{"id":3075,"date":"2022-11-04T16:32:46","date_gmt":"2022-11-04T13:32:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3075"},"modified":"2023-01-21T23:32:58","modified_gmt":"2023-01-21T20:32:58","slug":"suvel-soolikaid-korjamas","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2022\/november-2022\/suvel-soolikaid-korjamas\/","title":{"rendered":"Suvel soolikaid korjamas"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/a>
Lavatagune v\u00f5sa.<\/strong>
Foto: Marta N\u00e4rip\u00e4<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dchte armsasse sibulah\u00f5ngulisse k\u00fclakesse Peipsiveerel imbus sumedateks teatri\u00f5htuteks inimhingesid veel enamgi, kui Kolkja elanikke kokku loendades leida suudetaks. Tolles autentse atmosf\u00e4\u00e4riga paigas, kus toimub ka Vahur Afanasjevi romaani \u201cSerafima ja Bogdan\u201d tegevustik, l\u00f5i Uus Teater kahel j\u00e4rjestikusel aastal etendunud suvelavastuse \u201eSerafima+Bogdan\u201d.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mina leidsin end Uues Teatris vabatahtlikuna eelmisel aastal puhtjuhuslikult, kuid n\u00fc\u00fcdseks on sellest ilmselt kujunenud miski, mis mind Treffneri k\u00f5rvalt aitab pinnal hoida. End loomekeskkonnaga sidudes ei suutnud alguses ennustada, et piletikontrollija ameti k\u00f5rvalt satun, v\u00e4rvirull paremas ning kollane v\u00e4rvpott vasakus k\u00e4es, tervet vaatev\u00e4lja kollaseks v\u00f5\u00f5pama v\u00f5i \u00fcleni valges ja hiigelsuures \u00fcrbis lavale, pill n\u00e4pus, v\u00f5i hoopis Peipsi\u00e4\u00e4rsesse v\u00f5ssa soolikaid noppima, aga nagu ikka, on elul ootamatuid keerdk\u00e4ike varrukast lademetes v\u00f5tta. <\/p>\n\n\n\n

Kolkjas \u201eSerafima+Bogdan\u201d suvelavastuses abistamine s\u00fcmboliseerib ilmselt k\u00f5ige paremini seda, mida ma vabatahtlikkusna naudin. Vabadust, mil ma v\u00f5in \u00f5htu otsa v\u00f5sas paljajalu ringi paterdada. \u00dcksikud hetked, mil elamisse mittearmumine saab v\u00f5imatuks, hetked, mil t\u00f6\u00f6hoos laulujuppi \u00fcmisetakse v\u00f5i enne etenduse algust trib\u00fc\u00fcnidel p\u00e4ikeselaikudes lamatakse. Ja l\u00e4bi kogemuste rikastumised, k\u00f5ik need ainulaadsed tundmused ning kogemused, mida mujalt lihtsalt ei leia.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Sissep\u00e4\u00e4s teatrihoovi<\/strong>
Foto: Marta N\u00e4rip\u00e4<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Enne etenduse algust asusime Kolkjas kuumalaine seltsis tegutsema umbes neli tundi varem, et k\u00f5ik \u00f5igeks ajaks valmis seada. Austusavaldusena nendele, kes lavastust vaatama ei j\u00f5udnud, klaarime esimese asjana absurdselt k\u00f5lavat soolikate korjamist. Soolikaid t\u00f5mmati etenduse jooksul elusuuruses nukkudest v\u00e4lja, s\u00fcmboliseerides kellegi roimamist, ning neid tuli v\u00f5sast pidevalt eemaldada. Minnes s\u00f5na otseses m\u00f5ttes veelgi verisemaks, oli iga etenduse k\u00e4igus vaja rullida ka verist lina. Seda otsatult pikka n\u00e4ivat lina keriti kogu lavastuse ajaloo k\u00e4igus siia-sinna kilomeetrite jagu. Lisaks tuli trib\u00fc\u00fcnil korda seada, kolmest puuhalust parkimist\u00f5kkeid moodustada ning juhul, kui enne etenduse algust leidus veel piisavalt aega, tuli Peipsi lainetesse h\u00fcpata, et kuumalaine ajal lausp\u00e4ikese k\u00e4es s\u00e4iliks meelekindlus rahvale sadakond korda seletada, miks neid k\u00f5rvaklappe siis ikkagi etenduse vaatamiseks vaja l\u00e4heb.<\/p>\n\n\n\n

Soolikaid t\u00f5mmati etenduse
jooksul elusuuruses nukkudest
v\u00e4lja, s\u00fcmboliseerides kellegi
roimamist, ning neid tuli
v\u00f5sast pidevalt eemaldada.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Mul on ereda m\u00e4lestusena veel meeles \u00fchel vaheajal paljajalu m\u00f6\u00f6da kivist teerada Peipsi \u00e4\u00e4rde jooksmine, sest avanenud vaatepilt oli vapustav – silmapiir sumbus maa ja taevaga nii \u00fcheks, et kontrastina eristusid vaid pilliroog, heinak\u00f5rred ning paar suuremat kivi. Tekkis s\u00fcrreaalne tunne, kus reaalsustaju viivuks kadus.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel teisel vaheajal s\u00fcndis samuti midagi unustamatut, kuid tegu oli veidi teisest puust intsidendiga. Avastasin publikut vaheajale suunates enda k\u00f5rvalt lavastaja Ivari P\u00f5llu, kes mulle juhtunust jutustas. Juba esimestest etendustest alates olid m\u00f5ned p\u00f5lised kolkjalased v\u00e4ljendanud oma meeleh\u00e4rmi rahu rikkumises ja eramajade ette parkimises. Aga \u00fchel \u00f5htul j\u00f5uti nii kaugele, et keegi torkas teatrik\u00fclalise autol rehvi pussnoaga katki, seej\u00e4rel kutsus iseendale politsei ning enne politsei saabumist oli too katki l\u00f5iganud rehvi j\u00f5udnud ka ise uue vastu vahetada. Kuna tuli v\u00e4lja, et tollel elanikul olevat ka varem seadusega sekeldusi olnud, ta olla lausa registris m\u00f5rvakahtlusega, t\u00e4psemalt kahtlustati teda kellegi pussitamises, siis l\u00f5puks hingati hoopis kergendunult, et viga sai vaid Silver Seppa autorehv.<\/p>\n\n\n\n

Keegi torkas teatrik\u00fclalise
autol rehvi pussnoaga
katki, seej\u00e4rel kutsus
iseendale politsei.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Viperusi juhtus teisigi. V\u00f5sa oli muidugi omamoodi elurikkus, milles rippusid kost\u00fc\u00fcmid peeglite ja tuledeni v\u00e4lja ning kus peitsid end meigikunstnikud, rekvisiidid, n\u00e4itlejad ja rollid, mida tuli pelga hetke v\u00e4ltel omaks v\u00f5tta v\u00f5i \u00f5lgadelt raputada. Kuid v\u00f5sa oli ka v\u00e4ga salakaval, neelates endasse pidevalt asju. \u00dchel p\u00e4eval otsustaski n\u00e4ljane v\u00f5sa, et talle ohverdatud armuandidest j\u00e4\u00e4b siiski napiks ning haaras sihikindlalt n\u00e4itleja mikrofoni j\u00e4rele. Kuna antud lavastus oli \u00fcsnagi sekundite m\u00e4ng, mil n\u00e4itlejad jooksid lavalt-lavale ning rollist rolli, kujutas v\u00f5saga duelli pidav n\u00e4itleja saabuvat katastroofi. Visa v\u00f5sa aga alla ei andnud, ehk laval toimus pea viis minutit improvisatsioon, kuni saabus uus mikrofon, mida \u00f5htu l\u00f5puni kentsakalt k\u00e4es tuli hoida.<\/p>\n\n\n\n

Aplauskaja l\u00f5ppedes ootasin alati publikult k\u00f5rvaklappide korjamist, sest igal viimsel kui korral toitis mu elamust siirast emotsioonist ja t\u00e4nutundest joobunud rahva meeleolu. Klapid korjatud, tormasid k\u00f5ik vabatahtlikud \u00f6\u00f6pimeduses nagu v\u00e4lgunooled, et klapid saaksid j\u00e4lle korrap\u00e4raselt kastidesse ja seej\u00e4rel vooluv\u00f5rku \u00fchendatud. Ning kui esialgu v\u00f5is tegutsevate k\u00e4te taustalt m\u00f5nusat jutuvada kuulda, siis viimastel etendustel oli briisist saanud orkaan ja k\u00f5igi k\u00e4ed k\u00e4isid robotlikult turbulentselt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Sibulad, sibulad ja veelkord sibulad<\/strong>
Foto: Marta N\u00e4rip\u00e4<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Siis, kui tuli aeg, et sibulate keskelt lahkuda, saatis meid alati ustavalt h\u00f5\u00f5guv kuus\u00f5\u00f5r sillerdavate t\u00e4htede keskel meie \u00f6isel teekonnal Tartusse.
L\u00f5petuseks on mul uudishimulikele lubatud saladuseloori kergitades poetada paar s\u00f5nakest sellest, et Uus Teater on Eesti Lavastuskunstnike Liidu poolt valitud Eestit esindama rahvusvahelisele lavastuskunstnike kvadriennaalile 2023. aasta juunis Prahasse. Kuid sellest, mida t\u00e4pselt seal n\u00e4ha ning kogeda saab, peab minu suu j\u00e4\u00e4ma suletuks.    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dchte armsasse sibulah\u00f5ngulisse k\u00fclakesse Peipsiveerel imbus sumedateks teatri\u00f5htuteks inimhingesid veel enamgi, kui Kolkja elanikke kokku loendades leida suudetaks. Tolles autentse atmosf\u00e4\u00e4riga paigas, kus toimub ka Vahur Afanasjevi romaani \u201cSerafima ja Bogdan\u201d tegevustik, l\u00f5i Uus Teater kahel j\u00e4rjestikusel aastal etendunud suvelavastuse \u201eSerafima+Bogdan\u201d. Mina leidsin end Uues Teatris vabatahtlikuna eelmisel aastal puhtjuhuslikult,…<\/p>\n","protected":false},"author":174,"featured_media":3082,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[307],"tags":[9],"coauthors":[332],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3075"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/174"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3075"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3075\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3088,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3075\/revisions\/3088"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3082"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3075"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=3075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}