{"id":4198,"date":"2023-10-20T08:02:42","date_gmt":"2023-10-20T05:02:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4198"},"modified":"2023-10-20T08:07:01","modified_gmt":"2023-10-20T05:07:01","slug":"che-vuoi","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/oktoober-2023\/che-vuoi\/","title":{"rendered":"“Che vuoi?”"},"content":{"rendered":"\n

Ma jalutan oktoobrikuisel \u00f5htupoolikul. See on yks mu lemmiktegevusi. Seda fakti ei k\u00f5iguta sugugi t\u00f5siasi, et hallist ja melanhoolsest taevast muudkui kallab vihma. Tuul lisab langevatele piiskadele omajagu vimma, ykski r\u00e4\u00e4staalune ei j\u00e4\u00e4 sel maal kuivaks. Piiskade intensiivsus on vahelduv: aeg-ajalt langevad nad rahulikult, tehes maale v\u00f5i hoonetele langedes heli, mida annab v\u00f5rrelda tolle sahinaga, mida kuuled l\u00fchilaineraadiot keerates. See on m\u00f5nus heli. Oleks ma soojas toas kusagil diivanil lamamas, v\u00f5iks selle taustal uinudagi. Siis muutub vihm niiv\u00f5rd intensiivseks, et seda annab v\u00f5rrelda juba rahega. Plekkkatused hakkavad sellisel juhul \u00f5ige p\u00f5rgulikult paukuma, inimesed t\u00e4navatel meeleheitlikult varjuma, justkui oleks taevas olev pommitajate parv linna rusudeks tegemas.<\/p>\n\n\n\n

Mul pole vihmavarju. Mu seljas olev must Humanast muretsetud mantel on oma vettimuse t\u00f5ttu m\u00e4rksa raskemaks muutunud. Mantli m\u00f5lemad taskud on seest katki, mist\u00f5ttu on mu rahakott ja v\u00f5tmed kusagil all mantlivoodri vahel. Peas on mul must vanamoodne kaptenim\u00fcts, mida kaunistavad randile tikitud tammelehtede kujutised. Nagu Leninil muistegi. Vaatan paremale: enn\u00e4e, siin elas ta vend, mil ta Tartu \u00dclikoolis arstiteadust  tudeeris. Igatahes, mu m\u00fcts on sajust nagu m\u00e4rg k\u00e4sn ja ta kandmisel pole enam sugugi m\u00f5tet. Ma viskan ta minema, sinnasamma Veski 61 hoovi. Ja kunagise asuniku suguv\u00f5sale m\u00f5eldes itsitan: kuiv\u00f5rd puudutav, ehk saan minagi kord mausoleumis tuhaks ja magusaks meeks laguneda?<\/p>\n\n\n\n

Vasem kets on lootusetult m\u00e4rg, niisamuti selle sees olev sokk. Pl\u00e4rtsti<\/em>. Kurat, l\u00e4ks teine kets ka. Lombis olev vesi imendub kiiresti l\u00e4bi voodri ja terve jalg on varsti niiskes jaheduses. Mu riided on n\u00fc\u00fcd varvastest pealaeni m\u00e4rjad. Sulgen silmad ja t\u00f5mban kopsud \u00f5hku t\u00e4is. Ka \u00f5hk lehkab nagu p\u00f5hjavesi. Hingan v\u00e4lja. Avan silmad. Vaatan alla.<\/p>\n\n\n\n

Mis nyyd? Jalge all, mis j\u00e4tkuvalt lombis ligunevad, paistab miskit olevat. Astun asja pealt maha. Tuleb v\u00e4lja, et see on ajaleht, \u00f5igemini ta riismed. Lombi p\u00f5hja uppununa on tekst ta veergudel loetamatu. Rohkem meenutab ta \u00fchtset halli ristk\u00fclikut kui midagi, mis trykikojast tulnud. Ta on seal lombis nagu kasutatud peldikupaber, mis on kanalisatsioonist l\u00e4bi tulnud ja mingil maagilisel moel siia, Veski t\u00e4nav 61 ette j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n

Ometi on arusaadav ajalehe p\u00e4ises olev pealkiri. Loen seda: Konservatiivne Vaba S\u00f5na. Nii nunnu. Lehest hakkab eralduma musta poolvedelat vedelikku, millest kerkib r\u00e4nk p\u00f5lenud petrooleumi hais. See on k\u00f5ik mu jaoks nii \u00e4\u00e4rmiselt armas, et ma hakkan hyppama hipsti-hopsti taevani, itsitades nagu v\u00e4ike tydruk, kellele just kassipoeg kingitud. Aga ma v\u00e4sin. Mu jalad kukuvad viimast korda maale, kuid naeratus ei kao. L\u00e4bi vihmapiiskadest kaetud prilliklaaside pole enam h\u00e4maruses palju n\u00e4ha. Ja kylm on. Edasi minnes on pood, mis aitab olukorda parandada.<\/p>\n\n\n\n

Ma k\u00f5nnin nagu alguseski m\u00f6\u00f6da Veski t\u00e4navat Kuperjanovi t\u00e4nava poole, nyyd kyll mytsita ja totaka naeratusega suul. Terve k\u00f5nnitee on j\u00e4tkuvalt lompe t\u00e4is. K\u00e4ivad helid: lirts-l\u00e4rts.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Siis krabab mind k\u00e4est mingi tundmatu keha. Mind p\u00f6\u00f6ratakse ymber ja suudeldakse huultele. Ma ei saa sel hetkel aru, kellega on tegemist. Ta t\u00f5mbab oma huuled minu omadest eemale. Leian enda eest mingi viletsa vanamehe, kel seljas t\u00f6\u00f6lisklassi pruun pintsak ja viltus soni. Ta n\u00e4gu katavad kortsud ja r\u00f5ugearmid. N\u00e4gu on torssis ja kurvameelne, Charles III-ga sarnane fenotyyp, millele lisanduvad Johannes Semperi vuntsid huulte kohal. N\u00e4en ta n\u00e4ost kurvameelsust, l\u00e4bikukkumist, n\u00f5rkust ja syyd, mil ta vaatab mind oma kakskymmend sekundit. Mina aga j\u00e4tkuvalt naeratan.<\/p>\n\n\n\n

Ja siis ta j\u00e4rsku raevutseb, r\u00e4uskab, t\u00f5stab k\u00e4ed ja kuulutab sumeri keeles midagi taeva poole. Avanevad aknad, inimesed ilmuvad nendele ja r\u00f5dudele, heisatakse lipud, seiskub vihm, ilmub p\u00e4ike. Ja hakatakse madinal aplodeerima. Yksikutel inimestel kerkivad pisarad silmadele, justkui samastuks nad vanamehe jutuga. Nyyd ma enam ei naera. Aplaus kestab, mulle karjutakse arusaamatuid loosungeid. Muljetavaldav silmapilk.<\/p>\n\n\n\n

Nyyd vaatab vanamees mind taas silmadesse t\u00e4ie kalkusega, ta n\u00e4eb v\u00e4lja nagu poseeriks passifotoks. Ja siis ta kysib minult: ,,Che vuoi?\u201d<\/em> (it \u201cMida sa tahad?\u201d).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma jalutan oktoobrikuisel \u00f5htupoolikul. See on yks mu lemmiktegevusi. Seda fakti ei k\u00f5iguta sugugi t\u00f5siasi, et hallist ja melanhoolsest taevast muudkui kallab vihma. Tuul lisab langevatele piiskadele omajagu vimma, ykski r\u00e4\u00e4staalune ei j\u00e4\u00e4 sel maal kuivaks. Piiskade intensiivsus on vahelduv…<\/p>\n","protected":false},"author":184,"featured_media":4220,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[380],"tags":[351],"coauthors":[381],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4198"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/184"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4198"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4198\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4251,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4198\/revisions\/4251"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4220"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4198"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}