{"id":3705,"date":"2023-03-10T12:14:50","date_gmt":"2023-03-10T09:14:50","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3705"},"modified":"2023-03-10T12:19:11","modified_gmt":"2023-03-10T09:19:11","slug":"aatriumi-linnuvaatlus","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/marts-2023\/aatriumi-linnuvaatlus\/","title":{"rendered":"Aatriumi linnuvaatlus"},"content":{"rendered":"\n

Treffner on alati isemoodi ja pidevas liikumises olev g\u00fcmnaasium. M\u00f5ned linnud pesitsevad siin juba noorusajast, m\u00f5ned lendavad peale l\u00fchikest peatuspausi edasi j\u00e4rgmise sihi poole. Kunagi ei saa olla p\u00e4ris kindel, mis linnuliikidega siin kokku satud. See l\u00fchike aatriumi linnuvaatlus kirjeldab meie pesapuu mitmekesisust ja ka k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemaid linnuliike.<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Lauri Raudsepp 12.e, kaljukotkas<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Alustasin oma linnuvaatlusega 17. veebruaril kell 8.48. Aatriumis oli kuulda vaikset jutuk\u00f5minat ja vaadeldavaid rohkem, kui v\u00f5iks arvata. Nimelt ei ole paljudel \u00f5pilastel esimest tundi ja nende sotsiaalne patarei on teineteisega suhtlemiseks veel t\u00e4is. Kohe j\u00e4i silma \u00fcksik kaljukotkas, kes oli oma t\u00e4helepanu suunanud t\u00e4ielikult raamatusse s\u00f5nade jahtimisele. Seda linnuliiki kohtab aatriumis \u00fcsna harva, tavaliselt pesitsevad nad vaiksetes, inimasustusest kaugemates kohtades.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4tkasin j\u00e4lgimist kell 11.07, esimese pika vahetunni ajal. Sattusin peale veel mitmelegi kaljukotkale. Paistab, et sel kevadhooajal on neid eriti rohkesti. Lisaks leidsin ka nende liigikaaslasi, suur-konnakotkaid, kes on r\u00e4ndava eluviisiga. Hetkel oli nendel lindudel pooleli \u201c\u00dcldise keemia\u201d teadmiste omandamine. Suur-konnakotkaid kohtab aatriumis tihti s\u00fcgishooajal, mil nad valmistuvad oma lennuks ol\u00fcmpiaadidele.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/a>
Kaljukotkas<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a>
Suur-konnakotkad<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Kell 11.07 ja 12.42 m\u00e4rkasin kahte hakiparve. Lindudele nagu ka inimestele meeldib koos \u00fchiselt aega veeta. \u201cLinnud v\u00f5ivad kokku koguneda ka siis, kui pealtn\u00e4ha polegi otsest vajadust \u00fcheskoos midagi ette v\u00f5tta. N\u00e4iteks on selline komme hakkidel. \u00d5htustel kogunemistel arutavad hakid p\u00e4eva jooksul toimunut ja teevad plaane j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks.\u201d – Tuul Sepp, Tartu \u00fclikooli looma\u00f6koloogia eriala doktorant. Hakiparvesid n\u00e4eb Treffneri kooli aatriumis peaaegu igal vahetunnil ja nende hulka liituvad pidevalt juurde uued liikmed.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Hakiparv 1<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/
Hakiparv 2<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\n

Endalegi \u00fcllatuseks m\u00e4rkasin teisel pikal vahetunnil v\u00e4ga kaunist linnuliiki. Ma usun, et me k\u00f5ik oleme kuulnud erinevate \u00f6\u00f6bikute lauluh\u00e4\u00e4lt. Sellel isendil oli hetkel pooleli Johann Friedrich Burgm\u00fclleri \u201cHommiku kell\u201d. Tavaliselt kogunevad \u00f6\u00f6biku \u00fcmber ka erinevad teised linnuliigid, et tema esitust \u00fchiselt nautida.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Muidugi ei saa unustada ka Treffneri tuvikesi: turteltuvid ehk pruunid tuvid. Linnukestel on koos v\u00e4ga mugav olla ja nad ei karda oma r\u00f5\u00f5mu v\u00e4lja n\u00e4idata ka teistele. Eestis ei ole turteltuvid k\u00fcll looduskaitse all, aga punase raamatu j\u00e4rgi on nad kriitilises seisundis olev liik, kuna nende arvukus on kolme p\u00f5lvkonna jooksul langenud \u00fcle 80% v\u00f5rra. Treffneris on turteltuvide k\u00f5rghooaeg hilistalvest kevade l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Tuvikesed<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Tuvikesed<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Haruldased tuvikesed<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4tkasin oma linnuvaatlust j\u00e4rgmisel p\u00e4eval ja juba esimese pika vahetunni ajal j\u00e4id mulle silma paar Treffneris v\u00e4ga tuntud linnuliiki. Esmalt m\u00e4rkasin paari harilikku \u00f6\u00f6kulli, kes m\u00f5nusa uinakuga pehmetes kotttoolides oma unev\u00f5lga tasusid. R\u00e4\u00e4gitakse, et kui Sa olid eelmises elus \u00f6\u00f6kull, suudad Sa selles elus valesid l\u00e4bi n\u00e4ha ja eluraskuste k\u00e4es hakkama saada. Need on \u00fchele treffneristile v\u00e4ga vajalikud omadused ning usun, et just sellep\u00e4rast siin \u00f6\u00f6kulle nii tihti kohtabki. Lisaks j\u00e4i silma ka \u00fcksinda aatriumi teisel korrusel ringi patseeriv paabulind. \u00dclikonnad ja k\u00f5rged kontsad tunduvad hetkel olevat lindude seas teemas.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/a>
\u00d6\u00f6kullid<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a>
Paabulind<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Aatrium on \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesine pesitsusala ja siit v\u00f5ib alati avastada m\u00f5ne uue linnuliigi. \u00dchtegi lindu ei saa kindlalt m\u00e4\u00e4rata vaid \u00fchte liiki \u2013 ikka leidub tiiva all m\u00f5ni kuldne sulg, mis muudab linnu m\u00e4\u00e4ratlemise kindlasse kategooriasse v\u00f5imatuks. Tegemist on siin seega vaid minu enda v\u00e4lise mulje t\u00f5lgendamisega.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud materjalid: <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n