{"id":3999,"date":"2023-07-27T14:59:08","date_gmt":"2023-07-27T11:59:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3999"},"modified":"2023-08-01T14:14:57","modified_gmt":"2023-08-01T11:14:57","slug":"intervjuu-teadustoode-konkursi-voitjaga","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/mai-2023\/intervjuu-teadustoode-konkursi-voitjaga\/","title":{"rendered":"Intervjuu teadust\u00f6\u00f6de konkursi v\u00f5itjaga"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>HTG 12.c klassi \u00f5pilane Leene P\u00e4rtel p\u00e4lvis 11.-12. aprillil Eesti Rahva Muuseumis toimunud \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riiklikul konkursil g\u00fcmnaasiumiastmes I preemia. Tema uurimist\u00f6\u00f6 \u201eTaimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis\u201d eesm\u00e4rgiks oli juhtida t\u00e4helepanu looduse mitmek\u00fclgsusele ja ilmestada elurikkuse t\u00e4hendust eesti kultuuris ja \u00fchiskonnas. Miilang uuris noorelt teadlaselt konkursilt saadud kogemuste ja muljete kohta.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>2023. aasta \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riiklikku konkurssi tutvustavas kogumikus on k\u00f5nealuse t\u00f6\u00f6 kohta \u00f6eldud, et see on teadaolevalt esimene, mis uurib kvantitatiivselt elurikkust eesti kunstis. Selline originaalne idee tuli Leene s\u00f5nul soovist \u00fchendada oma kaks kirge &#8211; botaanika ja maalikunsti. \u201eMind inspireeris KUMU p\u00fcsin\u00e4itusel olev Johann K\u00f6leri maal \u201eTruu valvur\u201d, mille alaosas on v\u00e4ga realistlikult kujutatud tavalisi looduslikke taimeliike, millest ma enamiku \u00e4ra m\u00e4\u00e4rata suutsin. Sealt edasi hakkas idee kerima ja l\u00f5puks suutsin selle ka \u00e4ra s\u00f5nastada. Alguses olin ebakindel, kuidas m\u00f5tet teostada, ja sellep\u00e4rast otsisin ka teisi variante. Kui ma olin juba vajalikud t\u00e4psustused teinud, olin ka valikus kindel.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Leene P\u00e4rteli uurimist\u00f6\u00f6ga seoses on esile toodud \u00fchiskonnas levivat nn. rohepimedust. Uurisime, milline on autori enda kokkupuude sellise tendentsiga. \u201eMa kasvasin \u00e4\u00e4rmiselt looduslembelises keskkonnas, metsade ja heinamaade vahel. Minu m\u00f5lemad vanemad on Tartu \u00dclikooli bioloogid, seega olen juba v\u00e4iksest peale osanud m\u00e4rgata erinevaid liike ja koosluseid. Rohepimeduse olemasolu t\u00e4rkas mulle juba algkoolis, paljud mu klassikaaslased ei tundnud isegi k\u00f5ige elementaarsemaid liike.\u201d&nbsp;<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-full is-resized\"><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/taimede_elurikkus_pilt-e1690459335882.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/taimede_elurikkus_pilt-e1690459335882.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-4063\" width=\"290\" height=\"326\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/taimede_elurikkus_pilt-e1690459335882.jpg 460w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/taimede_elurikkus_pilt-e1690459335882-267x300.jpg 267w\" sizes=\"(max-width: 290px) 100vw, 290px\" \/><\/a><figcaption class=\"wp-element-caption\"><strong>Lilled akna ees<\/strong><br>Kristjan Teder<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida meie, \u00f5pilased saaksime \u00e4ra teha, et elurikkuse tundmise v\u00e4henemine \u00fchiskonnas ei oleks nii laialdane?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eProbleemi tunnistamine ja teadlikkuse t\u00f5stmine on esimene samm, aga ainu\u00fcksi sellest ei piisa. \u00d5pilased peaksid n\u00f5udma rohkem praktilist bioloogia\u00f5pet ning seda juba lasteaiast peale, sest seal hakkavad v\u00e4lja kujunema algelised v\u00e4\u00e4rtushinnangud.\u201d&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Maalikunstiga on Leene samuti juba pikalt seotud olnud. \u201eMa k\u00e4isin viis aastat Tartu Lastekunstikoolis, l\u00f5petasin eelmine aasta. Olen \u00f5limaalimisega tegelenud n\u00fc\u00fcd juba v\u00e4hemalt kuus aastat. Ma usun, et iga kunstnik paneb oma loomingusse v\u00e4ga palju iseennast. Maalimine on minu eskapism, ma sukeldun pea ees oma loomingusse ja unustan aja.\u201d&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00fcsisime ka uurimist\u00f6\u00f6 valmimise protsessi kohta:<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMinu eesm\u00e4rk oli kirjeldada 20. sajandi eesti maalikunstis kujutatud taimede elurikkust. Selleks m\u00e4\u00e4rasin taksonid kuuesajal taimi kujutaval maalil, mis olid sisestatud veebiandmebaasi Eesti Muuseumide veebiv\u00e4rav. Liikide m\u00e4\u00e4ramisega tegelesin suvel. Hiljem tegin korrelatsioonanal\u00fc\u00fcsid, millega uurisin liikide esinemissagedusi ajas. Otsest vajadust plaani muuta ei olnud, k\u00fcll aga pidin tegema palju t\u00e4psustusi ja kitsendusi. N\u00e4iteks otsustasin, et kasutan ainult MuIS andmebaasi pildiga sisestatud maale ja kunstikogudes olevaid t\u00f6id oma valimisse ei kaasa.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Milline periood v\u00f5i etapp oli t\u00f6\u00f6 valmimise juures k\u00f5ige keerulisem?<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eK\u00f5ige suurem katsumus oli metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Kuna mu t\u00f6\u00f6 on esmakordne, siis pidin v\u00e4lja m\u00f5tlema t\u00e4iesti originaalse metoodika ja l\u00e4henemise.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00dcks Leene uurimist\u00f6\u00f6 j\u00e4reldusi on see, et hoolimata elurikkuse v\u00e4henemisest looduses, on elurikkus maalidel suurenenud. Kas selline tulemus autorit ennast kuidagi \u00fcllatas?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eNatuke \u00fcllatas, sest kunst on enamasti \u00fchiskonna peegel ja&nbsp; inimesed t\u00e4htsustavad loodust aina v\u00e4hem. Tegelikult on p\u00f5hjus hoopis taimede k\u00e4ttesaadavuses. K\u00f5ige enam kujutati 20. sajandi maalikunstis tavalisi kultiveeritud \u00f5istaimi. Kuna nende k\u00e4ttesaadavus sajandi v\u00e4ltel suurenes, suurenes ka elurikkus.\u201d&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Teadust\u00f6\u00f6de konkursil paistis Leene hinnangul t\u00f6\u00f6 silma eelk\u00f5ige uudse interdistsiplinaarse l\u00e4henemise ja andmekogu ulatuslikkuse poolest. K\u00fcsimusele, milline v\u00f5iks olla tehtud t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtus \u00fchiskonna, hariduse v\u00f5i teaduskogukonna jaoks, vastas Leene nii: \u201eOma t\u00f6\u00f6ga ma midagi maalimamuutvat ei avastanud, ent ma leidsin uue perspektiivi, millega kunsti ja kogu kultuuri vaadata. Taoliseid kvantitatiivseid uuringuid saaks teha ka teistes kultuurivaldkondades.\u201d&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on Sinu eesm\u00e4rgiks eesootaval Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eMinu eesm\u00e4rk on imada endasse v\u00f5imalikult palju kohalikust teadusmaailmast, leida inspiratsiooni oma tuleviku teadust\u00f6\u00f6ks ja luua palju uusi tutvusi. Ma ootan huviga, et kuulda k\u00f5nekate teadlaste ettekandeid ja kohtuda teiste noorte Euroopa teadlastega.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Soovitusi neile, kes plaanivad samuti tulevikus \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de konkursist osa v\u00f5tta:&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eK\u00f5ige t\u00e4htsam on varuda aega, et leida teema, mis ennast v\u00e4ga huvitab. Ilma sisemise motivatsiooni ja kireta muutub t\u00f6\u00f6 tegemine vaevarikkaks protsessiks. Teadust\u00f6\u00f6de konkursil on tavaliselt edukamad mahukamad t\u00f6\u00f6d, nii et ma soovitan vara alustada ja olla n\u00f5us oma vaba aega ohverdama.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>HTG 12.c klassi \u00f5pilane Leene P\u00e4rtel p\u00e4lvis 11.-12. aprillil Eesti Rahva Muuseumis toimunud \u00f5pilaste teadust\u00f6\u00f6de riiklikul konkursil g\u00fcmnaasiumiastmes I preemia. Miilang uuris noorelt teadlaselt konkursilt saadud kogemuste ja muljete kohta. <\/p>\n","protected":false},"author":182,"featured_media":4066,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[376],"tags":[47],"coauthors":[372],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3999"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/182"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3999"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3999\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4119,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3999\/revisions\/4119"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4066"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3999"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=3999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}