{"id":3601,"date":"2023-01-30T21:03:31","date_gmt":"2023-01-30T18:03:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3601"},"modified":"2023-03-06T21:01:47","modified_gmt":"2023-03-06T18:01:47","slug":"vaikese-teepaki-suur-probleem","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2023\/jaanuar-2023\/vaikese-teepaki-suur-probleem\/","title":{"rendered":"V\u00e4ikese teepaki suur probleem"},"content":{"rendered":"\n

K\u00fclmal talvep\u00e4eval tuppa astudes on just \u00fcks tassike teed see, mis uuesti soojuse sisse saada aitab. Kuhu peaks aga teekoti p\u00e4rast kasutamist viskama?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teepakid v\u00f5ivad olla tehtud erinevatest materjalidest, kasutatakse nii looduslikke kui ka s\u00fcnteetilisi materjale. Enamasti n\u00e4eme poodides tselluloosist v\u00f5i puuvillasest kangast valmistatud pakikesi ning teatavasti on tegemist looduses lagunevate materjalidega, kuid peaaegu n\u00e4htamatu probleem peidab end pakikese \u00e4\u00e4rte liimi koostises. Nimelt peab liim suutma teepakki koos hoida ka k\u00f5rgematel temperatuuridel, mist\u00f5ttu kasutatakse selleks erinevaid plastmaterjale. Palju kasutatakse n\u00e4iteks pol\u00fcamiidi, mis on \u00fcpris vastupidav pol\u00fcmeer temperatuurimuutuste suhtes ja sobib seet\u00f5ttu h\u00e4sti teepakki koos hoidma. Lisaks sellele leidub tihtipeale plaste ka teepaki n\u00f6\u00f6ris.  \u00dchendkuningriikides tehtud uurimuse p\u00f5hjal avastati, et ligi 20% teepakist ei ole komposteeritav, mis t\u00e4hendab, et seda ei tohiks kindlasti biolagunevate j\u00e4\u00e4tmete alla liigitada [1]. \u00dchest teepakist v\u00f5ib eralduda 5800-20400 mikroplasti osakest (>1 \u03bcm), mida on v\u00e4ikeste m\u00f5\u00f5tmete t\u00f5ttu keskkonnast pea v\u00f5imatu eraldada [2]. Seega teevad need korvamatut kahju nii \u00f6kos\u00fcsteemidele kui ka pakiteed joovate  inimese tervisele. <\/p>\n\n\n\n

Plastireostuse v\u00e4hendamiseks on v\u00f5etud kasutusele ka selliseid pol\u00fcmeere, mille keskkondlik jalaj\u00e4lg peaks olema v\u00e4iksem kui naftast toodetud materjalidel. Neid nimetatakse bioplastideks ning nagu ka nimigi \u00fctleb, toodetakse neid biomassist (maisist, suhkruroost, suhkrupeedist). \u00dcks enim kasutatav bioplast on pol\u00fcpiimhape (l\u00fchend PLA – polylactic acid<\/em>). Kuigi selle tootmine on \u00fcldjuhul t\u00f5epoolest s\u00fcnteetilistest plastidest keskkonnas\u00f5bralikum, siis taaskasutus- ja lagunemisprotsessi kohta sama \u00f6elda ei saa. Kuna pol\u00fcpiimhappe lagunemisel ei teki keskkonnale ohtlikke kemikaale, v\u00f5ib seda liigitada komposteeritavaks materjaliks. Materjali lagunemine on aga v\u00f5imalik vaid eritingimustel, n\u00e4iteks \u00f5ige temperatuuri ja \u00f5huniiskusega. Kahjuks puudub enamikul j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse ettev\u00f5tetel s\u00fcsteem, et selliseid protsesse l\u00e4bi viia, mist\u00f5ttu l\u00f5petab suur osa pol\u00fcpiimhappe j\u00e4\u00e4tmetest pr\u00fcgilates v\u00f5i halvimal juhul looduses. Kui pol\u00fcpiimhappest tehtud j\u00e4\u00e4de looduse hooleks j\u00e4tta, on lagunemisperiood v\u00f5rreldav tavaplastiga, mis laguneb s\u00f5ltuvalt koostisosadest 100-1000 aastat [3]. Seega ei lahenda pol\u00fcpiimhape l\u00e4bim\u00f5eldud k\u00e4itluss\u00fcsteemi puudumisel plastireostust ning v\u00f5ib seda halvemal juhul isegi juurde tekitada.<\/p>\n\n\n\n

Bioplaste reklaamitakse kui komposteeritavat plasti, kuid seda peaks k\u00e4sitlema rohepesuna. Komposteeritavuse lubaduse t\u00f5ttu on bioplaste hakatud kasutama looduslikuma alternatiivina teepakkide valmistamisel, kuid sellise tootmise kahju v\u00f5ib teatud m\u00f5ttes olla isegi suurem – tarbija arvab, et teekott laguneb ja ta viskab selle s\u00fcdamerahuga komposti hulka.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas aga soojust siis j\u00e4tkusuutlikumalt sisse saada? Parim variant oleks muidugi pakitee ostmata j\u00e4tmine ja suvel endale ise teetaimede korjamine ja nende kuivatamine, kuid poodidest leiab ka suure valiku puruteesid, mis pole eraldi teepakkidesse jaotatud.<\/p>\n\n\n\n

TEGUSA TREFFNERISTI ENERGIATEE<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Et k\u00fclmal ajal ikka entusiasm s\u00e4iliks, k\u00f5ik teadmised meelde j\u00e4\u00e4ks ja stress v\u00f5imust ei v\u00f5taks, jagame siinkohal \u00fcht m\u00f5nusat taimeteed. Ei j\u00f5udnud suvel endale k\u00f5ike tarvilikku varuda? \u00c4ra muretse – ravimtaimi saab ka poest v\u00f5i apteegist!<\/p>\n\n\n\n

\u00dche tassit\u00e4ie jaoks v\u00f5ta \u00fcks teelusikat\u00e4is segu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Saialill<\/strong> tagab hea une<\/p>\n\n\n\n

Teekummelist<\/strong> saab korraliku C-vitamiini doosi<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5drakanep <\/strong>astub t\u00f5husalt vastu stressile ja peavaludele<\/p>\n\n\n\n

Piparm\u00fcnt <\/strong>hoiab m\u00e4lu virgana (v\u00f5id kasutada ka m\u00f5nd Eestis looduslikult kasvavat m\u00fcndilist!)<\/p>\n\n\n\n

Seda pilti ei pea panema, aga v\u00f5ite, kui tahate :)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Foto: https:\/\/militaryzerowaste.wordpress.com\/2015\/09\/18\/composting-in-the-office\/<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

* Artikkel on valminud Tartu \u00dclikooli vabade kunstide professori Reet Ausi aine \u201cKuidas luues maaima parandada\u201d praktilise t\u00f6\u00f6na.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Allikad:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n