{"id":4417,"date":"2023-10-24T19:40:22","date_gmt":"2023-10-24T16:40:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4417"},"modified":"2023-10-30T17:30:30","modified_gmt":"2023-10-30T14:30:30","slug":"kaisa-vaher-tunnist-minema-ei-konni","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/oktoober-2023\/kaisa-vaher-tunnist-minema-ei-konni\/","title":{"rendered":"Kaisa Vaher tunnist minema ei k\u00f5nni"},"content":{"rendered":"\n

Sellel \u00f5ppeaastal liitus HTG kooliperega mitu uut \u00f5petajat. \u00dcks neist on varem Tartu Kesklinna Koolis t\u00f6\u00f6tanud inglise keele \u00f5petaja Kaisa Vaher. Miilang uuris, kellega on tegu, ja j\u00e4rgneva intervjuuga tutvustame l\u00fchidalt uut \u00f5petajat<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Esimesed n\u00e4dalad on Treffneris veedetud. Millised on muljed, tunded, m\u00f5tted?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga head esmamuljed on. Olen sattunud t\u00e4iesti \u00f5igesse kohta. Kodune tunne on ja kohanemine on olnud v\u00e4ga sujuv.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Varem t\u00f6\u00f6tasite Tartu Kesklinna Koolis. Kuidas kujunes otsus tulla Treffnerisse? Miks tegite sammu p\u00f5hikoolist g\u00fcmnaasiumisse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See oli tegelikult \u00f5nnelik juhus. Olin just m\u00f5elnud, kas tahangi veel \u00f5petaja olla. Minu HTG vilistlasest abikaasa kirjakasti saabus \u00fchel hetkel kiri, et Treffnerisse otsitakse inglise keele \u00f5petajat. Kuigi t\u00f6\u00f6d ma sel hetkel ei otsinud, m\u00f5tlesin, et Treffner on mulle alati meeldinud ja s\u00fcdamel\u00e4hedane olnud. Samuti on abikaasa koolist palju head r\u00e4\u00e4kinud ja minu t\u00fctar l\u00f5petas sellel kevadel HTG. M\u00f5tlesin, et proovin.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kas p\u00f5hikooli\u00f5petajast g\u00fcmnaasiumi\u00f5petajaks minek tundus alguses ka veidi hirmutav? Mis on p\u00f5hiline erinevus? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

No ikka, sest alguses ma ei teadnud, kuidas siin k\u00f5ik toimib. Aga ausalt \u00f6eldes on g\u00fcmnaasiumiklassi ees olemine v\u00f5rreldes p\u00f5hikooliga nagu puhkusel olek. See, mis j\u00e4\u00e4b aga klassiruumist v\u00e4ljapoole, on muidugi suur t\u00f6\u00f6. Ettevalmistus ja planeerimine v\u00f5tab palju aega, aga \u00f5petamine ise on v\u00e4ga naudingut pakkuv. Muidugi on ka omad v\u00e4ljakutsed: m\u00f5nel on keel juba nii selge, et mine kasv\u00f5i kohe C1 eksamile, aga teistel on v\u00e4hem selge ja p\u00e4ris tasemep\u00f5hist r\u00fchma pole alati v\u00f5imalik teha. Tekib k\u00fcsimus, kuidas teha nii, et osal ei hakkaks igav ja teistel ei oleks liiga raske. Mingil m\u00e4\u00e4ral oli see probleemiks ka p\u00f5hikoolis. <\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Mis on k\u00f5ige suurem erinevus eelmise kooli ja Treffneri vahel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mu eelmine kool oli ka v\u00e4ga tore, aga siin on kuidagi eriti selline tunne, et \u00f5petajaid hoitakse. Siia kooli on tulnud \u00f5pilased, kes p\u00e4riselt tahavad igap\u00e4evaselt \u00f5ppida. P\u00f5hikoolis alati nii ei ole, aga eks seal on ka neid, kes tahavad \u00f5ppida.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
\u00d5petaja Kaisa Vaher<\/strong>
Foto: Siim Oks<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kuidas tekkis idee saada \u00f5petajaks ja miks just inglise keele \u00f5petajaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuni 12. klassi l\u00f5puni ma ei teadnudki, kelleks saada. Oli idee, et tahan \u00f5ppida juurat ja saada advokaadiks, kuna enamik mu suguv\u00f5sast tegeleb sellega. \u00d5petajaid minu suguv\u00f5sas pole kunagi olnud. M\u00e4letan, et lasteaias k\u00fcsiti, kelleks tahan saada, k\u00f5ik teadsid, aga mina ei teadnud. Ma siis \u00fctlesin, et tahan saada \u00f5petajaks. Natuke valetasin, aga tundub, et see vist maksis mulle k\u00e4tte.<\/p>\n\n\n\n

Kui olin 12. klassi poole peal, sain aru, et juuraga ma k\u00fcll tegeleda ei taha. K\u00e4isin Tallinna 44. Keskkoolis (praegune Tallinna Mustam\u00e4e G\u00fcmnaasium), kus oli inglise keelel h\u00e4sti suur r\u00f5hk. Inglismaa ja Ameerika ajalugu, kirjandus ja kultuur olid minu jaoks k\u00f5ige p\u00f5nevamad teemad \u00fcldse. Siis m\u00f5tlesingi, et l\u00e4hen ja \u00f5pin inglise keelt ja kirjandust. Sain aru, et \u00f5petamise praktiline pool on selle juures k\u00f5ige \u00e4gedam. \u00d5petajana klassi ees olla tundus nii huvitav, eriti ps\u00fchholoogiline pool: kuidas tekitada olukord, kus \u00f5pilased tahavad mingit tegevust teha.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Olete tunnis maininud, et avalik esinemine pole Teie lemmiktegevus. Kuidas tulete suure publiku ees esinemisega toime?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Klassi ees on teine lugu, sest ikkagi tead, kes klassis on. Aga t\u00f5si, avalik esinemine n\u00f5uab ikkagi pingutust. Oma kooliajal julgesin arvamust avaldada ja erinevaid asju \u00f6elda, aga esineda ja t\u00e4helepanu keskpunktis olla ei tahtnud. M\u00e4letan seika \u00fclikooliajast, kus oli vaja \u00fche kursuse ajal teha k\u00f5ne tervele auditooriumile. Olin v\u00e4ga n\u00e4rvis ja pabistasin. K\u00f5net lugedes tagus s\u00fcda v\u00e4ga kiirelt ja praegu ma isegi ei m\u00e4leta, mida seal r\u00e4\u00e4kisin, aga l\u00e4bivoolavaid tundeid m\u00e4letan h\u00e4sti. Praegu pole avalik esinemine suur probleem, kuid muidugi s\u00f5ltub natukene kontekstist ja publikust.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kas olete p\u00e4rast pikka t\u00f6\u00f6p\u00e4eva avastanud ennast inglise keeles m\u00f5tlemast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Praegu ei tea veel, et oleks. Suvi on ka veel nii l\u00e4hedal. Kui kevadel uuesti k\u00fcsida, siis ehk vastaks teisiti.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

\u00d5petajat\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga stressirohke ja kurnav. Kuidas Te oma puhkehetki t\u00e4idate? Mida teete, kuidas rahunete? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Jah, t\u00f6\u00f6 on paljun\u00f5udev ja v\u00e4ga t\u00e4htis on hoida tasakaalu. Proovin ikkagi nii palju kui v\u00f5imalik oma perega aega veeta, n\u00e4iteks k\u00e4ia v\u00e4ljas, k\u00fclastada kontserte, lugeda ja reisida, viimasel ajal k\u00fcll pigem Eestis. Ka s\u00f5brad k\u00e4ivad k\u00fclas.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Milline \u00f5pilane Te oma kooliajal olite?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Olin \u00f5pilane, kes sai ainult viisi, mis ei olnud tegelikult hea, sest tean p\u00e4ris t\u00e4pselt, et m\u00f5nda asja ei julgegi ette v\u00f5tta, kuna kardan l\u00e4bi kukkuda. Asjade korraldamine l\u00e4ks mul t\u00e4itsa edukalt ning olin ka klassivanem. Isiksusena tundsin ennast mingitel hetkedel tagasihoidlikuna. M\u00e4letan, kuidas g\u00fcmnaasiumis tegi \u00fcks \u00f5petaja klassikaaslasele t\u00e4iesti eba\u00f5iglaselt liiga. Tundsin, et mina k\u00fcll ei vaiki, ja \u00fctlesin viisakalt, mis ma asjast arvan. P\u00e4rast seda m\u00f5ned \u00f5petajad eriti ei tahtnud, et ma s\u00f5na v\u00f5taksin. \u00dclikoolis olin selline \u00f5ppija, kes \u00f5ppis k\u00fcsima. Olen avastanud, et kui ma asjast aru ei saa, siis minu viis asju \u00f5ppida on k\u00fcsimise kaudu. Kui k\u00fcsin ja saan vastuse, siis see aitab mul anal\u00fc\u00fcsida, miks mingi asi on nii v\u00f5i naa.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kes oli kooliaja lemmik\u00f5petaja ja milline lemmik\u00f5ppeaine? Miks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

G\u00fcmnaasiumist on mulle \u00fcks v\u00e4rvikas ajaloo\u00f5petaja h\u00e4sti meelde j\u00e4\u00e4nud. Tema nimi oli Andres Allpere, h\u00e4sti eriline isiksus ja erakordselt tark. V\u00e4ga nautisin ta tunde. Halbu \u00f5petajaid m\u00e4letan v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kui oleksite \u00f5pilane, siis millisena n\u00e4eksite ennast \u00f5petajana?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui oleksin \u00f5pilane, siis ma v\u00f5ib-olla \u00fctleksin \u00f5petajale, et \u00e4ra ise nii palju r\u00e4\u00e4gi, vaid anna teistele rohkem s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Milline on suurim unistus v\u00f5i soov? Mida kindlasti tahaksite elu jooksul teha v\u00f5i kogeda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Minu jaoks on oluline saavutada m\u00f5nus tasakaal t\u00f6\u00f6 ja vaba aja vahel, et \u00fcks ei hakkaks teist segama. Tahaksin, et oleks piisavalt aega teha neid asju, mida mulle p\u00e4riselt teha meeldib. Suurt superunistust mul silme ees ei ole. <\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Millist raamatut lugejale soovitaksite? Mis on Teie lemmikraamat?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mulle on j\u00e4tnud v\u00e4ga s\u00fcgava mulje Gabriel Garc\u00eda M\u00e1rquezi \u201cSada aastat \u00fcksildust\u201d, mis l\u00e4ks mulle v\u00e4ga korda. Erinevad d\u00fcstoopiad on mind huvitanud. Arvan aga, et mu maitse on ajaga muutunud, sest vahepeal oli mul paus, kus ma \u00fcldse ei j\u00f5udnud lugeda. Kui ma seda teost praegu uuesti lugema hakkaks, siis ma ei tea, mida sellest arvaks.  <\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kas loete kirjandust pigem eesti v\u00f5i inglise keeles?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui on tegu inglise v\u00f5i ameerika autoriga, siis loen enamasti inglise keeles, muidu eesti keeles.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kas Teile on s\u00fcdamel\u00e4hedasem Ameerika v\u00f5i Briti inglise keel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kunagi pidin otsuse tegema, millist keelt kasutada. Olin kahevahel, sest p\u00f5hikoolis oli mul ameeriklasest \u00f5petaja, g\u00fcmnaasiumis kasutasin pigem Briti inglise keelt. Kui oli aeg valida, valisin Briti inglise keele, aga kui oleksin t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcles kasvanud, siis v\u00f5ib-olla valiksin Ameerika, sest praegune meediaruum on Ameerika inglise keele kesksem. Briti inglise keel on aga omamoodi n\u00fcansirikkam.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kui tihti l\u00f5petate tunni teie ja kui tihti koolikell?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pigem l\u00e4hevad tunnid kiiresti ja l\u00f5ppevad ootamatult. Ma ei ole veel t\u00e4pselt \u00e4ra harjunud 75-minutiliste tundidega ja sellega, kui palju materjali tundi mahub.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kas teil on m\u00f5nikord tekkinud tunnis t\u00fcdimustunnet ning tahet klassist v\u00e4lja jalutada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Siiamaani k\u00fcll mitte, aga muidugi on \u00f5petamisaja jooksul tulnud ette olukordi, kus olen m\u00f5elnud, miks ma siin \u00fcldse olema pean. M\u00f5nikord l\u00e4hevad asjad rappa ja siis tekib k\u00fcll tunne, et l\u00e4heks \u00e4ra. T\u00fcdimustundest soovi \u00e4ra minna pole olnud, see t\u00e4hendaks minu jaoks, et olen ise midagi v\u00e4ga igavat v\u00e4lja m\u00f5elnud. Kuigi olukord, kus olen juba kolmandat-neljandat korda p\u00e4eva jooksul t\u00e4pselt sama asja erinevatele klassidele r\u00e4\u00e4kinud, tekitab k\u00fcll k\u00fcsimuse, miks ma pean seda uuesti r\u00e4\u00e4kima, ja siis ma tihti ka muudan oma plaane.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Millist HTG traditsioonilist \u00fcritust Te juba pikisilmi ootate?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ootan kindlasti juubeliballi ja rebaste ristimist. Samuti t\u00f5otab tore ja huvitav olla kooli s\u00fcnnip\u00e4evan\u00e4dal. Kuna t\u00fctar just l\u00f5petas HTG ja abikaasa on samuti vilistlane, olen traditsioonidega \u00fcpris h\u00e4sti kursis. Hiljuti toimunud k\u00fcmnendike ajalooloengus sain teada p\u00f5neva fakti, et maja, kus ma Tallinnast Tartusse kolides esmalt elasin, oli HTG esimene koolimaja.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Palju Te p\u00e4evas kohvi joote? Millist marki eelistate?<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Joon liiga palju kohvi, \u00e4kki kolm tassi p\u00e4evas. Joon seda kohvi, mida kohvimasin annab.<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

Kas olete Inglismaal v\u00f5i Ameerika \u00dchendriikides k\u00e4inud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriikidesse pole veel j\u00f5udnud. K\u00fcll aga olen k\u00e4inud Kesk-Ameerikas ja mitu korda Londonis. Mingil hetkel osalesin Oxfordis ka \u00fchel koolitusel. Lisaks olen Inglismaal k\u00e4inud \u00f5pilastega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sellel \u00f5ppeaastal liitus HTG kooliperega mitu uut \u00f5petajat. \u00dcks neist on varem Tartu Kesklinna Koolis t\u00f6\u00f6tanud inglise keele \u00f5petaja Kaisa Vaher. Miilang uuris, kellega on tegu, ja j\u00e4rgneva intervjuuga tutvustame l\u00fchidalt uut \u00f5petajat.<\/p>\n","protected":false},"author":190,"featured_media":4421,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[380],"tags":[47],"coauthors":[384,391],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4417"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/190"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4417"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4417\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4424,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4417\/revisions\/4424"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4421"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4417"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}