{"id":4002,"date":"2023-07-27T21:33:22","date_gmt":"2023-07-27T18:33:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=4002"},"modified":"2023-08-01T14:18:48","modified_gmt":"2023-08-01T11:18:48","slug":"kroonu-kaskjalg-kooli-tottas-reportaaz-riigikaitselaagrist","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/mai-2023\/kroonu-kaskjalg-kooli-tottas-reportaaz-riigikaitselaagrist\/","title":{"rendered":"Kroonu k\u00e4skjalg kooli t\u00f5ttas – reportaa\u017e riigikaitselaagrist"},"content":{"rendered":"\n

Kroonu k\u00e4skjalg kooli t\u00f5ttas,<\/em><\/p>\n\n\n\n

krabas kaasa paar klassi <\/em><\/p>\n\n\n\n

ja meid viidi Nursipallu<\/em><\/p>\n\n\n\n

isamaa ja m\u00e4rgi eest.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Teisip\u00e4ev, 9. mai. Kell on umbes 9.25. Asukoht: Tartu linn. S\u00f5ltuvalt maailmavaadetest ja -m\u00f5istmistest on t\u00e4na kas Euroopa p\u00e4ev v\u00f5i v\u00f5idup\u00fcha. Minu jaoks pole aga kumbki, sest mina l\u00e4hen t\u00e4na riigikaitselaagrisse. Misp\u00e4rast? Kutsub mind s\u00f5da, relvad ja kamuflaa\u017e? Eih, olen nende koledustega niigi tuttav. Kutsub mind mingi abstraktne kohusetunne isamaa ees? \u00c4ra aja naerma. Mina l\u00e4hen, sest seal on klassikaaslased ja s\u00f5brad. Ma tean Eesti Kaitsev\u00e4est ehk kroonust, nagu mulle meeldib toda kutsuda, nii m\u00f5ndagi. Ajateenistusest tulnud on mulle tihti maininud, et k\u00f5ikidest sealsetest raskustest hoolimata on \u00fcks asi kindel: sealt saab h\u00e4id lugusid ja tutvusi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Buss v\u00e4ljub kell 9.30, aga mina olen alles Pirogovi platsi ees: klassivend unustas akupanga mu koolikappi panna, misp\u00e4rast pidin ootama esimese tunni l\u00f5ppu, et selle temalt k\u00e4tte saada. Kooli ees m\u00e4rkas mind ka \u00f5petaja Maidre ja teatas, et ma varsti kahetsevat, et esimesse tundi ei l\u00e4inud. Ilmselt on tal \u00f5igus. See on aga tuleviku mure, praegu pean ma, soldatikott seljas, jooksma Vanemuise parklasse, kus mind ootab buss. Aega on veidi alla viie minuti ning hilinejatele armu ei anta. Niisiis lidun ma m\u00f6\u00f6da \u00dclikooli uulitsat edasi. Seljas on mul must kuhvt, mille all triibuline meremehes\u00e4rk. Peas must barett. Koti all on mul veel seljas isiklikud rakmed. \u201eN\u00e4en v\u00e4lja nagu mingi Petropavlovski madrus,\u201c m\u00f5tlen ma.<\/p>\n\n\n\n

Kell on 9.28 ja ma olen Vanemuise parklas. Seal on kolonelleitnant Asson ja keegi kadett. V\u00f5tan p\u00f5uetaskust nn vanema n\u00f5usoleku laagris osalemiseks, mida mu vanemad pole loomulikult kordagi n\u00e4inud, annan selle kadetile ja astun bussi. Istun k\u00f5rvuti paralleelklassivennaga, kellega olin lubanud laagrisse minna. Tuleb v\u00e4lja, et mul \u00f5nnestus: ma polegi viimane \u00f5pilane, kes bussi astub. Bussis on rahvast k\u00f5ikidest lendudest. Sooliselt on koosseis suhteliselt v\u00f5rdne. Olen enamikuga \u00f5pilastest tuttav. Kui r\u00f5\u00f5mustav, nendega annab s\u00f5tta minna k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on kell 9.30 ja buss v\u00e4ljub, kadett \u00fctleb midagi mikrofoni. Kolonelleitnant j\u00e4\u00e4b maha teise kooli \u00f5pilasi bussile toimetama. R\u00e4\u00e4gin s\u00f5idu ajal klassikaaslastega. Teekonna teises pooles on akendest n\u00e4ha L\u00f5una-Eesti kaunist kuppelmaastikku. Ilm on ilus ja p\u00e4ikseline, taevas on pilvitu. Mingil hetkel hakkavad akendest paistma aga vaid m\u00e4nnimetsad ning j\u00e4rsku olemegi kohal. Meid aetakse bussist v\u00e4lja, haarame kotid ja asume nn infobanaani kadeti juttu kuulama. Seej\u00e4rel l\u00e4hme \u00fckshaaval varustust v\u00f5tma. J\u00e4rjest laotakse mulle k\u00e4te vahele s\u00f5durivorm, lebomatt ja magamiskott. Teistele antakse veel seljakott, ent mul on see juba olemas. Viimane kadett jagamisliinil vaatab mulle j\u00e4rsku silma ja \u00fctleb: ,,What\u2019s up?\u201d Kas ma tunnen teda? Ta vaid itsitab ja j\u00e4tkab jagamist.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/a>
S\u00f6\u00f6k kuivtoidupakkidest<\/strong>
Foto: K\u00e4rt T\u00f5nissaar<\/figcaption><\/figure><\/div><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd pannakse poisid ja t\u00fcdrukud baraki tubadesse riietuma. Me, treffi poisid, vestleme valjult seda tehes. Mu seljas olnud kuhvti vahetab v\u00e4lja digivorm, mis sobib mulle \u00fcllatavalt h\u00e4sti selga. Barakki hakkavad j\u00f5udma ka teiste koolide \u00f5pilased ning ruum j\u00e4\u00e4b kitsaks. Liigume tagasi \u00f5ue m\u00e4ndide alla. N\u00fc\u00fcd on meil k\u00f5igil \u00fchtne vorm, vaid jalan\u00f5ud on erinevad. Enam pole me lihtsalt laagris osalevad Treffneri kooli \u00f5pilased. Ei, n\u00fc\u00fcd oleme me edevalt k\u00f5lava nimega Charlie kompanii 3. r\u00fchm. Vormid seljas, on paljudel lust n\u00e4os ja heidetakse nalja, tundub, nagu see k\u00f5ik oleks t\u00fckike raamatust ,,Nimed marmortahvlil\u201d. Ilmsiks saab aga s\u00f5durielu paratamatu osa, milleks on passimine. J\u00e4\u00e4me sinna linnaku m\u00e4ndide alla tundideks ootama, siis viiakse meid l\u00f5puks s\u00f6\u00f6ma kuhugi veoautode taha. S\u00f6\u00f6giks on supp ja kaneelipirukas. Maitseb h\u00e4sti. <\/p>\n\n\n\n

Tagasi m\u00e4ndide all. Tuleb kadett Liiva, ta on meie r\u00fchma\u00fclem. R\u00fchmast moodustatakse kolm jagu. Minust saab 2. jao \u00fclem. Eriti palju t\u00f6\u00f6d sellega ei kaasne, eelk\u00f5ige t\u00e4hendab see lihtsalt k\u00fctte- ja patrullgraafikute koostamist ning jaole info edastamist. Mu jaos on 11 inimest, kellest pea k\u00f5ik on mulle varasemast tuttavad. Tore seltskond.<\/p>\n\n\n\n

Rivis marsime linnakust metsa. Seal tehakse meile esimesed tunnid Kaitsev\u00e4e varustusest ja priimuse kasutamisest. Siis tuleb telkide p\u00fcsti panemine. Mu jaos on koos minuga kolm inimest, kellel on kogemusi riigikaitse alal, niisiis saame me \u00fclesannetega k\u00f5ige kiiremini hakkama. L\u00f5peb p\u00e4eva viimane tund ja meile jagatakse kuivtoidupakid. Valmistan koos kahe klassikaaslasega konservrisotot. R\u00fchma\u00fclem Liiva teatab, et soovib kella \u00fcheksaks k\u00fctte- ja patrullgraafikuid. Korraldan need \u00e4ra. Terve \u00f5htu passib 3. r\u00fchm t\u00fchja. Aega veedetakse peamiselt vesteldes. 1. jao telgi juurde p\u00fcstitame Hugo Treffneri monumendi, puuposti, millele p\u00f5letame t\u00e4hed HTG ning Hugo n\u00e4o kujutise. M\u00e4nnimetsas on kohe meie k\u00f5rval kompanii 2. r\u00fchm – Poska \u00f5pilased, kelle seas on samuti tuttavaid. 2. r\u00fchma hulgas on veel ka Tartu Rakendusliku Kolled\u017ei \u00f5pilased. \u00dcle tee, teistest veidi kaugemal on tammekad, h\u00e4rmakad ja v\u00f5rukad.<\/p>\n\n\n\n

Kell l\u00f6\u00f6b 21.00, pean graafikud r\u00fchma\u00fclemale andma, kuid teda pole n\u00e4ha. Saame teistelt kadettidelt teada, et ta on Tartusse l\u00e4inud. Klassivend teeb talle t\u00fcngak\u00f5ne. Panen umbes sel ajal telgi ahju k\u00fcdema. Kell 22.00 on \u00f6\u00f6rahu. T\u00e4na patrullib 1. jagu, varahommikul esimesed minu jaost. K\u00e4in 1. jao poistega tammekate juures patrullil kaasas. Kella \u00fche paiku l\u00e4hen telki magama.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Hugo Treffneri monument<\/strong>
Foto: Juhan Martten Kull<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

M\u00f6\u00f6da m\u00e4giteid ja orge<\/em><\/p>\n\n\n\n

sammus edasi 3. r\u00fchm,<\/em><\/p>\n\n\n\n

k\u00fctma j\u00e4\u00e4davalt jaotelke<\/em><\/p>\n\n\n\n

nende raske r\u00e4nnak viis.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Algab 2. p\u00e4ev, kell 6.00 on \u00e4ratus. Kadett Liiva on tagasi, ta on klassivenna k\u00f5ne p\u00e4rast n\u00f6rdinud. Karistust \u00f5nneks ei tule. L\u00e4hme rivis s\u00f6\u00f6ma, toitu jagavad meile Poska kooli \u00f5pilased. Toit on j\u00e4llegi hea – soe puder, mis hommikuk\u00fclmas mekib jumalikult. M\u00e4\u00e4ratakse uued jao\u00fclemad, mis t\u00e4hendab, et saan oma senistest kohustustest priiks. N\u00f5nda on teine p\u00e4ev mulle paras siesta. Algavad taas tunnid. Esiteks r\u00e4\u00e4gitakse meile liikumisformatsioonidest: j\u00e4rjestikust, ahelikust ja malelauast. Teeme neid l\u00e4bi teedel ja metsas. Ometi ei tule meil kontakti ja ei mainita vaatlussektoreid, misp\u00e4rast on tund minu arust v\u00e4ga l\u00fcnklik. Seej\u00e4rel n\u00e4okamo. See on juba toredam. Teeme paari klassikaaslasega koos, meil tuleb t\u00e4itsa esinduslikult v\u00e4lja. N\u00f5nda ei ole aga k\u00f5ikidel: m\u00f5ned on enda n\u00e4od niiv\u00f5rd paksult rohelisega katnud, et kamuflaa\u017e on neid hoopiski n\u00e4htavamaks teinud. Siis on taas l\u00f5unas\u00f6\u00f6k kuivtoidupakkidest.<\/p>\n\n\n\n

Saabub p\u00e4eva oodatuim osa, milleks on laskmine. Alguses r\u00e4\u00e4gitakse meile m\u00f5istagi ohutusest ja relva k\u00e4sitsemisest. Siis veel laskeasendid ja sihtimine. Muuhulgas demonstreeritakse erinevaid kroonus kasutatavaid relvi. Meie laseme relvast AK-4. See valmistas m\u00f5ningatele pettumust: on ju niinimetatud rahed veidi prestii\u017esemad. Mul on \u00fcksk\u00f5ik, suurema kaliibriga vindist on l\u00f5busam lasta. J\u00e4rgmiseks viiakse meid lasketiiru, laskedistants on 50 meetrit. Laskmas k\u00e4iakse k\u00fcmnekesi, teised ootavad kaugemal. Ma l\u00e4hen viimastega. Puhun instruktoritega juttu. Teeme oma paugud \u00e4ra ja lahkume lasketiirust.<\/p>\n\n\n\n

Tuleb \u00f5htu viimane \u00fcritus – kompaniidevaheline orienteerumisv\u00f5istlus. Moodustame neljased v\u00f5istkonnad. Paneme enda v\u00f5istkonna nimeks Onamatopoeetika. Peame leidma kaardi abil kontrollpunktid. Mulle valmistab see kaart, mis meile jagati, viha, sest tolle erinevus p\u00e4ris maastikuga on m\u00e4rgatav. Teeme \u00e4ra, rajal olime umbes 27 minutit.<\/p>\n\n\n\n

Paljud on jooksmisest higised ja v\u00e4sinud. Oleme tagasi laagris, kus enamik vahetavad higised riided kuivade vastu. Laseme k\u00f5larist vanu h\u00e4id rindelaule, nagu ,,Need on kauged hallid rajad\u201d ja ,,Eesti olema peab vaba\u201d. Istume koos ja r\u00e4\u00e4gime. Neid hetki naudin ma laagris enim. Kolonelleitnant k\u00e4ib meid vaatamas ja meiega vestlemas. Kell 22.00 rivistatakse kompanii \u00fcles. Teatatakse v\u00f5istluse v\u00f5itjad. Onamatopoeetika sai 3. koha. Auhinnaks on kastit\u00e4is j\u00e4\u00e4teed ja komme. Siis aga taas \u00f6\u00f6rahu peale ehk k\u00fctma ja patrullima. Patrullin paarilisega kella \u00fcheteistk\u00fcmneni, siis l\u00e4heb ta telki tagasi. Ma j\u00e4\u00e4n veel \u00f5ue teiste patrullidega kohtuma. Saan uusi tutvusi. S\u00fcda\u00f6\u00f6ks olen telgis ahju valvamas. P\u00e4rast enda rotatsiooni j\u00e4\u00e4n magama.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
\u00d5pilased s\u00f5durivormis<\/strong>
Foto: K\u00e4rt T\u00f5nissaar<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Hommikul kell 6.20 oleme \u00fcleval ja rivis, nagu oli ette teatatud. Vaid kadett magas sisse. S\u00f6\u00f6me ja siis kompanii rivistusele. Jagatakse kiituseid. Kompanii\u00fclem \u00fctleb rivistusel mingi John F. Kennedy tsitaadi. Itsitan selle peale. Siis tagasi laagrisse ja viimane tund, meditsiin. \u00d5petatakse \u017eguti, r\u00f5hksideme ja kolmnurkr\u00e4tiku kasutamist. Peale tundi teeme grupipildi ja l\u00e4hme laagrit kokku panema, siis muidugi on veel passimist.<\/p>\n\n\n\n

Kell on kusagil 12, kui oleme taas linnakus. Jagatakse kringlit ja mahla. Vahetame s\u00f5durivormid tsiviilriiete vastu – Charlie kompanii 3. r\u00fchm saab likvideeritud. Kolonelleitnant rivistab meid \u00fcles. Ta jagab meile ,,kuldsed h\u00f5bedast tehtud m\u00e4rgid\u201d, millel m\u00f5\u00f5k ja p\u00e4rg. Veidi veel passimist, siis bussidele ja Tartusse. Kursus on kirjas, olen bioloogias ja matas maha j\u00e4\u00e4nud. \u201eT\u00fchja sest,\u201c m\u00f5tlen ma, \u201einimesed olid toredad. N\u00fc\u00fcd tahan ma vaid kodus v\u00f5imalikult kiiresti pessu saada.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Muinasjuttudena j\u00e4\u00e4vad meelde<\/em><\/p>\n\n\n\n

lood neist patrull-\u00f6ist<\/em><\/p>\n\n\n\n

ja nii taas Tartu pinnal<\/em><\/p>\n\n\n\n

l\u00f5ppes meie s\u00f5jak\u00e4ik.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teisip\u00e4ev, 9. mai. Kell on umbes 9.25. Asukoht: Tartu linn. S\u00f5ltuvalt maailmavaadetest ja -m\u00f5istmistest on t\u00e4na kas Euroopa p\u00e4ev v\u00f5i v\u00f5idup\u00fcha. Minu jaoks pole aga kumbki, sest mina l\u00e4hen t\u00e4na riigikaitselaagrisse.<\/p>\n","protected":false},"author":164,"featured_media":4100,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[376],"tags":[335],"coauthors":[306],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4002"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/164"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4002"}],"version-history":[{"count":6,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4002\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4122,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4002\/revisions\/4122"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4100"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4002"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4002"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4002"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=4002"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}