{"id":2951,"date":"2022-11-01T21:58:46","date_gmt":"2022-11-01T18:58:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2951"},"modified":"2022-11-01T22:30:52","modified_gmt":"2022-11-01T19:30:52","slug":"kuidas-moista-idioote","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2022\/november-2022\/kuidas-moista-idioote\/","title":{"rendered":"Kuidas m\u00f5ista idioote?"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>M\u00f5nest inimesest ei saa kohe \u00fcldse aru. Proovid kuidas proovid, kuid lihtsalt ei saa. Seega j\u00e4reldame, et nad on lihtsalt idioodid. Nii mugav on ju r\u00fchmitada inimesi kategooriatesse. Teeme seda kas alateadvuses v\u00f5i teadlikult. Kuid on see ikka \u00f5ige viis, keegi kiiresti \u00e4ra r\u00fchmitada ning siis terve oma elu temast hoiduda? Thomas Erikson on loonud lihtsa viisi, kuidas inimestes kindlaid korduvaid omadusi m\u00e4rgata ning vastavalt ise k\u00e4ituda ilma, et me peaks enam kunagi nende samade inimeste eest \u00e4ra jooksma.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote\"><p><em>\u201eMe n\u00e4eme, mida me teeme, kuid me ei n\u00e4e, miks me teeme seda, mida me teeme. J\u00e4relikult me hindame \u00fcksteist selle kaudu, mida me n\u00e4eme, et teeme.\u201d<\/em><\/p><cite>-Carl Jung<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n<p>Raamat \u201eIdioodid minu \u00fcmber\u201d aitab m\u00f5ista nii ennast kui idioote enda \u00fcmber. Raamatu autor Thomas Erikson on jaganud inimeste k\u00e4itumisviisid nelja erinevat v\u00e4rvi gruppi: punased, kollased, rohelised ja sinised. Autor kirjeldab oma kogemuste p\u00f5hjal nelja p\u00f5hit\u00fc\u00fcpi, tuues palju n\u00e4iteid ning \u00f5petades neid ka ise \u00e4ra tundma, m\u00f5istma nende m\u00f5tteviise ning eesm\u00e4rke. punased kui domineerivad ja n\u00f5udvad, kollased kui sotsiaalsed ja optimistlikud, rohelised kui rahulikud ja s\u00f5bralikud, sinised kui anal\u00fc\u00fctlilised ja t\u00e4psed. Kui Erikson keskkoolis k\u00e4is, pani ta t\u00e4hele, et m\u00f5nede klassikaaslastega on kerge vestlust pidada ning jutt voolab ilusti, konflikte v\u00e4ga ei tekkinud ja nad meeldisid \u00fcksteisele. Kuid m\u00f5nede teiste klassikaaslastega oli tal tunne, et r\u00e4\u00e4gib kurtide v\u00f5i puupeadega. Sellest hetkest alates hakkas Erikson m\u00f5tlema, miks k\u00fcll nii on. Raamat \u00f5petab ka, kuidas kohaneda, s\u00f5ltuvalt, mis p\u00f5hit\u00fc\u00fcbi v\u00f5i p\u00f5hit\u00fc\u00fcpide kombinatsiooniga sel hetkel r\u00e4\u00e4gid: nende profiilide tugevused ja n\u00f5rkused ja kuidas neile anda edasi positiivset ja negatiivset tagasisidet. Autor t\u00f5i v\u00e4lja, et kuna punased on v\u00e4ga otsekohesed, peaks ka nende poole otses\u00f5naliselt p\u00f6\u00f6rduma. Raamatu l\u00f5pus on isegi harjutusi, millega saab kinnistada \u201cv\u00e4rvide\u201d vahel vahet tegemist. N\u00e4iteks: millise profiiliga inimesest saaks k\u00f5ige parem kirurg? Vastus: sinine.<\/p>\n\n\n\n<p>See raamat on aidanud mul j\u00f5uda arusaamisele, et m\u00f5ned inimesed ongi sellised, nagu nad on, nad ei ole v\u00f5imelised ega avalda soovi muutuda. Nad v\u00f5ivad minu arvates olla \u00f5elad, veidrad, lollid, targutajad, n\u00f5medikud, kuid see t\u00fckike ongi osa nende isiksusest. Mina ega keegi teine ei saa seda muuta. Me k\u00f5ik ju oleme enda arust k\u00f5ige ideaalsemad inimesed maailmas ning k\u00f5ik teised on tegelikult idioodid, kuid n\u00fc\u00fcd m\u00f5istame v\u00e4hemalt miks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5nest inimesest ei saa kohe \u00fcldse aru. Proovid kuidas proovid, kuid lihtsalt ei saa. Seega j\u00e4reldame, et nad on lihtsalt idioodid. Nii mugav on ju r\u00fchmitada inimesi kategooriatesse. Teeme seda kas alateadvuses v\u00f5i teadlikult. Kuid on see ikka \u00f5ige viis, keegi kiiresti \u00e4ra r\u00fchmitada ning siis terve oma elu temast&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[307],"tags":[9],"coauthors":[333],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2951"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2951"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2951\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2960,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2951\/revisions\/2960"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2951"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}