{"id":2931,"date":"2022-11-01T21:11:10","date_gmt":"2022-11-01T18:11:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2931"},"modified":"2022-11-01T22:32:03","modified_gmt":"2022-11-01T19:32:03","slug":"kus-laulavad-langustid","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2022\/november-2022\/kus-laulavad-langustid\/","title":{"rendered":"\u201eKus laulavad langustid\u201d"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Mu ema oli see, kes \u201eKus laulavad langustid\u201d raamatu algselt ostis. Ta luges selle v\u00e4hem kui n\u00e4dalaga l\u00e4bi: k\u00e4is l\u00f5unapausidel kodus lugemas ning poole \u00f6\u00f6ni ei suutnud raamatut k\u00e4est panna. Peale l\u00f5petamist anti see edasi mu vanaisale, kes samuti neelas selle kolme p\u00e4evaga endasse. J\u00e4rgmine ohver olin mina. K\u00f5ik minu \u00fcmber kiitsid romaani maast taevani ja olin elevil, et saan ka l\u00f5puks selle\u00a0 \u00e4ra lugeda. Kahjuks aga sain teose enda haldusesse t\u00e4pselt tiheda septembrikuu ajaks seega minu lugemine venis pikemaks. Kuid \u00e4rge saage valesti aru \u2013 see oli v\u00e4ga hea lugemiselamus.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Olin muidugi sellest raamatust varem kuulnud: New York Times\u2019i menuk ja USA lauljanna Taylor Swifti <em>soundtrack<\/em> (oleks raske t\u00e4nap\u00e4eva meediakajastuses sellega mitte kokku puutuda). Ning septembri alguses j\u00f5udis kinoekraanidele ka teose p\u00f5hjal valminud film. Mina aga kiirustasin, et enne filmi vaatamist l\u00f5petada lugemine.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Romaan algab v\u00e4ga traagiliselt peategelase Kya taustalooga. 6-aastane t\u00fcdruk elab oma armastatud ema, v\u00e4givaldse isa ja vanemate \u00f5dede-vendadega. \u00dcks p\u00e4ev ema lahkub igaveseks h\u00fcvasti j\u00e4tmata ja peale seda j\u00e4rgnevad ka k\u00f5ik \u00f5ed ja vennad, j\u00e4ttes noore Kya oma vihaprobleemidega isaga. Nad elavad eraldatud h\u00fctis keset padurat ning kuna Kya isa on suhteliselt ebakompetentne, peab neiu end ise \u00fcles kasvatama.<\/p>\n\n\n\n<p>Paralleelselt saame ka lugeda peaaegu 20 aastat hiljem toimunud k\u00fcla kohaliku Chase Andrewsi surmast. Salap\u00e4rasele kuriteopaigale pole j\u00e4\u00e4nud \u00fchtegi asit\u00f5endit: s\u00f5rmej\u00e4ljed on \u00e4ra p\u00fchitud ja jalaj\u00e4lgi, mida m\u00e4rja muda sisse oleks pidanud j\u00e4\u00e4ma, pole leida. Uurijad politseijaoskonnast ja kohalikud k\u00fclaelanikud on h\u00e4mmingus, et mis Andrewsiga ikka juhtus. Ning muidugi hakatakse kahtlustama tema surmas meie staartegelast Kya\u2019t.<\/p>\n\n\n\n<p>Ma kartsin alguses, et see 400-lehek\u00fcljeline teos on mulle paras p\u00e4hkel lugeda, sest minu ideaalsed lugemiselamused peamiselt kestavad kuni 200 lehek\u00fclge. Mis mind aga \u201eKus laulavad langustid\u201d romaani\u00a0 juures \u00fcllatas, oli see p\u00e4rastine tunne, et see kohe kindlasti ei olnud nii pikk. Jah, ma lugesin seda peaaegu poolteist kuud, aga tundus nagu oleksin ma n\u00e4dalaga l\u00f5petanud \u00fche l\u00fchikese juturaamatu. See oli t\u00e4pselt nii pikalt kirjutatud, kui oli vaja. Autor ei liialdanud t\u00fchiste detailidega, mis lugejat t\u00fc\u00fctaks, ega ei kirjutanud s\u00fcndmuseid kiirustades ja liigselt l\u00fchidalt.<\/p>\n\n\n\n<p>Kya, meie armastatud peategelane, on \u00f5ppinud padural \u00fcksi \u00fcles kasvades rohkem loomade ja looduse kohta, kui enamus inimesi kunagi teada saabki. Ja see k\u00f5ik on saanud juhtuda t\u00e4nu raamatu autori Delia Owens\u2019i zooloogia haridusele. Autor on palju oma teadmisi loomamaailmast p\u00f5iminud sellesse loosse ning \u00fcllataval kombel need pikad tekstid, mis r\u00e4\u00e4kisid jaanimardikate tulukeste signaalidest, ei seganud mind. Tavaliselt juhtub, et kui kirjanik paneb oma personaalsed huvid teksti, siis see ei sobi teemaga kokku ja pikk veniv jutt hakkab lugejat segama. Aga Delia Owens on v\u00e4ga nutikas ja tabas t\u00e4pselt naelapea pihta oma kirjutamisega.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd raamatust edasi liikudes filmi juurde\u2026 Olen lummatud. Mulle k\u00fcll meeldis see teos, see oli m\u00f5nus lugemine, aga film oli see-eest lausa v\u00f5rratu. Esimene kaader ajas kananaha ihule ja k\u00fcmne minutiga olid juba pisarad kurgus. Ma isiklikult ei nutnud, aga mu armas ema valas korralikult pisaraid algusest l\u00f5puni.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Imeilus loodus paistab igast stseenist ja on tunda, et re\u017eiss\u00f6\u00f6r Olivia Newman ongi tahtnud anda v\u00f5imalikult palju edasi nii-\u00f6elda maalapse tunnet. <em>Casting<\/em> oli samuti \u00fcllatavalt hea &#8211; raamatus olevad karakterite kirjeldused klappisid filmis n\u00e4itlevate inimestega. Mul muidugi olid endal spetsiifilised n\u00e4gemused karakteritest, aga suhteliselt t\u00e4pselt saadi sellele pihta. Muusikaline saade kahjuks ei j\u00f5udnud minuni, sest see ei olnud nii k\u00fctkestav kui lummavad stseenid. Ja kui ma l\u00f5puks mingisugust taustamuusikat m\u00e4rkasin, siis l\u00f5putiitrid juba jooksid.<\/p>\n\n\n\n<p>Kahjuks oli filmis ajajoontega natuke m\u00e4ssatud. Need ei klappinud t\u00e4ielikult sellega, mis ma lugesin, ning ma j\u00e4in m\u00f5tlema: \u201eKas ma oleksin saanud \u00fcldse filmist aru raamatut lugemata?\u201d Ma arvan, et ma oleksin kindlasti loo p\u00f5hilistest ideedest kinni krabanud, aga m\u00f5ned kohad oleksid j\u00e4\u00e4nud segaseks v\u00f5i siis poleks kattunud romaani lugenud inimeste arusaamaga. Kuid see on pisikene m\u00e4rkus \u00fche suure t\u00e4henorija k\u00e4est ning \u00fcle\u00fcldiselt on ikkagi tegu suurep\u00e4rase teosega.<\/p>\n\n\n\n<p>Tegelikult oleks \u00f5igem \u00f6elda suurep\u00e4raste teostega, sest r\u00e4\u00e4gin nii raamatust kui ka filmist. Soovitan soojalt m\u00f5lemat iga \u017eanri austajale. Kuigi algselt ei tundunud see minu tass teed, siis n\u00fc\u00fcd julgen \u00f6elda, et \u201eKus laulavad langustid\u201d on nii t\u00e4pselt m\u00e4rklauda tabanud, et v\u00f5idab iga noolem\u00e4ngu. Suureks tundepuhanguks ja draamaks perfektne.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><a href=\"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/miilang1-015-031.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"564\" height=\"795\" src=\"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/miilang1-015-031.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2936\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/miilang1-015-031.jpg 564w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/miilang1-015-031-213x300.jpg 213w\" sizes=\"(max-width: 564px) 100vw, 564px\" \/><\/a><figcaption><strong>Raamatu esikaas<\/strong><br>Foto: Apollo<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mu ema oli see, kes \u201eKus laulavad langustid\u201d raamatu algselt ostis. Ta luges selle v\u00e4hem kui n\u00e4dalaga l\u00e4bi: k\u00e4is l\u00f5unapausidel kodus lugemas ning poole \u00f6\u00f6ni ei suutnud raamatut k\u00e4est panna. Peale l\u00f5petamist anti see edasi mu vanaisale, kes samuti neelas selle kolme p\u00e4evaga endasse. J\u00e4rgmine ohver olin mina. K\u00f5ik minu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":170,"featured_media":2936,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[307],"tags":[337],"coauthors":[327],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2931"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/170"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2931"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2931\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2961,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2931\/revisions\/2961"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2936"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2931"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}