{"id":3995,"date":"2023-07-27T15:25:14","date_gmt":"2023-07-27T12:25:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3995"},"modified":"2023-08-01T14:16:27","modified_gmt":"2023-08-01T11:16:27","slug":"kas-me-peame-elama-nii-nagu-uhiskond-soovib","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/mai-2023\/kas-me-peame-elama-nii-nagu-uhiskond-soovib\/","title":{"rendered":"Kas me peame elama nii, nagu \u00fchiskond soovib?"},"content":{"rendered":"\n

Sayaka Murata, tunnustatud Jaapani naiskirjanik, on pannud kirja erilise ja lugejat paeluva loo, mis on inspireeritud tema enda elust. Romaani \u201eInimene helendavast klaaskastist\u201d esmatr\u00fckk ilmus 2016. aastal Jaapanis. See on isemoodi teos, kus justkui midagi suurt ei juhtu, kuid tegelikult toimub palju rohkem, kui algselt tunduda v\u00f5is. See ilukirjanduslik teos neelab lugeja endasse, nagu oleks ta ise loo peategelane, ja avab t\u00e4iesti uue vaatenurga pealtn\u00e4ha tavalisele, kuid reaalsuses veidi eriskummalisele elule. Lugedes ei m\u00e4rkagi hetke, kui oled unustanud end natuke kummalisse, kuid lummavasse kirjanduslikku tervikusse.<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Sayaka Murata Tokyo esmatarbekaupluses<\/strong>
Foto: Kentaro Takahashi
The New York Times<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

See on lugu 36-aastasest naisest Keikost, kes otsib Jaapani survestavas \u00fchiskonnas enda kohta. \u00dclikoolist saati on ta t\u00f6\u00f6tanud ja sissetuleku teenimist nautinud ainult v\u00e4ikeses Smile Marti \u00f6\u00f6p\u00e4ev ringi avatud minipoes. Naine v\u00f5itleb pidevalt \u00fchiskonna survega, kuna Jaapanis on ebanormaalne sellises vanuses ikka veel m\u00fc\u00fcjana t\u00f6\u00f6d r\u00fcgada. Keiko l\u00e4hedasi vaevab k\u00fcsimus \u201eMis temaga lahti on?\u201d. Peategelasena \u00fcritab ta siiski eluga hakkama saada, tehes seda piirides, kus ta m\u00e4ngib \u201cnormaalse inimese\u201d rolli. Inimese rolliga hakkama saamise anal\u00fc\u00fcsimine on Keikoga tihedalt seotud \u00f6\u00f6p\u00e4evaringses poes. P\u00fc\u00fcdes ellu sisse sulanduda, otsib ta pidevalt juhendit normaalseks eluks. Seda aga on praktiliselt v\u00f5imatu leida. Keikol on usku vaid maailmasse helendavas valguskastis, nimetades seda stabiilseks ruumiks, mis katkematult p\u00f6\u00f6rleb. See on mugav keskkond, kus ta tunneb ennast \u00fche tarviliku mutrikesena inimkonna masinav\u00e4rgis.<\/p>\n\n\n\n

Peategelane Keiko on justkui s\u00fctik, kes loo k\u00e4ivitab: ta on lapsep\u00f5lvest saadik olnud teistsugune. Teoses \u00e4ratab uudishimu tema k\u00e4itumine Jaapanis, kus igal inimesel lasuvad ootused nii karj\u00e4\u00e4ri kui ka pere loomise osas. Keegi ei saa aru, miks ta on t\u00f6\u00f6tanud Smile Marti kaupluses, millest on saanud kogu tema elu, 18 aastat. See teeb Keikost m\u00f5istusetaguse olendi nii k\u00f5rvaltegelaste kui ka lugeja jaoks. Ta on justkui m\u00fcstiline olend s\u00fcgavas metsas, kelle tabamine on keeruline ja takistusi t\u00e4is teekond. Kulgedes r\u00e4nnakul, muudab Keiko end erinevate olukordade jaoks. Ta otsib h\u00e4davalesid, vabandusi ja p\u00f5hjendusi oma loomuse selgitamiseks ning teeb midagi meeleheitlikku, et olla v\u00e4hegi kasulik \u00fchiskonnaliige. Lugeja tahab eelk\u00f5ige Keikot m\u00f5ista ja kaitsta inimeste eest, kellel on eelarvamused ja elule k\u00f5rged ootused. Seep\u00e4rast on ka selle teose t\u00f5lgendamine mitmetahuline, palju oleneb lugejast endast ning tema isiklikust hoiakust.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Sayaka Murata kaupluse ees<\/strong>
Foto: Kentaro Takahashi
The New York Times<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Romaan kujutab ideaalselt, kuidas elades teistmoodi, kui standardid n\u00f5uavad, nii nagu ise ihaldad, tekitab \u00fchiskond t\u00fclgastava surve, millest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su ei leidu. Sellele astub peategelane sisemiselt vastu, hoolides vaid helendavast klaaskastist. Loo m\u00f5istetavaks tegemiseks on Sayaka Murata pannud s\u00f5nad paberile, kasutades harmoonilist, kuid selges\u00f5nalist keelt. Ta on loonud erip\u00e4rase maagia, mis teeb raamatu k\u00e4est panemise eriti raskeks. Lugu on p\u00f5gus, kuid iga s\u00f5na paneb elu \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema. Romaani lugemine tekitas minus kui arvustajas tohutult sisemisi dilemmasid ning t\u00f5i esile essentsiaalse k\u00fcsimuse \u201eKuidas ma siis peaksin elama?\u201d. See lugu on silmi avav, maalides pildi \u00fchiskonnast t\u00e4iesti uuel tasandil. Lugedes veerevad m\u00f5tted \u00fchest \u00e4\u00e4rmusest teise, anal\u00fc\u00fcsides tekib isegi segadus, kas asi on Keikos v\u00f5i meeles\u00f5geduse k\u00e4es vaevlevas \u00fchiskonnas, kus igal inimesel peab olema mingi etten\u00e4htud roll. <\/p>\n\n\n\n

\u201eInimene helendavast klaaskastist\u201d on meisterlik n\u00e4ide sellest, kuidas lugeja sukeldub pea ees vette, kaotab end korraks ja j\u00f5uab siis kaldale tagasi arukama isiksusena. Teos \u00fcletas minu jaoks k\u00f5ik ootused ning pani mitte ainult ridade vahelt lugema, vaid ka anal\u00fc\u00fcsima, hingama ja h\u00e4mmastuma. See lugu aitab m\u00f5ista, kui oluline on meid \u00fcmbritsev \u00fchiskond ning kui palju meid elu jooksul suunata, kritiseerida ja juhendada \u00fcritatakse, ilma et me oleks seda palunud. Kui olin raamatu sulgenud, j\u00e4in m\u00f5tisklema, kas me peame elama nii, nagu \u00fchiskond soovib. Igatahes soovitan seda romaani k\u00f5igile, kes soovivad \u00fchiskonda ja selle toimimise keerukust paremini m\u00f5ista. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sayaka Murata, tunnustatud Jaapani naiskirjanik, on pannud kirja erilise ja lugejat paeluva loo, mis on inspireeritud tema enda elust. Romaani \u201eInimene helendavast klaaskastist\u201d esmatr\u00fckk ilmus 2016. aastal Jaapanis. See on isemoodi teos, kus justkui midagi suurt ei juhtu, kuid tegelikult toimub palju rohkem, kui algselt tunduda v\u00f5is.<\/p>\n","protected":false},"author":181,"featured_media":4067,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[376],"tags":[337],"coauthors":[366],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3995"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/181"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3995"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3995\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4120,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3995\/revisions\/4120"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4067"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3995"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=3995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}