{"id":3745,"date":"2023-03-07T20:36:14","date_gmt":"2023-03-07T17:36:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3745"},"modified":"2023-03-07T21:17:31","modified_gmt":"2023-03-07T18:17:31","slug":"teietamine","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/marts-2023\/teietamine\/","title":{"rendered":"Teietamine"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Teietamine kui elementaarne vii\u00adsa\u00ad\u00adkus v\u00f5i peen pugemine? Milleks teietatakse, kui sinatamine ajab samuti asja \u00e4ra? Ei ole ju vaja p\u00f6\u00f6r\u00adduda \u00fcksikisiku poole mitmuse\u00advormis, justkui kogu tema k\u00f5rgus ei mahuks sellesse vaesesse sina-vormi \u00e4ra. Milleks Sina ja milleks Teie?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Teietamine on komme, mida seostatak\u00adse tavaliselt eelk\u00f5ige viisakuse ja austu\u00adse\u00adga. Teietamise kasutamist reguleeri\u00advad harilikult kolm p\u00f5hilist n\u00e4itajat: va\u00adnu\u00ad\u00adsevahe, tuttavusaste ning \u00fchiskondlik positsioon. Nii teietab noorem vanemat, alam \u00fclemat ning kaks v\u00f5\u00f5rast teietavad omavahel, vanem nooremat aga tavaliselt sinatab ning laps ja lapsevanem v\u00f5i muud l\u00e4hedased inimesed sinatavad \u00fcks\u00ad\u00adteist.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Miks ja kus on teietamine aga tekkinud? K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt on see v\u00e4lja kujunenud ajal, mil sooviti n\u00e4idata just kaugust vestluskaaslasest. Nii hakati mitmes Euroopa keeles \u00fcksikisiku poole p\u00f6\u00f6r\u00ad\u00adduma \u2018kaugenenult\u2019, teise isiku mitmuse ehk teie-vormi abil (nt vene kee\u00adles). V\u00e4ljaspool Euroopat on olemas ka kee\u00adli, mis kasutavad kaugemaks p\u00f6\u00f6r\u00addumiseks hoopis kolmandat isikut (nt saksa keel). Soomes ja Rootsis on pigem levinud sinatamine.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Teietamine on paljude jaoks t\u00e4iesti iseeneslik, kuid m\u00f5nele, n\u00e4iteks nooremale, v\u00f5ib vanema inimese sinatamine tekitada isegi ebamugavust. Samas v\u00f5ib m\u00f5ni t\u00e4nases eesti kultuuriruumis j\u00e4llegi teietamise peale solvuda, arvates, et teda pee\u00ad\u00adta\u00adkse v\u00f5\u00f5raks v\u00f5i vanaks. Siiski on v\u00e4\u00adhemalt koolikeskkonnas s\u00e4ilinud ta\u00adva, et \u00f5pilane \u00f5petajat tema poole p\u00f6\u00f6r\u00addudes teietab. Vastava normi eiramist v\u00f5ib m\u00f5ni \u00f5petaja pidada koguni suu\u00adreks alatuseks. Nii m\u00f5nelegi noorele, kel\u00ad\u00ad\u00adlele teietamise p\u00f5hjuseid korralikult selgitatud pole, v\u00f5ib aga taoline norm n\u00e4ida \u00fclekohtune.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Kohustuslikku teietamist saab kasutada ka distsiplineerimise vahendina. Just need jonni t\u00e4is k\u00f5nealused koolis, kes satuvad igasugustesse julgust\u00fckkides\u00adse, vajavad sellist nuhtlemist, mis sunniks neid mingisugust pieteeditunnet omandama. Hiljem on see kujunenud harjumuseks, millest niisama kergelt ei vabane ning mis m\u00f5ningas m\u00f5ttes ongi elus vajalik, v\u00f5ttes seda kui s\u00fcndsustunde vormi.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Siiski ei tohiks teietamist v\u00f5tta mingisuguse v\u00f5imupositsiooni v\u00f5i \u00fcleolevusena, vaid ikka kombekuse ja lugupidamise n\u00e4i\u00ad\u00adtajana. \u00d5petajaid kui vanemaid ini\u00admesi ning \u00fchiskondlikuks eluks ettevalmistajaid, peaks ikkagi teietama. V\u00f5ib tei\u00adetada omavanuseidki: k\u00f5ige hullem, mis juhtuda saab, on paar veidrat pilku v\u00f5i liigselt meelitatud vestlus\u00adkaas\u00adlane.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teietamine kui elementaarne vii\u00adsa\u00ad\u00adkus v\u00f5i peen pugemine? Milleks teietatakse, kui sinatamine ajab samuti asja \u00e4ra? Ei ole ju vaja p\u00f6\u00f6r\u00adduda \u00fcksikisiku poole mitmuse\u00advormis, justkui kogu tema k\u00f5rgus ei mahuks sellesse vaesesse sina-vormi \u00e4ra. Milleks Sina ja milleks Teie? Teietamine on komme, mida seostatak\u00adse tavaliselt eelk\u00f5ige viisakuse ja austu\u00adse\u00adga. Teietamise kasutamist&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":177,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[362],"tags":[9],"coauthors":[333],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3745"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/177"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3745"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3745\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3827,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3745\/revisions\/3827"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3745"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3745"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3745"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=3745"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}