{"id":2837,"date":"2022-06-26T20:24:27","date_gmt":"2022-06-26T17:24:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2837"},"modified":"2023-01-21T23:29:26","modified_gmt":"2023-01-21T20:29:26","slug":"rahvusluse-ja-rahvuse-dunaamika","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/maaratlemata\/rahvusluse-ja-rahvuse-dunaamika\/","title":{"rendered":"Rahvusluse ja rahvuse d\u00fcnaamika"},"content":{"rendered":"\n

,,Just rahvuslus ise loobki rahvusi, mitte vastupidi. Muidugi kasutab rahvuslus \u00e4ra varem olemas olnud ja ajaloolt p\u00e4randiks saadud kultuuride vohamist v\u00f5i nende varasid, kuigi teeb seda v\u00e4ga valikuliselt ning k\u00f5ige sagedamini transformeerib neid radikaalselt.\u201d <\/em>– Ernest Gellner, Rahvused ja rahvuslus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Rahvus on miski, mis ka t\u00e4navu on inimese identiteeti juures nii juriidiliselt kui ka ehk isiklikult t\u00e4htis. Veelgi t\u00e4htsamalt: rahvus ning ideoloogia tema orbiidil – rahvuslus, on oluliselt m\u00f5jutanud eelnevate sajandite ajalugu. Raske on \u00fcles lugeda k\u00f5ik need s\u00f5jad, \u00fclest\u00f5usud ja kriisid, mida on p\u00f5hjustanud kas \u00fche rahvuse kasvuhimu, vabadushimu v\u00f5i misiganes. Rahvuse ning ka rahvusluse elementaarsus viitaks justkui nende fundamentaalsusele ajaloo m\u00f6\u00f6dumisel. Ometi on aga rahvuslus ning temaga kaasnevad rahvused suhteliselt uued n\u00e4htused ajaloo tuulekojas. See aga vihjab vastupidist eeltoodud rahvusluse fundamentaalsuse v\u00e4itele. Niisiis k\u00fcsime: mis siis \u00f5igup\u00e4rast viib rahvusluse ja rahvusteni ning mis protsesside ja allikatega nad end kehtestavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esiteks tuleb meil selle probleemi anal\u00fc\u00fcsimiseks peatuda terminoloogia valdkonnas. Rahvuse ja rahvusluse elementaarsus viimaste sajandite jooksul on paraku nende s\u00f5nade t\u00e4hendust niiv\u00f5rd venitanud, et mitmed teadlased peavad neid s\u00f5nu sisut\u00fchjadeks. Essee selguse huvides tuleb meil aga veidi konkreetsem selgitus nende jaoks p\u00fcstitada. Briti sotsioloog Anthony D. Smith pidas rahvust inimeste koosluseks, mis kannab sama nime, asustab ajaloolist territooriume, jagab m\u00fc\u00fcte ja s\u00fcmboleid ning omab rahvusteadvust, st ta peab ennast rahvuseks (Smith, 2005). Eelnev kirjeldus on ka k\u00f5ige levinumalt rakendatud definitsioon rahvuse kohta. Ometi ei ole need rahvuse tunnusjooned nii konkreetsed: vahepeal on esiplaanil vaid \u00fcks ning teised tunnused v\u00f5ivad \u00fcldse puududa v\u00f5i on unustatud. Seda demonstreerib n\u00e4iteks \u00fche keele k\u00f5nelemine mitme rahvuse poolt (nt frankofoonlus). On ka n\u00e4iteid sellest, kuidas \u00fchiskondliku positsiooni erinevused annavad omakorda v\u00f5imaluse rahvuse tekkeks (nt hutude ja tutside teke tootjatest ja maaomanikest Rwandas). Niisiis: rahvustunnused on k\u00fcll rahvusele omased, kuid mitte t\u00e4ielikult vajalikud omadused. Etnoloog Georg Elwert j\u00e4tab oma definitsioonis need rahvustunnused pea \u00fcldse mainimata: ,,Rahvuse all m\u00f5istame l\u00f5dvemat v\u00f5i kindlamat sotsiaalset organisatsiooni, mis pretendeerib \u00fcleajalisele iseloomule, mida enamik tema liikmeid k\u00e4sitab imaginaarse kogukonnana ja mis tugineb \u00fchisele  riigiaparaadile,\u201d (Elwert, 1989). Seda imaginaarset kogukonda v\u00f5ibki pidada rahvusteadvuseks, mis ongi selle definitsiooni tuumik, mitte keel v\u00f5i territoorium. Selle definitsiooni n\u00f5rkuseks on aga selle riigiaparaadi liigne t\u00e4htsustamine, mis k\u00f5iki riikideta rahvusi lugedes, paistab v\u00e4\u00e4rana. V\u00f5tame selle kokku j\u00e4rgmisega: rahvus on inimeste kogum, mille tunnuseks on talle omane rahvusteadvus ning erinevad kultuursed tunnused, milliste osat\u00e4htsus ja piirid v\u00f5ivad erineda.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusluse ehk natsionalismi definitsiooniga on lood veidi lihtsamad: tegemist on siiski enam v\u00e4hem konkreetse ideoloogiaga, mille eesm\u00e4rk on \u00fcldiselt k\u00f5ikjal sarnane. Sotsiaalantropoloog Ernest Gellner t\u00e4heldab, et rahvuslus on poliitiline printsiip, mis n\u00f5uab, et etnilised piirid ei ei erineks poliitilistest, ning eriti seda, et riigisisesed etnilised piirid ei eraldaks valitsejaid p\u00f5hirahvastikust (Gellner, 1983). Seega on rahvuslus poliitiline printsiip, mis soovib, et poliitika l\u00e4htuks rahvuse kultuuri s\u00e4ilimise p\u00f5hihuvidest, millest tulenevalt peab rahvus l\u00e4htuma riigiaparaadi poliitikast. Rahvusluse printsiip eelistab k\u00fcll teatavasti oma rahvust. Elwert elaboreerib oma m\u00e4\u00e4ratluses: ,,Natsionalismi all m\u00f5istame kommunikatiivsete ja ideoloogiliste joontega v\u00f5i ka relevantsete majanduslike \u00fchistunnustega sotsiaalseid liikumisi, mille eesm\u00e4rgiks on \u00fchise definitsiooni alusel oma rahvuse loomine, tugevdamine v\u00f5i kaitsmine,\u201d (Elwert, 1989). See m\u00e4\u00e4ratlus v\u00e4idab selgelt, et rahvuslus ongi see, mis rahvuse loob.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4tkame selle v\u00e4itega. Loob rahvuslus rahvuse, nagu v\u00e4idab Elwert, v\u00f5i on asjalood hoopis vastupidised? V\u00f5tame aluseks eelmainitud Ernest Gellneri ning tema teose ,,Rahvused ja rahvuslus\u201d. Gellneri eesm\u00e4rk on seletada, kuidas rahvuslus ja rahvused tekkisid alles teataval astmel inimajaloos, vastavalt modernismi n\u00f5uetele. Gellner jaotab inimajaloo kolmeks peamiseks epohhiks: \u00fcrg\u00fchiskonnaks, agraar\u00fchiskonnaks ja industriaal\u00fchiskonnaks. Eelk\u00f5ige p\u00fchendub ta \u00fcleh\u00fcppele agraar\u00fchiskonnast industriaal\u00fchiskonnale, sest just sel etapil toimus tema j\u00e4rgi rahvusluse ja rahvuste s\u00fcnd. Agraar\u00fchiskonnas, v\u00e4idab Gellner, on \u00fchiskond jaotatud enamuseks ja v\u00e4hemuseks. V\u00e4hemus on omakorda horisontaalselt jaotatud: sinna kuuluvad v\u00e4hesed kirjaoskajad, spetsialiseeritud t\u00f6\u00f6alaga kildkonnad nagu kaupmehed ja elukutselised s\u00f5durid, ning ka feodaalsed valitsejad. See v\u00e4hemus koos tema alajaotustega p\u00fc\u00fcdleb pigem kultuurilise diferentsiaalsuse poole, sest just see hoiab \u00e4ra konfliktid teiste kihtidega. Selle saavutamiseks m\u00f5tlevad nad omadele v\u00e4lja n\u00e4iteks imaginaarseid minevikke (Gellner 1983).<\/p>\n\n\n\n

Vastupidine on lugu \u00fchiskonna enamusega, mis koosneb eelk\u00f5ige talupoegadest – tootjatest. See tootjate enamus on samuti kultuurselt v\u00e4ga pluraalne, ent mitte v\u00e4hemusega samadel p\u00f5hjustel. Sissepoole p\u00f6\u00f6ratud elu elavad tootjad on seevastu lateraalselt jaotatud paljudeks v\u00e4ikesteks kogukondadeks ning on nendega seotud eelk\u00f5ige majandusliku vajaduse, mitte ettekirjutatud seaduste t\u00f5ttu nagu k\u00f5rgklassides (Gellner, 1983). Sel tasandil ja ajastul pole mitte keegi huvitatud homogeensuse soodustamises, mitte isegi riik, kelle huvi antud tasandi vastu on eelk\u00f5ige maksude kogumine. Veel tasub m\u00e4rkida, et sel tasandil ei ole kahe erineva kogukonna piirid samuti kuigi selged. Keegi, kes on \u00fche kogukonna liige, v\u00f5ib lihtsa vaevaga teise \u00fcle minna. Ainuke piirav faktor on eelmainitud majanduslik seisukord.<\/p>\n\n\n\n

Agraar\u00fchiskond on siis l\u00f5igatud horisontaalselt jaotatud v\u00e4hemuse ja lateraalselt jaotatud enamuse vahel. Tegu on sisuliselt lokalistliku \u00fchiskonnaga, milles eksisteerib suurel hulgal v\u00e4iksemaid kogukondasid. Sellise korra likvideeris aga industriaal\u00fchiskond, mis Gellneri teooria j\u00e4rgi oli ka rahvusluse ja seega ka rahvuse otseseks p\u00f5hjuseks. Miks? Seep\u00e4rast, et industriaal\u00fchiskonna sotsiaalsed n\u00f5uded on v\u00f5rreldes agraar\u00fchiskonna omadega vastupidised. Erinevalt lokalistlikust agraar\u00fchiskonnast, iseloomustab industriaal\u00fchiskonda talle vajalik sotsiaalne entroopia ning eksosotsialiseeruv eluviis. Mil agraar\u00fchiskonnas oli t\u00f6\u00f6korraldus pikaaegne ja n\u00f5udis v\u00e4he spetsialiseeritust, on industriaal\u00fchiskonnas valdav spastiline t\u00f6\u00f6korraldus, kus t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab konstantset suhtlemist teistega ning t\u00f6\u00f6kohad ise muutuvad pidevalt. Sellise korraldusega ei l\u00e4he kokku \u00fchiskond, mis on jaotatud k\u00f5rgkultuuriks ja madalkultuuriks, vaid ta n\u00f5uab \u00fcht homogeenset k\u00f5rgkultuuri. L\u00e4bi standardiseeritud hariduskorralduse saab pea igast inimesest see, kelle ekvivalent oleks agraarajastul olnud v\u00e4ikese kirjaoskajate eliidi osa. Iga \u00fchiskonna liige saab endale v\u00f5rreldes teistega pea identse baashariduse, millele j\u00e4rgneb spetsiifilisema ala omandamine. Gellneri j\u00e4rgi ongi rahvuslus see, mille l\u00e4bi k\u00f5rgkultuuri ja universaalsuse kehtestamine toimub. Selle l\u00f5pp produktina tekib rahvus. \u00dchtse rahvuse loomine likvideerib agraarsete v\u00e4ikekogukondade ise\u00e4rasused nagu n\u00e4iteks kohalik murre ja asendab selle \u00fchtse riigikeelega.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
,,Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A.” Elmar Kits<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Toome ka selle illustreerimiseks ilmselt k\u00f5ige l\u00e4hedasema v\u00f5imaliku n\u00e4ite: meie, eestlased. Peale meie ristiusustamist kuni 19. sajandi keskpaigani, toimus elu siinsel territooriumil pea perfektselt Gellneri agraarajastu m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi. V\u00e4hemuse moodustasid siin arenenuma kogukonnateadvusega, eelk\u00f5ige saksa p\u00e4ritolust m\u00f5isnikud, b\u00fcrgermeistrid, kaupmehed ja kiriku\u00f5petajad. \u00dchiskonna enamuse moodustavad eestlased, olid aga piiratud pea t\u00e4ielikult talupoegade – tootjate rolli juurde. Elu ja sotsialiseerumine toimus valdavalt vaid kihelkonna piirides. Suuremat etnoslikku kogukonnateadvust ei olnud: k\u00f5ige l\u00e4hedam s\u00f5na etnon\u00fc\u00fcmile oli nimetus, mis viitas rahvatasandi t\u00f6\u00f6le ja elukohale – maarahvas. Alles 19. sajandil nn rahvusliku \u00e4rkamisajaga, tekkis eestlastel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem rahvusteadvus ning endine maarahvas hakkas end samuti eestlasteks nimetama. Standardiseeritud haridus levis ka eestlasteni, kes hakkasid j\u00e4rk-j\u00e4rgult asendama vanu saksa r\u00fc\u00fctelkondasid ja b\u00fcrgermeistreid maa haldamises. K\u00f5rgkultuuri ja madalkultuuri duaalsuse asemel tekkis \u00fchtne k\u00f5rgkultuur, mis v\u00f5imaldas tulevikus ka rahvusriigi tekkimise.<\/p>\n\n\n\n

Gellneri teooria tundub klappivat. Ta annab kogemuslikult arusaadava kavandi sellest, kuidas tekivad rahvuslus ja rahvused. Teooria kandvaks j\u00f5uks j\u00e4\u00e4b moderniseerimise n\u00f5ue, mis v\u00f5ib k\u00fcll vormiliselt sarnaneda marksistlikule sisu-vormil dialektikale, ent ei kuku determinismi \u00e4mbrisse nagu viimane. J\u00e4ttes moderniseerimise abstraktseks edasi kandvaks j\u00f5uks, tekib tunne, et Gellner tunnistab teema komplekssust ning konkreetse vastuse leidmise raskust.<\/p>\n\n\n\n

Kuid p\u00f6\u00f6rdume tagasi algselt p\u00fcstitatud k\u00fcsimuse teise poole juurde: missuguste protsesside ning allikatega ta seda rahvusteadvust loob? Tuleb tunnistada, et rahvusluse kui ideoloogia juures on paradokse m\u00e4rgata k\u00fcllaga. See pole loomulikult \u00fcllatav: ka ideoloogia teemal pikemalt peatunud filosoof Slavoj \u017di\u017eek on v\u00e4itnud, et iga ideoloogia funktsioneeribki l\u00e4bi paradokside. K\u00f5ige pinnapealsemal tasandil annab seda m\u00e4rgata rahvusluse poolt leiutatud traditsioonides, nn rahvusp\u00fchades. Gellneri tees, et rahvuslus kasutab \u00e4ra teiste kultuuride vohamist on siin v\u00e4gagi relevantne. Rahvuslusel on tendents (algselt) end teiste sulgedega ehtida. V\u00f5tame n\u00e4iteks selle protsessi, millega hakkas tekkima eestlaste k\u00f5rgkultuur: nn rahvuslik \u00e4rkamisaeg. Pikemat aega on \u00f5petatud, et see olevat – k\u00fcll \u00fcldistatult – olnud ajastu, mil eesti rahvas \u00e4rkas seitsmesaja aastasest unest ja taastas oma rahvusteadvuse. Ent ometi viidi see protsess l\u00e4bi paljultki saksa rahvusromantismi eeskujul ning mitmed sellest ajast alguse saanud traditsioonid, v\u00f5tame n\u00e4iteks \u00fcldlaulupeod, toimusid samuti saksa laulupidude eeskujul, kuid ometi peeti samaaegselt just saksap\u00e4rasust eestluse p\u00f5liseks vaenlaseks. Muidugi ei taha ma sellega k\u00fc\u00fcniliselt v\u00e4ita, et rahvuslus on pelgalt kultuuride varastamiskunst, vaid hoopis et aja jooksul suudab rahvuslus ka oma narratiivile k\u00f5ige vastuolulisemad ideed ja voolud kohandada ning need rahvusidentiteedi lahutamatuteks osadeks vormida. N\u00e4en, et rahvuslus laenab teiste kultuuride p\u00e4randit fikseerides oma rahvusega seonduva mingisuguses kindlamas kaasaegsemas t\u00e4histajate-raamistikus.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4hendaks aga see, et rahvuslus ignoreerib oma eelneva agraar\u00fchiskonna kogukondade kultuuri? Gellneri teooriaga ei l\u00e4heks see vastuolusse, sest tema jaoks algabki rahvusluse ajalugu just modernsusest, mitte sellele eelnevatest ajastustest. Rahvusluse ja rahvuse ,,ema\u201d on modernse ajastu n\u00f5uded ning neid t\u00e4idab vaid homogeenne k\u00f5rgkultuur. See t\u00e4hendab, et eelnevad kultuursed esivanemad madalkultuurist on a priori <\/em>irrelevantsed (Gellner, 1983). Kuid juba kogemuse p\u00f5hjal v\u00f5ime \u00f6elda, et rahvuslus v\u00f5tab eeskuju agraarajastust: ristir\u00fc\u00fctlid, kuningad, talupoegade \u00fclest\u00f5usud on ju mitmete rahvuste identiteetides t\u00e4htsad. Miks siis? Nagu Gellner mainib, valib rahvuslus seda ajalugu v\u00e4ga selektiivselt. Selle tagaj\u00e4rjeks on see, et \u00fche rahvuse ajalooline narratiiv ei sobi teise omaga kokku, see on rahvusluste juures tavaline. Ma usun, et rahvuslus korjab osakesi varasemast ja madalamast, mis jaatavad seda p\u00fc\u00fcet moderniseerimise poole. Seda tehes \u00fcmbritseb ta selle mineviku rahvusromantismi hubrisega. V\u00f5tame n\u00e4iteks kuidas C.R. Jakobson \u00fclistas eestlaste muinasaegset vabadust ning v\u00e4itis, et selle p\u00e4randi j\u00e4tkamiseks peab t\u00f5usma homogeenne eesti rahvas. Veel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne n\u00e4ide sellest see, kuidas n\u00f5ukogude ideoloogia, mis k\u00fc\u00fcniliselt nimetas end ajaloo progressiivseimaks korraks, suutis kunstis ja retoorikas (nt Jaroslavli kunstiansamblid) \u00e4ra kasutada eesti rahvusluse s\u00fcmboleid, olgu need rahvariided, laulud, \u00fclest\u00f5usud jne. Liideti arhailine Kalevite kange rahvas progressiivse kommunismi rajaga.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tlikult t\u00f5den, et rahvuslus on rahvuse looja. Toetudes Gellnerile, usun ka ma, et rahvuslus on modernse, see on t\u00f6\u00f6stusliku ajastu \u00fcks produkt. Rahvuslus funktsioneerib selle ideoloogiana, mis liidab kokku v\u00e4iksemad kihelkonnad, l\u00e4\u00e4nid ja h\u00f5imud \u00fcheks homogeenseks rahvuseks. Teooria j\u00e4rgi on ka \u00fcleminek rahvusriikidelt globaalsema \u00fchiskonnani, mida me t\u00e4na ka m\u00e4rkame, igati loogiline. Samas ei n\u00e4e ma, et rahvuslus mineviku madalkultuurid t\u00e4iesti irrelevantseks m\u00e4\u00e4rab. Rahvuslus on pigem niiv\u00f5rd d\u00fcnaamiline, et ta suudab ka ajaloo k\u00f5ige tagurlikumad ideed enda – see on modernsema – kasuks k\u00e4ima panna. Selline protsess iseloomustab rahvuslust tabavalt: hoolimata kui vastuoluline miski ta enda olemusele on, suudab ta selle ikkagi enda kasuks t\u00f6\u00f6tama panna.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud kirjandus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

  • Elwert, G. 1989. Natsionalism ja etnilisus. <\/em>T\u00f5lkinud Mari Tarvas – Akadeemia, 1991, nr 11-12<\/li>
  • Gellner, E. 1983. Rahvused ja rahvuslus. <\/em>T\u00f5lkinud Anneli Andresson – Akadeemia, 1994, nr 11-12, 1995, nr 1-3.<\/li>
  • Smith, A. 2005. The genealogy of nations: An ethno-symbolic approach. – When is the nation? <\/em>Toimetanud Atsuko Ichijo, Gordana Uzelac. London-New York: Routledge, lk 94-112.<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    i t\u00e4htsamalt: rahvus ning ideoloogia tema orbiidil – rahvuslus, on oluliselt m\u00f5jutanud eelnevate sajandite ajalugu. Raske on \u00fcles lugeda k\u00f5ik need s\u00f5jad, \u00fclest\u00f5usud ja kriisid, mida on p\u00f5hjustanud kas \u00fche rahvuse kasvuhimu, vabadushimu v\u00f5i misiganes. Rahvuse ning ka rahvusluse elementaarsus viitaks justkui nende fundamentaalsusele ajaloo m\u00f6\u00f6dumisel. Ometi on aga rahvuslus ning temaga kaasnevad rahvused suhteliselt uued n\u00e4htused ajaloo tuulekojas. See aga vihjab vastupidist eeltoodud rahvusluse fundamentaalsuse v\u00e4itele. Niisiis k\u00fcsime: mis siis \u00f5igup\u00e4rast viib rahvusluse ja rahvusteni ning mis protsesside ja allikatega nad end kehtestavad?<\/p>\n","protected":false},"author":164,"featured_media":2841,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"coauthors":[306],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2837"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/164"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2837"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2837\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3556,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2837\/revisions\/3556"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2841"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2837"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2837"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2837"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}