{"id":3047,"date":"2022-11-03T14:51:58","date_gmt":"2022-11-03T11:51:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=3047"},"modified":"2022-11-03T14:51:59","modified_gmt":"2022-11-03T11:51:59","slug":"futurismist-siin-ja-seal","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2022\/november-2022\/futurismist-siin-ja-seal\/","title":{"rendered":"Futurismist siin ja seal"},"content":{"rendered":"\n

Kunstiajaloos tunneme me 20. sajandi esimest poolt eelk\u00f5ige avangardistlike stiilide ilmutusajana: ekspressionismid, kubismid, suprematismid ja misiganes muud -ismid kehtestasid oma vanematele, kindlat harmooniat n\u00f5udvatele p\u00f5him\u00f5tetele vastanduvaid stiilin\u00f5udeid. Rohkem t\u00f5usid esile \u00fcksikisiku v\u00f5i autori enese tunded, mida v\u00e4ljendati k\u00f5iksuguste v\u00e4rvikombinatsioonidega l\u00f5uendil ja objektidega installatsioonides. \u00dcks neist end tol ajal ilmutanud -ismidest on Itaalias elule s\u00fcttinud futurism. Futurism j\u00f5udis oma populaarsuses ka Venemaale ja tema koosseisu kuuluvasse Eestisse.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Futurismi kui konkreetse kunst-kirjandusliku stiili loojaks peetakse itaallasest luuletajat Filippo Tommasso Marinettit, kes avaldas 1909. aastal esimese futuristide manifesti (\u201eManifesto del futurismo\u201d<\/em>). Seal v\u00f5ttis poeet \u00fcheteistk\u00fcmne punktiga kokku futuristide agressiivse ning v\u00e4givalda \u00fclistava suunitluse. Selle poolest erineb futurism n\u00e4iteks samuti avangardistlikust ekspressionismist, kuna viimane p\u00fchendub peamiselt indiviidi isiklikele romantilistele, melanhoolsetele ja muudele emotsioonidele, mitte ohtlikkusele, energeetilisusele, spontaansusele ja s\u00f5jakusele. Marinetti pidas p\u00fchalikku s\u00f5jakust rahva h\u00e4dade ja viletsuste ravimiks, leides nii solidaarsuse ka teiste agressiivsete voolude, n\u00e4iteks militarismide, patriotismide ja v\u00e4givalda provotseerivate anarhismidega (Marinetti, 1909). Veel eristas futuriste teistest avangardistlikest stiilidest kiindumus tehnoloogiasse: tehnoloogiat peeti progressi s\u00fcmboliks, mille kiiruse ilu \u00fcletab k\u00f5ik teised. Kirjanduse eesm\u00e4rgiks pidanuks futuristide meelest saama selle tehnoloogilise progressi endasse ammutamine, et lugejal ja seel\u00e4bi inimkonnal oleks olnud v\u00f5imalus seda oma \u201cinstinktuaalse olemuse plahvatuslikuks edendamiseks\u201d  kasutada. Futurismile on omane ka tugev ja halastamatu vastasseis reaktsion\u00e4\u00e4rsusele: k\u00f5ik vanamoodne on pikas perspektiivis sisuvaene antiik, mis mureneb modernse progressi raskuse all. Taodeldi ka inimese enese muutumist: individuaalsus pidi kaduma ja inimesest saama masin – multiplitseeritud inimene, kes oleks vastavuses tehnikaajastuga.<\/p>\n\n\n\n

Tema s\u00f5jakust ning
v\u00f5itlust toonitavas
teoorias leidub huvitaval
kombel \u00fchist ka marksistliku
filosoofiaga.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Futurism sobitub siiski tahes-tahtmata teiste avangardistlike kunstistiilide sekka. Tema s\u00f5jakust ning v\u00f5itlust toonitavas teoorias leidub huvitaval kombel \u00fchist ka marksistliku filosoofiaga, n\u00e4iteks sobituks marksistlik tees \u201eprogress on vastastikuste v\u00f5itlus\u201d futuristlikku manifesti ilma suuremate probleemideta. Oluline erinevus on aga, et futurism imetleb vastasseisu tema h\u00e4vitava potentsiaali p\u00e4rast, mitte dialektiliste p\u00f5hjenduste alusel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Futurism j\u00e4i n\u00e4htusena omaseks peamiselt Itaaliale, ent leidis k\u00f5lapinda ka n\u00e4iteks 20. sajandi Venemaa tuliste vastasseisudega kultuurielus. \u00dchte leeri koondus traditsiooniline, kodanlik kunst, teisele poolele aga uuenduslikumad koolkonnad (tulevane Proletkult), mis soovisid esimese purustamist ja asendamist uue ajastu kunstiga. Vene futuristid said tuntuks oma provokatiivsete avalike tegude ja kodanliku elulaadi vihkamise poolest. Nii kuulutas n\u00e4iteks kuulus futuristist kunstnik ja kirjanik Vladimir Majakovski sarnaselt sotsialistidega esimese maailmas\u00f5ja t\u00e4hendusetuks ja kodanlikuks s\u00f5jaks ning tervitas meelsasti enamlaste revolutsiooni (Jangfeldt, 1976). Siiski hakkas futurism Venemaal p\u00e4rast oktoobrip\u00f6\u00f6ret  vaibumama: futuristlikud kirjanikud nagu Majakovski \u00fcritasid k\u00fcll futurismi kommunistliku ideoloogiaga kokku sulatada, ent ilma m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete tulemusteta. 1930. aastateks kehtestunud sotsrealistlik homogeensus ei v\u00f5imaldanud futurismi tagasitulekut ka edaspidi.<\/p>\n\n\n\n

Aasta hiljem avaldas
Kivikas futuristliku
manifesti \u201eMaha
l\u00fc\u00fcriline \u0161okolaad!\u201d, kus
m\u00f5istis 16 lehek\u00fclje
jooksul hukka pea
k\u00f5ik tolle ajastu Eesti
tuntumad kirjandus-
tegelased.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Teistsugune oli olukord Eestis, kus peamiselt vene futuristide eeskujul ka kohalikud noored kirjanikud uut kunstivoolu tervitasid. \u00dcks nendest oli Albert Kivikas, kes rakendas futurismile omaseid stiiliv\u00f5tteid oma 20. aastate alguse l\u00fchijuttudes. Nii ilmus 1919. aasta kevadel, ajal, mil futurism oli mujal Euroopas juba taandumas,  tema pseudofuturistlike katsetustega kogumik \u201eLendavad sead\u201d. Seal n\u00e4itlikustavad n\u00e4iteks futuristidele omast tehnoloogialembust teosed \u201eVaksalis\u201d ja \u201eElekter\u201d. Aasta hiljem avaldas Kivikas futuristliku manifesti \u201eMaha l\u00fc\u00fcriline \u0161okolaad!\u201d, kus m\u00f5istis 16 lehek\u00fclje jooksul hukka pea k\u00f5ik tolle ajastu Eesti tuntumad kirjandustegelased – Tuglase, Underi, Barbaruse, Semperi. Objektivisti kombel s\u00fc\u00fcdistas ta oma kaaslasi unelmates eksimises, sisut\u00fchjade nutulaulude pajatamises, uue naturalismi elustamises, kirjandust spordina harrastamises\u2026 (Kivikas, 1920). Hiljem j\u00e4tkas Kivikas siiski nende samade kirjanikega t\u00f6\u00f6tamist Tarapita r\u00fchmituses, mis samuti v\u00f5itles toonase vaimu- ja kirjandusvaesuse vastu. R\u00fchmituse ajakirjas ilmusid ka Kivika viimased futuristlikud katsetused. Oma tippteose \u201eNimed marmortahvlil\u201d ajaks oli kirjanik naasnud realistlikuma stiili juurde, mis vaatleb s\u00f5da ja h\u00e4vingut palju tasakaalukama pilgu l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n

Oma energilise ja v\u00e4givaldse meelelaadi ning pseudofuturistliku tundeeluga paistis silma ka luuletaja, arst, kunstvilistaja ja hilisema n\u00f5ukogude nukuvalitsuse juht Johannes Vares- Barbarus. Enim manifesteeruvad futuristlikud ilmingud tema luulekogudes \u201eGeomeetriline inimene\u201d ja \u201eMultiplitseerit inimene\u201d. <\/p>\n\n\n\n

Olen inimene inimeses sulatet,
isik kaob, olen mass;
t\u00e4navkatlas keen.<\/p>(Barbarus, 1927)<\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Multiplitseeritud inimese m\u00f5iste on Barbaruse loomingus t\u00e4htsal kohal, t\u00e4histades seal justkui d\u00fcnaamika kehastust inimeses: sada k\u00e4tt, sada jalga, elab k\u00f5ikjal, on sulandunud mateeriaga \u00fcheks. Barbaruse luule r\u00fctm on korratu ja \u00e4kiline, tema s\u00f5num kirglik, vihane ja revolutsiooni ihkav.<\/p>\n\n\n\n

Peatuda tasub ka Johannes Semperi – \u00fche toonase Eesti tuntuma esteedi juures. Ta oli kohaliku futurismi esimeste tutvustajate seas, pidades 1914. aastal Tartus ka vastava loengu. Ettekandes toetus kirjamees peamiselt Marinettile ning r\u00f5hutas kaasaegse elu kiirust \u00fche futurismi inspiratsiooniallikana. Semper peatus ka futurismi v\u00e4ljendusvahenditel, k\u00e4sitledes \u00fcksikasjalikult nende h\u00e4vitavat vastasseisu tavap\u00e4rastele kunstiv\u00f5tetele. Vene futuriste k\u00e4sitles kirjanik v\u00e4he, n\u00e4hes neis puuduvat kuumaverelisust, ning m\u00e4rkis, et tehnika ajaj\u00e4rgust inspiratsiooni leidmise asemel tegelevad nad pigem ekspressionistliku abstraktse m\u00f5tlemisega (Semper, 1914). <\/p>\n\n\n\n

\u201eElus pole mitte k\u00f5ik
automobiil v\u00f5i masin: kui
futurismus tahab \u00fchendav
v\u00f5im olla, mis inimestele
udu asemel oleks, siis
on see rumal unistus.\u201d<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Esimest korda puutus Semper kokku futurismiga juba oma \u00fcli\u00f5pilasp\u00e4evil Peterburis, kus tutvus Marinetti romaanide ja Itaalia futuristide h\u00e4\u00e4lekandjaga \u201ePoeesia\u201d. Vaimustusse ta nendest ei sattunud, pidades neid vaid kergeks meelelahutuseks. T\u00f5sisemalt suhtus Semper futurismi nendesse omadustesse, mis olid omased ka teistele avangardistlikele stiilidele: nooruslik spontaansus ja aktiivsus, viha k\u00f5ige tardunu vastu. (Semper, 1969). Vastumeelseks kujunes talle aga futuristide tehnikakultus, samuti romantika ning inimemotsioonide, mille vastu oli Semperil l\u00e4bi saksa s\u00fcmbolismi huvi tekkinud, eiramine. Ka 1914. aasta Tartu ettekandes v\u00e4itis ta: \u201eElus pole mitte k\u00f5ik automobiil v\u00f5i masin: kui futurismus tahab \u00fchendav v\u00f5im olla, mis inimestele udu asemel oleks, siis on see rumal unistus\u201d (Semper, 1914). Erinevalt oma koolivennast ja heast s\u00f5brast Barbarusest, puudus Semperi luulekeelel futuristlik v\u00fcrts: linna ja masina asemel leidub tema loomingus tunduvalt rohkem metsa, puid ja \u00fcksindust looduses. Linnaelu kujutab n\u00e4iteks kaheosaline luuletus \u201eKevad suurlinnas\u201d, mille esimene osa iseloomustab s\u00e4risevat elektrit, tramme ja raadiolaineid, teine aga \u00f6ist kuma ja hommikust koitu.<\/p>\n\n\n\n

Veel tasub mainida Semperi v\u00e4idetavat tutvust Marinettiga. Nimelt on Semper ise vihjanud futurismi vaimse isaga tekkinud kirjakontaktile Peterburi \u00fcli\u00f5pilasp\u00e4evilt. Eesti futurismist huvitunud Marinettile, kes p\u00e4ris futurismi siinse populaarsuse kohta, vastanud Semper paisutatud v\u00e4itega, et siin olevat futurism agaralt populaarsust kogumas. 1925. aastaks oli aga kontakt katkenud ning Semper hakkas oma Loomingu artiklites futurismi selle fa\u0161istlike seoste t\u00f5ttu kritiseerima. Marinetti \u00fctlus, mille j\u00e4rgi fa\u0161ism on vaid rahvuslik futurism, andis Semperi seisukohale kaalu: vool, mille loosungiks olevat reaktsion\u00e4\u00e4rsuse h\u00e4vitamine, sai sotsiaalselt reaktsion\u00e4\u00e4rse ja kindlalt hierarhiat taotleva ideoloogia propageerija. Marinetti kiidus\u00f5nad fa\u0161ismi suunal 20. ja 30. aastate PEN-kongressidel vaid s\u00fcvendasid l\u00f5het Semperi ja Marinetti vahel (Parve, 1992).<\/p>\n\n\n\n

Eesti visuaalse kunsti valdkonnas sihilik futurism praktiliselt puudub. Tasub siiski mainida kubofuturistliku suunitlusega Aleksander M\u00fclberit, mitme futuristliku konseptsiooni autorit. Veel v\u00e4\u00e4rib \u00e4ram\u00e4rkimist sarnase loomestiili ja -ajastuga Henrik Olvi (nt \u201ePromenaad \u00f6\u00f6sel\u201d). Paar futuristlikku kompositsiooni on loonud ka tuntud graafik Ado Vabbe.<\/p>\n\n\n\n

Selline oli futurismi lugu siin ja seal. Ta tekkis avangardistlike stiilide ilmutusajal, lauldes oma kiidus\u00f5nu s\u00f5jale ja linnastumisele. Ta joovastus t\u00f5mbas kaasa ka kohalikke kirjandustegelasi, kes\u00a0 futurislikke stiiliv\u00f5tteid omagi loomingus rakendada p\u00fc\u00fcdsid.\u00a0 Aja m\u00f6\u00f6dudes vaibus aga ta teatav populaarsus: kirjanikud liikusid rahulikumate stiilide juurde v\u00f5i v\u00f5\u00f5randusid temast totalitarismi kiitmise t\u00f5ttu. V\u00f5is taoline allak\u00e4ik olla ehk ka l\u00f5ppenud I maailmas\u00f5ja paratamatus? Ilmas\u00f5ja \u00f5udused muutsid s\u00f5ja \u00fclistamise paljudele vastumeelseks, veelgi verisem II maailmas\u00f5da tappis futuristliku s\u00f5jakultuse viimasedki riismed: t\u00e4nases s\u00f5jaolukorras ei paista enam keegi h\u00e4vingut v\u00f5i s\u00f5da \u00fclistavat.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Samuti ei laula peaaegu keegi (erandiks nt ideoloogilised ni\u0161\u0161id nagu arheofuturism) t\u00e4nap\u00e4eval, kui igap\u00e4evane elu on muutunud veel kiiremaks ja korratumaks, futuristlikult oode toimuvale progressile v\u00f5i h\u00fcppeliselt arenevale tehnoloogiale. Populaarsem on olnud hoopis vastuoksa unistada loodusest ja stabiilsest elust: jultunud d\u00fcnaamika paistab inimest pigem v\u00e4sitavat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kunstiajaloos tunneme me 20. sajandi esimest poolt eelk\u00f5ige avangardistlike stiilide ilmutusajana: ekspressionismid, kubismid, suprematismid ja misiganes muud -ismid kehtestasid oma vanematele, kindlat harmooniat n\u00f5udvatele p\u00f5him\u00f5tetele vastanduvaid stiilin\u00f5udeid. Rohkem t\u00f5usid esile \u00fcksikisiku v\u00f5i autori enese tunded, mida v\u00e4ljendati k\u00f5iksuguste v\u00e4rvikombinatsioonidega l\u00f5uendil ja objektidega installatsioonides. \u00dcks neist end tol ajal ilmutanud -ismidest…<\/p>\n","protected":false},"author":164,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[307],"tags":[9],"coauthors":[306],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3047"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/164"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3047"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3047\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3052,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3047\/revisions\/3052"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3047"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=3047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}