{"id":4541,"date":"2023-12-07T00:54:14","date_gmt":"2023-12-06T21:54:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4541"},"modified":"2023-12-07T00:54:15","modified_gmt":"2023-12-06T21:54:15","slug":"kuidas-piiritus-aitas-kaasa-kooli-kaekaigule","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/detsember-2023\/kuidas-piiritus-aitas-kaasa-kooli-kaekaigule\/","title":{"rendered":"Kuidas piiritus aitas kaasa kooli k\u00e4ek\u00e4igule"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
Helmer J\u00f5gi<\/strong>
Foto: Markus Kaur<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kooli 140. aastap\u00e4eva puhul vestlesime Treffneri eelmise direktori Helmer J\u00f5giga, kes juhtis meie kooli \u00fcsna keerulisel perioodil (1987\u20132001), mille sisse mahtus nii Eesti taasiseseisvumine kui ka kooli tulekahju. Intervjuus v\u00f5rdles J\u00f5gi praegust ja endist Treffnerit ning meenutas huvitavaid lugusid kooli ajaloost.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mis on koolis muutunud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esimesena viskas J\u00f5gi pilgu peale praegusele keemia\u00f5petajate ruumile, kus tema s\u00f5nul oli tollal foonikaruum ja selle vastas raadioruum, kus \u00f5petaja Uve Saar ajutiselt pesitses ja kust kooli legendaarne 1998. aasta p\u00f5leng alguse sai. Nii f\u00fc\u00fcsikaklass kui ka f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate ruum h\u00e4visid tollal peaaegu t\u00e4ielikult kooli p\u00f5lengus. Direktor meenutas, kuidas pidi mitu korda paluma haridusministrilt nende ruumide taasehitamist, mida l\u00f5puks tehtigi.<\/p>\n\n\n\n

Liikudes praeguses auditooriumis, nentis J\u00f5gi, et seal oli v\u00f5imas spordisaal, kuhu paljud tulid kui muuseumisse \u2013 see oli niiv\u00f5rd ilus. <\/p>\n\n\n\n

Meie kooli \u00fche populaarseima \u00f5pilaste kogunemispaiga kohta r\u00e4\u00e4kis ta j\u00e4rgnevat: \u201eAatriumi ehitus oli minu otsus \u2013 arvasin, et \u00f5pilastel peab olema mingisugune kogunemiskoht. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes oli see v\u00e4ga \u00f5ige otsus. Hiljem hakkasid teised koolid just Treffneri eeskujul ehitama selliseid kahte korrust l\u00e4bivaid aatriume,\u201d seega need aatriumid, mida me praegu n\u00e4eme riigig\u00fcmnaasiumites, v\u00f5ivad olla osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult inspireeritud just Treffneri arhitektuurist.<\/p>\n\n\n\n

Aula ja matemaatikaklassi vahel oli kunagi J\u00f5gi kabinet, kuid p\u00e4rast p\u00f5lengut kolis see teisele korrusele \u00fclej\u00e4\u00e4nud kantselei ja administratiivt\u00f6\u00f6tajate juurde. <\/p>\n\n\n\n

\u201eAulas oli minu ajal lava, aga lasin selle \u00e4ra lammutada \u2013 mulle \u00fcldse ei meeldinud, et keegi on justkui k\u00f5rgemal kui teised,\u201d r\u00e4\u00e4kis J\u00f5gi. Tema ajal oli ka marmortahvel pisut teises kohas: \u201eSeal, kus praegu on auk, oli varem sein ja keskel asetses uks, mille kohal see oli. Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da leidsid Vabaduss\u00f5jalaste marmortahvli tavalised Eesti t\u00f6\u00f6mehed, mitte Poola restauraatorid,” m\u00e4rkis direktor. Huvitav, et Uve Saare ja Helmer J\u00f5gi versioonid siinkohal erinevad.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas on muutunud ruumid, kus J\u00f5gi ise g\u00fcmnasistina valemite ja teoreemidega vaeva n\u00e4gi? \u201ePraeguses raamatukogus oli minu ajal matemaatikaklass, kus ma ise \u00f5ppisin. M\u00e4letan, et istusin tagapingis \u2013 seal, kus praegu seisab arvuti printeriga \u2013 ja laua peale oli kirjutatud \u201eLipso on loll\u201d.\u201d Jutt k\u00e4ib legendaarsest korvpallurist Jaak Lipsost, kes on samuti HTG vilistlane.<\/p>\n\n\n\n

Direktoriks saades oli J\u00f5gi suureks unistuseks teha raamatukogu kahekorruseliseks, suurte riiulitega, nagu \u00fclikoolides. Erinevate Muinsuskaitseameti piirangute t\u00f5ttu aga ei olnud seda tema s\u00f5nul v\u00f5imalik realiseerida.<\/p>\n\n\n\n

Kus Treffneristid J\u00f5gi ajal pidutsesid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eNoh, siis kui mina \u00f5ppisin, k\u00e4isime me \u00dclikooli klubis T\u00e4he t\u00e4naval. M\u00e4ngisime korvpalli ja p\u00e4rast seda l\u00e4ksime edasi \u00f5lut jooma. \u00dclikooli kohvik oli v\u00e4ga \u00e4ge koht. M\u00e4letan, et istusin laua taga, j\u00f5in \u00f5lut, k\u00f5rval istus direktor. Andsin talle m\u00e4rku, et mul on \u00f5lu jaoks viis rubla puudu, palun toetada, ja direktor toetas, resoluutselt toetas!\u201d meenutas direktor oma \u00f5pinguaegu.<\/p>\n\n\n\n

Huvitavaid lugusid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Koolis kunagi asetsenud katlamaja kohta jutustas ta n\u00f5nda: \u201eKui koolis oli katlamaja, oli seal masuudi tank, kuhu t\u00f6\u00f6mehed k\u00fcttemasuuti panid. \u00dckskord v\u00f5tsid t\u00f6\u00f6mehed k\u00f5vasti viina, panid midagi m\u00f6\u00f6da ja 8 tonni masuuti voolas maapinda. Kui mina kooli direktoriks tulin, paiskus see k\u00f5ik Emaj\u00f5kke \u2013 vot see oli pahandus. See sattus uudistesse ja Keskkonnaamet hakkas ka sellega tegelema, aga l\u00f5puks saime olukorra lahendatud.\u201d<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5gi juhtimise aega mahub ka NSVL-i lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine \u2013 v\u00e4ga erip\u00e4rane periood, mil koolis juhtus erinevaid asju. \u201eKuna KGB poolt kontrollitud paljundusmasinad, mida koolis N\u00f5ukogude perioodil kasutati, vajasid t\u00f6\u00f6ks piiritust, siis toodi seda igakuiselt siia kohale. Kui Eesti taasiseseisvus, l\u00e4ksid paljundusmasinad KGB kontrolli alt v\u00e4lja ja nende kasutamine p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00f5ppes, k\u00fcll aga toodi piiritust kohale veel mitu kuud. Seega oli Treffneri koolis \u00fchel hetkel 80 liitrit piiritust. Treffner oli toona t\u00f6\u00f6meeste seas v\u00e4ga kuulus selle poolest, et me olime ainuke kool Tartus, kus oli sellisel hulgal piiritust. See meelitas siia erinevat sorti t\u00f6\u00f6lisi, kes hea meelega k\u00e4isid piirituse eest kord torusid parandamas, kord seinu maalimas. Oi kui palju h\u00e4id asju me omal ajal selle piiritusega kooli jaoks \u00e4ra tegime.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Kooli p\u00f5leng<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00f5lengule j\u00e4rgnev periood oli J\u00f5gi s\u00f5nul v\u00e4ga hullumeelne aeg. Eriti raske oli Aime Pungal, kes pidi tunniplaani tegema samaaegselt 13 erinevas koolimajas \u00f5ppivate \u00f5pilaste ja \u00f5petajate jaoks. J\u00f5gil oli kolm kabinetti kolmes erinevas hoones, mis tekitas samuti omajagu segadust. \u00d5nneks oli koolil palju toetajaid. \u201eM\u00e4letan, et kui kuu p\u00e4rast p\u00f5lengut pidime kooli aastap\u00e4eva t\u00e4histama, oli meil juba eelnevalt broneeritud Vanemuise teater j\u00e4rjekordseks suurejooneliseks t\u00e4histamiseks, ent kuna peale p\u00f5lengut oli iga sent kuldav\u00e4\u00e4rt ja erilist tuju polnud, siis otsustasime algselt, et suurt pidu ei tule. Kogunesime lihtsalt koolis rahulikuks koosviibimiseks, kui helistas Vanemuise direktor, kes kutsus terve koolipere ikkagi Vanemuisesse ja loomulikult ei k\u00fcsinud ta selle eest sentigi.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Paraku aga ei olnud k\u00f5ik nii toetavad. P\u00e4rast p\u00f5lengut oli erinevate poliitikute ja m\u00f5jupersoonide suust kuulda ideid, et \u00e4kki peaks n\u00fc\u00fcd Treffneri asemel ehitama hoopis kaubanduskeskuse ja koolile ehitama hoopis uue hoone. \u201eOli ka teisi s\u00e4\u00e4raseid Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi ajaloo, hinge ja vaimu v\u00e4ga teravalt mitteaustavaid ettepanekuid, aga mul on hea meel, et me suutsime need rasked ajad \u00fcle elada ja seda ajaloolist koolimaja s\u00e4ilitada,\u201d nentis J\u00f5gi. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kooli 140. aastap\u00e4eva puhul vestlesime Treffneri eelmise direktori Helmer J\u00f5giga, kes juhtis meie kooli \u00fcsna keerulisel perioodil (1987\u20132001), mille sisse mahtus nii Eesti taasiseseisvumine kui ka kooli tulekahju. Intervjuus v\u00f5rdles J\u00f5gi praegust ja endist Treffnerit ning meenutas huvitavaid lugusid kooli ajaloost.<\/p>\n","protected":false},"author":189,"featured_media":4570,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[394],"tags":[],"coauthors":[383],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4541"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/189"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4541"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4574,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4541\/revisions\/4574"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4570"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4541"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}