{"id":4545,"date":"2023-12-08T23:23:50","date_gmt":"2023-12-08T20:23:50","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4545"},"modified":"2023-12-08T23:23:50","modified_gmt":"2023-12-08T20:23:50","slug":"taasavaldus-110-aastapaeva-lehest-senitundmatu-hugo-treffner","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/detsember-2023\/taasavaldus-110-aastapaeva-lehest-senitundmatu-hugo-treffner\/","title":{"rendered":"Taasavaldus 110. aastap\u00e4eva lehest: Senitundmatu Hugo Treffner"},"content":{"rendered":"\n

Treffneristidele on nende kooli asutaja veidi suurema t\u00e4hendusega ja seet\u00f5ttu teatakse temast ka veidi rohkem \u2013 korratakse tema omap\u00e4rast elulugu ju pea igal Treffoonia t\u00e4htsamal aktusel. Ka Miilangus on Treffneri biograafia korra avaldatud ning p\u00f5hifaktid saab ents\u00fcklopeediastki. Seet\u00f5ttu sisaldab see p\u00f5gus \u00fclevaade Treffnerist vaid seni v\u00e4hetuntud v\u00f5i tundmatuid fakte.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner oli C. R. Jakobsoni idaorientatsiooniga poliitilise suuna pooldaja. See ja tema pidev l\u00f6mitamine venelaste (mitte ainult v\u00f5imuorganite) ees on Treffneri N\u00f5ukogude must-valges ajalook\u00e4sitluses \u201evalgeks\u201d j\u00e4etud. Et ta aga siiski oli tuntud ka Eesti Hugona (nii tuntud, et isegi Soomest saadetud kiri, kus \u00fcmbrikul vaid \u201eEesti Hugole\u201d, talle ilusti koju k\u00e4tte tuli), siis p\u00fc\u00fcti temast v\u00f5imalikult v\u00e4he r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & s\u00f5napidamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Treffneri g\u00fcmnaasiumi omaaegne \u00f5pilane Hansen on h\u00e4rra Maurust l\u00e4bi ja l\u00f5hki s\u00f5napidaja ja aumehena kirjeldanud, \u00fcks teine HTG omaaegne \u00f5pilane m\u00e4letab aga j\u00e4rgmist juhtumit: \u201eTreffner v\u00f5ttis mu lahkesti vastu, kirjutas suurde raamatusse k\u00f5iksuguseid andmed minu kohta sisse ja tegime kindlaks, kui palju ma semestris pidin talle maksma. S\u00f5bralik jumalagaj\u00e4tt ja mu p\u00f5se ning kaela silitus suure habemega. Umbes kuu aja p\u00e4rast tuli mu isa linna ja j\u00e4lle l\u00e4ksime Treffneri juurde. Treffner \u00fctles n\u00fc\u00fcd mu isale kooliraha m\u00f5ne rubla v\u00f5rra kallimana. Ma julgesin t\u00e4hendada, et h\u00e4rra direktor, meie leppisime ju niipalju peale kokku. Treffner sai vihaseks ja \u00fctles, et kas sul h\u00e4bi ei ole isa juuresolekul valetada.\u201d <\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & tema \u00f5iglustunne. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaheldav on, kas Treffner ka oma tegudes ikka alati \u00f5iglane oli. On teada, et Hugo oli tuntud boheemlane (\u201eKooli direktriss oli madame<\/em> Vosskressenskaja \u2013 peen, haritud ja tark inimene, v\u00fcrstlikust soost, millist asjaolu vana keigar Treffner meile alatasa meenutas,\u201d jutustab Pu\u0161kini-nimelise t\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumi \u00f5pilane, kellele Treffner oli usu\u00f5petajaks). Samas on teada, et tuntud \u00e4rkamisaegne kultuuritegelane sattus Treffneriga konflikti eelnevat arvestades \u00fcpris kummalisel p\u00f5hjusel: \u201eKolmandal kooliaastal oli tal boheemliku eluviisiga agressiivsuse t\u00f5ttu r\u00e4nk kokkupuude direktoriga, mist\u00f5ttu tuli tal koolist lahkuda.\u201d Kas pole mitte nii, et ei n\u00e4htud palki oma silmas, aga pind teise silmas sai teisele saatuslikuks? Treffneri \u00f5igustuseks v\u00f5ib \u00f6elda, et ta polnud ainus, kes Hindrey eluviisist \u00e4rritus \u2013 Hindrey oli enne HTG-sse tulekut samadel p\u00f5hjustel juba P\u00e4rnu kroonug\u00fcmnaasiumist v\u00e4lja visatud.<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & alkohol<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Treffner oli, nagu teada, tegev k\u00f5ikv\u00f5imalikes seltsides. Loomulikult oli nende hulgas ka m\u00f5ni karskusselts, sest karskusseltsi kuulumine oli tollal moeasjaks. Karskusselts, kus Treffner tegutses, kandis nime Karskuse S\u00f5ber (versus pudelivend?). Ei tea, kas seltsi astumisel talle ka \u00fclikooliaegsed tembud meenusid: \u201eN\u00e4iteks kui ta kord koos oma kaas\u00f5pilasega l\u00f5busalt aega veetis, tuli neile meelde, et paar kaas\u00f5pilast on kartseris, mis asetses \u00fclikooli peahoone p\u00f6\u00f6ningul. Ja mis tegi Treffner? Ta v\u00f5ttis kummassegi tasku pudeli \u00f5lut ja kummagi mehe jaoks \u00fche kringli ning l\u00e4ks sooja peaga, nagu ta seal oli, \u00f6isel ajal pimedas m\u00f6\u00f6da vihmaveetoru \u00fcles, andis asjad s\u00f5pradele l\u00e4bi akna k\u00e4tte ja ronis j\u00e4lle alla.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & jalgratas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Samuti kummaline on Treffneri osalus Jurjewi Jalgrattas\u00f5itjate Seltsis. Muidugi oleks olnud Treffoonia kasvandikel kena vaadata, kuidas pikakasvuline valge \u201eluudhabemega\u201d pikas kuues vanah\u00e4rrast direktor jalgrattaga m\u00f6\u00f6da linna ringi tuiskab, habe tuules lehvimas ja laup suurest kihutamisest higimulle t\u00e4is, aga\u2026 \u201eTundi minekuks kasutas Treffner alati voorimeest.  Treffner tuli kooli paraaduksele. Puhas taskur\u00e4tik oli tal juba toas valmis vaadatud. Ta lehvitas seda ja voorimees pidi teadma, et Treffner tahab n\u00fc\u00fcd s\u00f5ita. Kuid iga kord ei olnud kahehobusevoorimeest. Treffner aga armastas ainult sellisega s\u00f5ita. Kui platsil olid ainult \u00fchehobusevoorimehed, siis ta ootas, kuni \u00fcks neist ette s\u00f5itis. Mitte keegi ei tahtnud meelsasti tulla, sest voorimehed teadsid, et kui tuleb m\u00f5ni kahehobusevoorimees vastu kasv\u00f5i paarik\u00fcmne sammu p\u00e4rast, siis laseb Treffner \u00fchehobusevoorimehe lahti, maksab talle kinni oma k\u00fcmme kopikat ja s\u00f5idab edasi kahehobusevoorimehega.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & \u00f5ppiv eesti naispere<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Treffner ei hoolitsenud sugugi ainult eesti meeste hariduse eest. Talle meeldisid samuti v\u00e4ga haritud eesti neiud. Kui viimased majanduslikult kindlustamata olid, siis ei pruukinud \u00f5ppimine sugugi alati pooleli j\u00e4\u00e4da. Tihti v\u00f5is see Treffneri k\u00e4est saadud raha varal j\u00e4tkuda. Selle t\u00f5estuseks on Eesti Nooresoo Kaswatamise Seltsi kaudu Eesti T\u00fctarlaste kooli vaesemate \u00f5pilaste heaks 20 rubla annetamine Treffneri poolt. Hea t\u00f6\u00f6 eest on Treffner \u00f5ppivaile eesti neidudele kindlasti ka vahetumat abi osutanud: \u201eKui juhtusin \u00fchel p\u00e4eval seal \u00fcksi olema, tuli sisse direktor koos k\u00fcmmekonna t\u00fctarlapsega. Viimased j\u00e4id minu tuppa. Ma ei tundnud neist \u00fchtegi. Ka neil ei olnud minuga tegemist, vahtisime seal kui tummad. Treffner l\u00e4ks ise paberkotte tooma, et iga\u00fchele albertbiskviiti kaasa anda. T\u00e4itsime siis need kotid ja t\u00fctarlapsed l\u00e4ksid iga\u00fcks oma saagiga.\u201d [samas] Et meeldimine oli vastastikune, sellest j\u00e4rgnev m\u00e4lestuskild: \u201eEnt k\u00f5ige algup\u00e4rasem isik, mis meile, eesti t\u00fcdrukuile, eriti oluline, oli meie usu\u00f5petaja Hugo Treffner.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & tarkus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eTreffner n\u00e4eb k\u00f5ik, Treffner kuuleb k\u00f5ik, Treffner teab k\u00f5ik, armastas ta tihti r\u00e4\u00e4kida.\u201d Kas Treffner t\u00f5esti k\u00f5ike teadis, on rohkem kui k\u00fcsitav. Korra l\u00e4ks talle teadmatus aga p\u00e4ris kalliks maksma. Ja seda \u00fcpris t\u00e4htsas asjas: \u201eMaja ostmine toimus Treffneril n\u00e4htavasti lootuses, et rikas naine aitab ta v\u00f5lgadest p\u00e4\u00e4sta. Nimelt kosis ta varsti p\u00e4rast seda, kui mina sinna kooli l\u00e4ksin, \u00fche Mulgimaalt p\u00e4rit t\u00fctarlapse Elsa Ermase.\u201d (Elsa Ermas oli tiheda Treffneri tuttava, Peterburi advokaadi \u00f5de.) \u201eSeesama advokaat korraldas asja nii, et tema \u00f5e ja Treffneri laulatus toimuks Peterburis. Viimases oli kehtiv eriline seadus, mis n\u00e4gi ette, et need, kes seal abielluvad, j\u00e4\u00e4vad kumbki oma varanduse omanikuks. Seda seadust Treffner ei teadnud. Hiljemini levis aga Moskvas laialt jutt sellest, kuidas \u00fcks Baltimaade koolidirektor laskis ennast sisse vedada.\u201d Nii oli Treffneri plaan naitumisega oma majanduslikku olukorda parandada l\u00f6rri l\u00e4inud, aga naine oli v\u00e4hemalt v\u00f5etud: \u201eJa ka muidu ei olnud nende abielu nii, nagu peaks olema. Nendevahelisi kokkupuuteid oli v\u00e4ga v\u00e4he. \/—\/ Nende peamine kokkusaamiskoht oli l\u00f5unalaud, kus nad kahekesi koos s\u00f5id. Nii et Treffneril nagu perekonda ei olnudki.\u201d  Niisiis oli abiellumine Treffnerile t\u00e4ielik fiasko. Treffnerile, kes arvas, et teab k\u00f5ike, sai otsustavaks naise varanduslik seis ja seegi ei toonud talle mingit kasu. R\u00e4\u00e4kimata veel \u201elisaproduktina\u201d saadud varanduse omanikust Elsast, kellest ka abikaasana asja ei olnud.<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & eesti kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4he on teada Treffneri kirjanduslikust \ufefftegevusest. Kuna tema panus eesti kirjanduslukku teab kui suur polegi, siis on selle v\u00e4hese piiratud tuntus t\u00e4iesti m\u00f5istetav. Mahult suurimad on arvatavasti tema kaast\u00f6\u00f6d omatoimetatavale ajalehele Oma Maa. Alguses piirdusid need vaid juhtkirjadega, hiljem aga on toimetaja kirjat\u00fckke selles v\u00e4iksetiraa\u017eilises j\u00e4rjejutuajakirjas j\u00e4rjest rohkem. Praktiliselt \u00fcldse pole r\u00e4\u00e4gitud Treffneri luulekatsetustest. Need on leplikkuse, kevade ja isamaa ilu teemadel. Eesti Hugo kummardajatel pole siiski mingit p\u00f5hjust viimase p\u00e4rast r\u00f5\u00f5must lakke karata, sest isamaa ilu teemalisi luuletusi on vaid \u00fcks, seegi plagiaat. Eks s\u00f5pra tuntakse h\u00e4das ja kolleegiga ollakse solidaarne. Vast sellep\u00e4rast Treffner nii tulihingeliselt toetaski 1890. aastal tuntud \u00e4rkamisaegse tegelase, hilisema venestusideoloogi Jakob K\u00f5rvi \u00fcllitist \u201eLuigem\u00e4e Olli\u201d. Treffneri eestv\u00f5ttel krooniti see Eesti Kirjameeste Seltsi IV v\u00f5idupeol I auhinnaga. 1893. a ilmus teos raamatuna ja j\u00e4rgmise aasta algul n\u00e4itasid Postimees ja Eesti Postimees, et \u201eLuigem\u00e4e Olli\u201d on plagiaat prantsuse kirjaniku Chateaubriand’i teoste \u201eAtala\u201d ja \u201eRen\u00e9\u201d saksakeelse v\u00e4ljaande t\u00f5lkekatkenditest vaheldumisi \u201eAtala\u201d vabama j\u00e4ljendusega; proloogina on lisatud Henriku kroonikale toetuv ajalooline sissejuhatus eestlaste muistsest vabadusv\u00f5itlusest. Prantsuse nimed on asendatud eesti omadega, krokodillidest on tehtud hundid ning indiaanlaste asemel on liivlased ja sakslased. <\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & juhtpositsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Treffner oli esirinnas k\u00f5igis suuremates \u00e4rkamisaegsetes \u00fcritustes (\u201eAleksandri kool\u201d, I \u00dcldlaulupidu), kuid alati j\u00e4i ta teiste varju. V\u00f5ib-olla ta ei tahtnudki esimene olla? Vaatame, mis sai Eesti Kirjameeste Seltsist peale Jakobsoni surma ja Mihkel Veske lahkumist, kui Treffnerist sai Jakobsoni liini peamine j\u00e4tkaja: \u201eP\u00e4rast Veske lahkumist kodumaalt 1885. aastal, p\u00e4\u00e4sesid seltsi etteotsa mehed, kellel polnud niigiv\u00f5rd eeldusi selle, kui rahvusliku kultuurikeskuse juhtimiseks. \ufeffEi poliitiliselt naiivne ja organiseerimisv\u00f5imetu K. A. Hermann, veel v\u00e4hem aga s\u00e4\u00e4rane p\u00f5him\u00f5ttelage sekeldaja nagu H. Treffner, suutnud seltsi j\u00e4tkuvast allak\u00e4igust p\u00e4\u00e4sta. L\u00f6mitamiseni ulatuv truu alamlikkuse demonstreerimine sai ikka enam tavaks.\u201d Treffneri l\u00f6mitamist on t\u00e4hele pannud teisedki: \u201eOrjaajal tekkinud eesti talupojakavalus ja silmakirjalik alandlikkus olid temas \u00e4\u00e4rmuseni arenenud.\u201d Kui meenutada veel ajalehe Oma Maa virelemist, on arvatavasti selge, miks Treffnerile juhtpositsiooni ei usaldatud \u2013 kardeti liigset v\u00f5imukummardamist, see aga oleks k\u00f5igi rahvuslike institutsioonide populaarsuse katastroofilist v\u00e4henemist t\u00e4hendanud.<\/p>\n\n\n\n

Hugo Treffner & tema kolimine teise ilma<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\ufeffSama vastuoluline ja m\u00f5istatuslik, kui oli olnud Treffneri elu, oli ka tema matus. Matuste korraldamisel selgus, et H. Treffner oli kogu Tartus viibitud aja olnud Tartu Jaani kiriku saksa koguduse liige. Ka matusetalitust oli l\u00e4bi viima m\u00e4\u00e4ratud Jaani kiriku abipastor V. Wittrock, kes oli tuntud kui aktiivne k\u00e4remeelne baltisaksa ideoloog. Nii juhtuski, et Eesti Hugo matustel v\u00f5is eesti keelt kuulda alles p\u00e4rast kirikliku osa l\u00f5ppemist, \u00f5pilaste ja H. T. tuttavate suust. Kuigi Wittrock eesti keelt suurep\u00e4raselt valdas, pidas ta p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik oma k\u00f5ned saksa keeles, mis treffneriste muidugi \u00fcliv\u00e4ga pahandas. <\/p>\n\n\n\n

Loodetavasti heitis see p\u00f5gus \u00fclevaade H. Treffneri elu v\u00e4hetuntud tahkudele veidi valgust. M\u00f5nel v\u00f5is see purustada illusioonid kindlameelsest selgesuunalisest kultuuritegelasest, kuid k\u00f5ik see on t\u00f5de ja aitab ehk objektiivsemalt hinnata Eesti Hugot, tema elu ja tegevust. Sellisena on H. Treffneri kuju eesti kultuuriloos ehk veidi selgepiirilisem ja t\u00e4ielikum, aga see on ta ise, mitte t\u00fchipaljas m\u00fc\u00fct. C’est la vie<\/em>!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Treffneristidele on nende kooli asutaja veidi suurema t\u00e4hendusega ja seet\u00f5ttu teatakse temast ka veidi rohkem \u2013 korratakse tema omap\u00e4rast elulugu ju pea igal Treffoonia t\u00e4htsamal aktusel. Ka Miilangus on Treffneri biograafia korra avaldatud ning p\u00f5hifaktid saab ents\u00fcklopeediastki. Seet\u00f5ttu sisaldab see p\u00f5gus \u00fclevaade Treffnerist vaid seni v\u00e4hetuntud v\u00f5i tundmatuid fakte.<\/p>\n","protected":false},"author":184,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[394],"tags":[],"coauthors":[397],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4545"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/184"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4545"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4545\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4547,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4545\/revisions\/4547"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4545"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4545"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4545"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4545"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}