida?\u201d Seej\u00e4rel haaras ta telefoni ja otsis informatsiooni ja sai \u00f5petaja jutule kinnitust. \u201eMa olen Treffneris ja alles n\u00fc\u00fcd sain teada, et vaalad magavad vertikaalselt,\u201d lausus poiss.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks nunnumaid juhtumeid oli \u00f5petaja Maidrel see, kui klassi tulles leidis ta tahvlilt terve hunniku naljakaid joonistatud kalasid. \u00d5petaja arvates on Treffneri \u00f5pilaste naljad rafineeritumad, kuid \u00fcldine noorte naljasoon on \u00fchise mustriga.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Kalad tahvlil<\/strong>
Foto: Ott Maidre<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Miilang uuris Treffneri kooli kogenud \u00f5petajatelt noorte vempude ja vigurite kohta. M\u00f5ne \u00f5petaja tunnis on \u00f5pilased hiirvaiksed, m\u00f5nes aga vabameelsed ja krutskeid t\u00e4is. Nalja on saanud nii klassiruumis kui ka koolist v\u00e4ljas. K\u00fcsisime \u00f5pilaste naljade, vimkade ning s\u00f5navara kohta.<\/p>\n","protected":false},"author":192,"featured_media":4667,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[394],"tags":[],"coauthors":[393,385,343],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4618"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/192"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4618"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4618\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4670,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4618\/revisions\/4670"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4667"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4618"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4618"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4618"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4618"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}