{"id":457,"date":"2012-02-21T17:53:36","date_gmt":"2012-02-21T17:53:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=457"},"modified":"2012-04-28T18:46:54","modified_gmt":"2012-04-28T18:46:54","slug":"mart-laar-kui-uks-riik-rundab-teist","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2012\/veebruar2012\/mart-laar-kui-uks-riik-rundab-teist\/","title":{"rendered":"Mart Laar &#8211; kui \u00fcks riik r\u00fcndab teist"},"content":{"rendered":"<p><strong>7. veebruaril k\u00e4is koolis NATOst ja Eesti kaitsev\u00f5imest r\u00e4\u00e4kimas kaitseminister Mart Laar. P\u00e4rast loengu l\u00f5ppu otsustasime Mardi kinni p\u00fc\u00fcda ja temale teravatel teemadel m\u00f5ned k\u00fcsimused esitada. N\u00e4hes meid ministrile l\u00e4henemas, palus direktor Ott Ojaveer k\u00f5ik kolm lahkelt oma kabinetti, kus m\u00f5nusalt pehmetel toolidel istudes hakkasime laua pealt leitud komme n\u00e4ksivat Marti oma k\u00fcsimustega pommitama. J\u00e4rgnes vestlus, mille Miilang avaldab siinkohal k\u00e4rbitud kujul.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_462\" style=\"width: 594px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Laar.jpg\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-462\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"size-large wp-image-462\" title=\"Mart Laar\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Laar-1024x682.jpg\" alt=\"\" width=\"584\" height=\"388\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Laar-1024x682.jpg 1024w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Laar-300x199.jpg 300w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Laar-520x346.jpg 520w\" sizes=\"(max-width: 584px) 100vw, 584px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-462\" class=\"wp-caption-text\">Mart Laar. Foto: ERR<\/p><\/div>\n<p><strong>Kui keegi r\u00fcndab NATO liikmesriiki, siis kehtib kollektiivkaitse p\u00f5him\u00f5te ning liiget kaitstakse. Kuid kui Venemaa provotseerib piisavalt, et Eesti oleks sunnitud tegema esimese liigutuse, siis v\u00f5ib v\u00e4ita, et Eesti on agressor. Kas NATO on kohustatud sellisel juhul Eestit kaitsma?<\/strong><\/p>\n<p>See k\u00fcsimus on t\u00e4iesti praktiline. NATO ei ole kohustatud seda tegema. K\u00f5ikide s\u00f5dade ja ohtude puhul \u00fcritatakse v\u00e4ltida artikkel viit. P\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida otsest s\u00f5jalist r\u00fcnnakut ja leida mingisugune muu lahendus. See, mida me Gruusias n\u00e4gime, oligi praktiliselt see mudel, millest me r\u00e4\u00e4gime. Gruusiat provotseeriti pommitamiseni v\u00e4lja. Teda provotseeritigi nii kaua, kuni ta esimesena ulatuslikuma s\u00f5jalise l\u00f6\u00f6gi andis. Selle t\u00f5ttu karjub siiamaani ka maailm, et Gruusia oli see, kes suurt Venemaad r\u00fcndas. See on \u00fcks meetod mida \u00fcritatakse \u00fcksk\u00f5ik mis olukorras kasutada, et \u00f5igustada s\u00f5jalist konflikti. Tegelikult kasutatakse tihti ka s\u00f5jalist provokatsiooni, nii nagu tegi Hitler. See, kes Saksa piirijaama r\u00fcndas, see tuli alles p\u00e4rast s\u00f5da v\u00e4lja. Kui 1939 oleks alustatud s\u00f5da Eestiga, oleks ajendiks olnud Metallisti p\u00f5hjalaskmine. Soome puhul Mainila lasud. Kui otsest p\u00f5hjust ei ole siis see leitakse, kuigi sellised provokatsioonid ei t\u00e4henda maailma jaoks seda, et n\u00e4iteks Soome oleks r\u00fcnnanud. Aga kui sa ise n\u00e4rvid kaotad ja laskma hakkad t\u00e4hendab see v\u00e4ga raskeid tagaj\u00e4rgi.<br \/>\nK\u00f5ik mis puudutab riigikaitset t\u00e4hendab seda, et tuleb tegutseda v\u00e4ga k\u00fclma peaga.<\/p>\n<p><strong>Te v\u00e4itsite, et selge poolevalik on toimunud 1991. aastast. Kui USA v\u00f5i Iisrael peaks NATO v\u00e4liselt Iraani r\u00fcndama, kas Eesti valiks antud juhul pooli v\u00f5i oleks seda sunnitud tegema?<\/strong><\/p>\n<p>Me ei oleks automaatselt sunnitud, sest tegemist oleks Iisraeli, USA ja Iraani vaheliste suhetega. Kui NATOs peaks see k\u00fcsimus USA palvel p\u00e4evakorrale tulema, n\u00e4iteks kui USA oleks s\u00f5jalise r\u00fcnnaku\u00a0all, siis on NATO kohus langetada selles k\u00fcsimuses \u00fcksmeelne otsus. Sellisel juhul\u00a0peab Eesti tegema otsuse. Ma\u00a0loodan v\u00e4ga, et sellist otsust\u00a0meil \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel\u00a0teha ei ole vaja, kuna see ei\u00a0t\u00e4hendaks lokaalset konflikti.\u00a0Siinkohal tulevadki j\u00e4lle k\u00fcsimused NATO ja esmase kaitsev\u00f5ime kohta \u2013 see on see,\u00a0mida ma peame arendama.\u00a0Kui maailmas l\u00e4heb s\u00f5da lahti\u00a0on k\u00f5ige t\u00e4htsam sellest eemale j\u00e4\u00e4da, loota, et meie r\u00fcndamine oleks liiga kulukas. See\u00a0on oht, kus v\u00f5ib \u00fcksk\u00f5ik mis\u00a0juhtuda. Ma ei usu, et USA\u00a0v\u00f5iks kedagi esimesena r\u00fcnnata. Ma vaatan inimestele n\u00e4kku Ameerikas ja seda ei paista\u00a0mitte kuskilt.<\/p>\n<div id=\"attachment_461\" style=\"width: 594px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/gruusia.jpg\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-461\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"size-large wp-image-461\" title=\"S\u00f5jatrag\u00f6\u00f6dia: 2008. aasta 9. augustil saatis Vene s\u00f5jalennuk Gori poole teele pommi, millele j\u00e4rgnenud plahvatustes hukkus ka pildil oleva mehe sugulane. Gori asub 50 km kaugusel L\u00f5una-Osseetia pealinnast Tshinvalist.\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/gruusia-1024x683.jpg\" alt=\"\" width=\"584\" height=\"389\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/gruusia-1024x683.jpg 1024w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/gruusia-300x200.jpg 300w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/gruusia-520x346.jpg 520w\" sizes=\"(max-width: 584px) 100vw, 584px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-461\" class=\"wp-caption-text\">S\u00f5jatrag\u00f6\u00f6dia: 2008. aasta 9. augustil saatis Vene s\u00f5jalennuk Gori poole teele pommi, millele j\u00e4rgnenud plahvatustes hukkus ka pildil oleva mehe sugulane. Gori asub 50 km kaugusel L\u00f5una-Osseetia pealinnast Tshinvalist. Foto: ERR<\/p><\/div>\n<p><strong>Kui Eesti peaks sellise otsuse\u00a0tegema, siis mille alusel seda\u00a0tehtaks? Kas v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hiselt v\u00f5i pragmaatilistel kaalutlustel \u2013 vaadatakse, kuidas k\u00e4ituvad teised NATO\u00a0riigid?\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes peame ise otsustama, sest oleme \u00fcks NATO\u00a0osapooltest. Nato teeb selliseid otsuseid koos. Kui NATO\u00a0l\u00e4heb s\u00f5tta, siis see on NATO\u00a0\u00fchisotsus. Nii nagu seda on\u00a0paljude teiste missioonide puhul. Loomulikult on v\u00f5imalik, et s\u00f5ditakse v\u00e4iksemates\u00a0koalitsioonides, nii nagu oli\u00a0Iraagis, kuid seal olid taga\u00a0\u00dcRO mandaadid ja k\u00f5ik sellised asjad taga. Kokkuv\u00f5ttes\u00a0on see, mida me teeme, ikkagi\u00a0Eesti otsus. Tihtipeale kattuvad meie jaoks pragmaatika ja\u00a0v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika \u2013 see\u00a0t\u00e4hendab USA toetamist. Mulle piisas t\u00e4ielikult k\u00e4imisest\u00a0Iraagis Saddami troonisaalis,\u00a0kus olid tema lemmikfreskod,\u00a0kust ta troonil istudes maailma\u00a0n\u00e4gi. \u00dcks nendest piltidest oli\u00a0Jeruusalemmast, kust olid \u00e4ra\u00a0kaotatud k\u00f5ik kristlikud p\u00fchamud. Ilus pilt Jeruusalemmast, aga kristlus oli kadunud.\u00a0Teised olid Saddami pliiatsid\u00a0nagu neid kutsuti, raketid, mis\u00a0lendavad kaootiliselt igale\u00a0poole maailma. See, et Saddam maha v\u00f5eti, oli k\u00fcll v\u00e4ga\u00a0v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika. Sellega j\u00e4\u00e4di isegi olulisel m\u00e4\u00e4ral\u00a0hiljaks.<\/p>\n<p><strong>USAs on presidendivalimised tulemas. Obama ja\u00a0enamik vabariiklastest kandidaate on valmis Iraani\u00a0r\u00fcndama. Kuidas v\u00f5ivad\u00a0teie arust presidendivalimised olukorda m\u00f5jutada?<\/strong><\/p>\n<p>Otseselt ei m\u00f5juta, aga nad\u00a0j\u00e4\u00e4vadki seda ohtu kasvavalt\u00a0korrutama. See on j\u00e4lle selline\u00a0heidutusvahend. Iraan \u2013 \u00fckstaspuha, mida ta teeb \u2013 teeb\u00a0mingi \u00f5uduse, siis USA sekkub ja mingil hetkel v\u00f5idakse\u00a0minna tahtmatult sundviskesse. Kui sa oled k\u00f5ige \u00f5igemate ja paremate kavatsustega\u00a0v\u00f5tnud mingeid seisukohti, ja\u00a0kui siis mingi asi l\u00e4heb n\u00e4ssu,\u00a0siis sa hakkad nende seisukohtade j\u00e4rgi toimima. See ongi\u00a0\u00fcsna suur \u00fcldine, mitte ainult\u00a0seda piirkonda puudutav jama.\u00a0Seda \u00f5nne, et s\u00f5da Iraaniga\u00a0j\u00e4\u00e4ks lokaalseks konfliktiks,\u00a0seda ma ei usu. Ma loodan, et\u00a0nii nagu maailmas paljud pinged ei teostu s\u00f5jana, j\u00e4\u00e4b ka\u00a0see teostamata, sest tagaj\u00e4rjed\u00a0oleks liiga r\u00e4ngad.<\/p>\n<p><strong>Te \u00fctlesite oma loengus, et\u00a0t\u00e4nu sellele, et Ameerikal\u00a0olid tuumarelvad, ei julgenud NSVL esimest r\u00fcnnakut\u00a0teha. Miks ei v\u00f5iks\u00a0Iraan oma riikliku\u00a0suver\u00e4\u00e4nsuse s\u00e4ilitamiseks tuumarelva luua?<\/strong><\/p>\n<p>Iraanil sisuliselt on\u00a0juba tuumarelv olemas, seal ei ole enam\u00a0midagi luua. V\u00f5ib\u00a0vaielda, et kas juba on\u00a0olemas, on kohe olemas v\u00f5i on\u00a0siis olemas, kui nad tahavad,\u00a0aga see vahe on v\u00e4ga v\u00e4ikene.\u00a0Sisuliselt tuleb selle k\u00fcsimuse\u00a0juures arvestada, et Iraanil on\u00a0tuumarelv olemas ja see on\u00a0ka p\u00f5hjus, mille p\u00e4rast Iisrael\u00a0r\u00fcndab. Iisraelile piisab \u00fchest\u00a0tuumapommist, ta on \u00fcsna\u00a0v\u00e4ikse territooriumiga riik. Iisraeli meeleheide on arusaadav.\u00a0Kui \u00e4hvardab kogu sinu riigi\u00a0ja rahva kadumine \u00fche hoobiga, siis see paneb sind ikkagi\u00a0m\u00f5tlema. Olukorra muudabki\u00a0niiv\u00f5rd keeruliseks see, et seal\u00a0taga on mitmeid ideid ja tegureid, ajalugu k\u00f5ige suurem.\u00a0Ennustada t\u00e4pselt kuidas \u00fcks\u00a0v\u00f5i teine pool k\u00e4itub on \u00fclimalt keeruline ja see tekitabki\u00a0ameeriklastes muret.<\/p>\n<p><strong>Kas te olete sellega n\u00f5us, et\u00a0vaadates Iraani geopoliitilist\u00a0olukorda, on nende tuumarelva v\u00e4lja- t\u00f6\u00f6tamine p\u00f5hjendatud?<\/strong><\/p>\n<p>(ohkab) Ei. Ei ole. Tuumarelv\u00a0ei suudaks \u00e4ra hoida Ameerika\u00a0r\u00fcnnakut. V\u00e4hemalt praegusel hetkel mitte. Iraani r\u00fcndamine on \u00fclimalt keeruline,\u00a0sest kunagi ei tea, mis p\u00e4rast\u00a0r\u00fcnnakut hakkab. Ameeriklased on pidamas v\u00e4ga lootusetud ja ei tea millega l\u00f5ppevat\u00a0s\u00f5da Talibani vastu Afganistanis, samuti on nad n\u00e4inud,\u00a0mida t\u00e4hendab s\u00f5da Iraagiga.\u00a0Ameerika tahab k\u00f5ike muud\u00a0kui j\u00e4rgmisesse s\u00f5tta minna&#8230;\u00a0k\u00f5ike muud. Iraanile piisab\u00a0enda kaitseks t\u00e4pselt sellest,\u00a0kes ta on. Ayatollade seltskond\u00a0keerab vindi ikka k\u00f5vasti \u00fcle. See hirm \u00fcmbruskonnale, just Iisraelile, kelle pihta kavatsetakse seda pommi visata, ongi need \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00fcndmused k\u00e4ima l\u00fckanud. Iisrael on selge sihtm\u00e4rk, kellegi teise pihta seda pommi ei tahetagi visata. Iraan on seda ise lahkelt kuulutanud.<\/p>\n<p><strong>Ma k\u00fcsikski n\u00fc\u00fcd selle tsitaadi kohta, et Iraani president on v\u00e4idetavalt \u00f6elnud, et ta tahab Iisraeli maa pealt \u00e4ra p\u00fchkida&#8230;<\/strong><\/p>\n<p>(kiiresti vahele) Ta on seda korduvalt \u00f6elnud. Kas n\u00fc\u00fcd tuumarelvadega \u2013 ta kasutab\u00a0erinevaid v\u00e4ljendeid. Kogu\u00a0araabia maailm tahab Iisraeli maa pealt \u00e4ra p\u00fchkida. Kui\u00a0te n\u00e4eksite Saddam Husseini\u00a0kooli\u00f5pikuid \u2013 kui ma k\u00e4isin,\u00a0siis mind kohe huvitas ja ma\u00a0lasin t\u00f5lkida natukene. Esimene asi \u00f5pikust: pildid, kuidas\u00a0Iisraeli s\u00f5dur tapab araabia\u00a0lapsi. Ja nii edasi. Kogu kooli\u00f5pik l\u00e4ks \u00fches suunas. Seal\u00a0valitseb totaalne vihkamine.\u00a0Kuigi on selge, et Iisrael ei\u00a0hakka Iraaki ega Iraani vallutama. Iraagi puhul v\u00f5is loomulikult Iisraeli s\u00fc\u00fcdistada, kuna\u00a0ta toetas kurdide vabadusv\u00f5itlust. Salaja, aga ikkagi toetas.<\/p>\n<p><strong>Paljud on tegelikult \u00f6elnud,\u00a0et Ahmadinejadi t\u00f5lkimisel\u00a0on tehtud v\u00e4ga palju massimeediale t\u00fc\u00fcpilisi vigu.<\/strong><\/p>\n<p>Noh, siiski&#8230; ta on siiski suhteliselt r\u00e4nkasid avaldusi teinud.\u00a0Kui isegi, kui sealt natuke t\u00f5lkeasju maha v\u00f5tta, see n\u00fc\u00fcd\u00a0v\u00e4ga palju m\u00f5tet ei muuda.\u00a0(naerab) Kindlasti selliseid\u00a0asju tehakse, teadlikult v\u00f5i\u00a0teadmata, aga see ei muuda\u00a0oluliselt kogu pilti, kogu suhtumist.<\/p>\n<div id=\"attachment_463\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/saddam.jpg\"><img aria-describedby=\"caption-attachment-463\" decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"size-medium wp-image-463\" title=\"Maal Saddam Husseinist:  Saddam Husseini on sellel Iraagis valminud  maalil kujutatud kui m\u00fc\u00fctilist kangelast.\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/saddam-300x194.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"194\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/saddam-300x194.jpg 300w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/saddam-1024x663.jpg 1024w\" sizes=\"(max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-463\" class=\"wp-caption-text\">Maal Saddam Husseinist: Saddam Husseini on sellel Iraagis valminud maalil kujutatud kui m\u00fc\u00fctilist kangelast. Foto: ERR<\/p><\/div>\n<p><strong>Iraagi s\u00f5jaga on praegu tegelikult selline paralleel, et\u00a0enne Iraagi s\u00f5da ka v\u00e4ideti,\u00a0et on massih\u00e4vitusrelvad.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">See oli suur viga. Tohutu viga.\u00a0Oleks pidanud \u00fctlema t\u00e4iesti\u00a0konkreetselt, et mina, George\u00a0Bush II, l\u00e4hen parandama seda\u00a0lollust, mida mu isa tegemata\u00a0j\u00e4ttis. Seal ei olnud vaja otsida\u00a0mitte mingeid muid p\u00f5hjuseid\u00a0peale selle massim\u00f5rva. Iraagis \u00fcritasin r\u00e4\u00e4kida k\u00f5ikide\u00a0r\u00fchmadega \u2013 kurdide, \u0161iiitide,\u00a0sunniitide, k\u00f5igiga. Iga inimene, keda mina kohtasin, tundis\u00a0avameelselt tohutut r\u00f5\u00f5mu\u00a0selle \u00fcle, et Saddami ei ole.<\/p>\n<p><strong>Kas te arvate siis, et \u00f5igustatud on massih\u00e4vitusrelvade\u00a0vale toomine&#8230;<\/strong><\/p>\n<p>Jumala m\u00f6\u00f6da. Neil oleks p\u00f5hjust olnud k\u00fcllalt. Ma ei suuda\u00a0aru saada, misp\u00e4rast pidi selle [vale] tooma, kui p\u00f5hjusi selleks, et Saddam maha v\u00f5tta,\u00a0oli k\u00fcllaga. Oli jutt mingitest\u00a0massih\u00e4vitusrelvadest, mida ei\u00a0olnud kellelgi t\u00f5estatud. See\u00a0tegi tohutut kahju Ameerika\u00a0\u00dchendriikide, paljude teiste\u00a0riikide autoriteedile. Selline\u00a0valetamine v\u00f5i v\u00e4hemalt valeandmete v\u00e4ljatoomine. Ma\u00a0ei oska \u00fctelda, kumb see on,\u00a0seda ma t\u00f5esti ei tea. Aga igal\u00a0juhul oli see v\u00e4ga vale temaatika. Selle asemel, et \u00fctelda\u00a0nii, nagu asjad on \u2013 see mees\u00a0tapab omaenda inimesi, massiliselt, sadade tuhandete kaupa.<\/p>\n<p><strong>Kas me saame Iraani puhul\u00a0\u00f6elda, et need v\u00e4ited on rohkem p\u00f5hjendatud?<\/strong><\/p>\n<p>Tuumarelvade v\u00e4ited on vist&#8230;\u00a0tuumarelvade v\u00e4ited, tundub,\u00a0et on k\u00fcll p\u00f5hjendatud jah.<\/p>\n<p><strong>Kas Leon Panetta ei \u00f6elnud\u00a0paar n\u00e4dalat tagasi, et selle\u00a0kohta ei ole piisavalt andmeid? (Viide USA kaitseministri avaldusele 8. jaanuarist 2012)<\/strong><\/p>\n<p>Neil ei ole piisavalt andmeid,\u00a0et seda k\u00f5ike korraga h\u00e4vitada. Ta on niiv\u00f5rd suur programm, mis on laiali laotatud\u00a0\u00fcle kogu riigi, mist\u00f5ttu mina\u00a0k\u00fcll isiklikult ette ei kujuta,\u00a0kuidas keegi suudaks selle\u00a0programmi korraga k\u00f5ik minema p\u00fchkida, nii nagu Iisrael\u00a0tegi Iraagi tuumareaktoritega:\u00a0lasi need \u00fchendreaktorid minema, mis olid m\u00fc\u00fcdud Prantsusmaa poolt, tollase energiaministri Chiraci poolt, kui\u00a0veel t\u00e4iendada, need, mida siis\u00a0juudid minema p\u00fchkisid. Ja\u00a0tagasid piirkonnas suhteliselt\u00a0pika rahu. Aga see praegune\u00a0programm on niimoodi laiali \u2013\u00a0ja too oli avalik.<\/p>\n<p><strong>Kas teatakse, et on olemas,\u00a0aga t\u00f5endeid ei ole?<\/strong><\/p>\n<p>Ega keegi pole otseselt \u00fchtegi\u00a0raketti n\u00e4idanud, aga enamus,\u00a0k\u00f5ik rahvusvahelised tuumateadlased, kes seal k\u00e4ivad,\u00a0seda \u00fctlevadki, et see on sisuliselt tuumarelv, nii, nagu\u00a0ta on. Kas ta on valmis ehitatud juba v\u00f5i ei ole veel \u2013 selle\u00a0vahe on minimaalne, kuna see\u00a0l\u00f5puosa k\u00e4ib veel h\u00e4sti. Sest\u00a0keegi ei tea, kas see \u00fcldse on\u00a0v\u00f5i ei ole. Sest ega keegi seda\u00a0sulle n\u00e4itama ei tule. K\u00fcsimus\u00a0ongi see, et milline see hetk\u00a0on, millal Iisrael langetab otsuse \u2013 ega noh, t\u00e4hendab, Iraagi tuumareaktor, seal ei olnud\u00a0ka kindlasti tuumarelva. Aga\u00a0ta muutis tuumarelva tegemise\u00a0v\u00f5imalikuks. See, mis minema\u00a0lasti.<\/p>\n<p><strong>\u00dcks viimane k\u00fcsimus veel.\u00a0Millistel geopoliitilistel tingimustel Venemaa oleks valmis Eestit r\u00fcndama?<\/strong><\/p>\n<p>Me peame k\u00f5igepealt olema\u00a0ise t\u00e4ielikult eba\u00f5nnestunud.\u00a0Seesmiselt. Me peaksime oma\u00a0riigikaitse olema maha matnud, meil peaks olema majandus p\u00f5hja k\u00e4inud, me ei suudaks oma territooriumil kriise\u00a0lahendada. S\u00f5jad algavad \u00fcldiselt meie piirkonnas rohkem\u00a0siis, kui selleks avaneb v\u00f5imalus, ehk siis vastaspoolel on\u00a0mingi n\u00f5rkus, kui ta on sellises faasis, et teda on suuteline\u00a0n\u00f5rkuseks m\u00f5jutatama. Ega,\u00a0nagu ma \u00fctlesin, t\u00f5en\u00e4osus,\u00a0et keegi r\u00fcndaks NATOt artikkel 5-st \u00fclevaltpoolt \u2013 ma\u00a0pean seda v\u00f5imalust olematuks. Seda, et NATO \u00fcksikut\u00a0riiki \u00fcritatakse r\u00fcnnata artikkel 5-st allpool \u2013 kahjuks seda\u00a0v\u00f5ib meil juhtuda. Kui keegi\u00a0otsustab niimoodi segi minna.\u00a0Nii et k\u00f5igepealt on vaja Eesti\u00a0enda eba\u00f5nnestumist, teiseks\u00a0on tarvis L\u00e4\u00e4ne enda s\u00fcsteemide kokkukukkumist \u00fchel\u00a0v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel. Kindlasti\u00a0aitab kaasa k\u00f5ige tugevama\u00a0l\u00e4\u00e4neriigi, Ameerika \u00dchendriikide, sekkumine mingisse\u00a0s\u00f5tta. Mingisse, kus tal ei ole\u00a0lihtsalt piisavalt j\u00f5ude kuskile\u00a0teisele poole paisata. Need on\u00a0k\u00f5ik tegurid, mis kaasa m\u00e4ngivad. Aga kokkuv\u00f5ttes s\u00f5ltub meie saatus meist endist.\u00a0Ja selles suhtes ei maksa liiga\u00a0palju muud maailma j\u00e4lgida,\u00a0ka mitte p\u00f5deda, sest ka ainult\u00a0meie enda vigade l\u00e4bi v\u00f5ib\u00a0meiega midagi halba juhtuda.\u00a0Ja kui me oma asjadega ise\u00a0h\u00e4sti hakkama saame, siis on\u00a0natukene raskem eeldada, et\u00a0meiega midagi nii halba juhtub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>7. veebruaril k\u00e4is koolis NATOst ja Eesti kaitsev\u00f5imest r\u00e4\u00e4kimas kaitseminister Mart Laar. P\u00e4rast loengu l\u00f5ppu otsustasime Mardi kinni p\u00fc\u00fcda ja temale teravatel teemadel m\u00f5ned k\u00fcsimused esitada. N\u00e4hes meid ministrile l\u00e4henemas, palus direktor Ott Ojaveer k\u00f5ik kolm lahkelt oma kabinetti, kus m\u00f5nusalt pehmetel toolidel istudes hakkasime laua pealt leitud komme n\u00e4ksivat&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":462,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[39],"tags":[],"coauthors":[36,37],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=457"}],"version-history":[{"count":8,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":559,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/457\/revisions\/559"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/462"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=457"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}