{"id":2757,"date":"2021-06-18T11:00:00","date_gmt":"2021-06-18T08:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2757"},"modified":"2021-06-18T12:42:27","modified_gmt":"2021-06-18T09:42:27","slug":"igavene-seadmus","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/maaratlemata\/igavene-seadmus\/","title":{"rendered":"Igavene Seadmus"},"content":{"rendered":"\n

Kuulsin hiljuti, et Tiia Toometi keskkooli l\u00f5puaktusel olevat keegi k\u00f5nepidaja lapsevanem \u00f6elnud lause: ,,<\/strong>Haridus on see, mis j\u00e4\u00e4b alles siis, kui k\u00f5ik \u00f5pitu on unustatud,\u201d ja viimased n\u00e4dal aega on see m\u00f5te mind kummitanud. Samamoodi, nagu on elukogemus see, mis j\u00e4\u00e4b alles siis, kui valu on kustunud v\u00f5i j\u00f5ud see, mis j\u00e4\u00e4b alles siis, kui teekond on l\u00f5ppenud, on haridus see, mis j\u00e4\u00e4b alles siis, kui \u00f5pitu on unustatud.<\/p>\n\n\n\n

Elu on r\u00e4nnak sinna, kus keegi teine kunagi varem k\u00e4inud ei ole. Alguses on m\u00e4ed ja orud. Sa alustad teekonda kerge sammuga, nautides sissehingamisel varajase p\u00e4ikeset\u00f5usu v\u00e4rsket \u00f5hku ja v\u00e4ljahingamisel kopse t\u00e4itvat enesekindlust, mis \u00f5ige otsuse tegemisega kaasnevast suurest s\u00fcdamerahust tasapisi \u00fcle kogu keha laiali valgub.\u00a0 \u00dcle kogu silmapiiri \u00f5\u00f5tsub heinap\u00f5ld hommikuses niiskes tuules justkui merelainetena. Kutsuv on teekond; see ihaldusv\u00e4\u00e4rne r\u00e4nnak unistuste muinasmaastike r\u00fcppe; sinna, kus\u00a0 k\u00f5ik on olemas, kuhu k\u00f5ik igatsevad, ja kuhu Sina oled l\u00f5puks ometi leidnud sissep\u00e4\u00e4su.<\/p>\n\n\n\n

Esimesed hommikutunnid kulgevad takistusteta. Peagi on udupilvedest j\u00e4rel vaid kastepiisad rohuk\u00f5rte otsas ja punasest ebam\u00e4\u00e4rasest ehakumast on saanud konkreetne ja k\u00f5rge p\u00e4ikesekera. Esimest korda v\u00f5ib aimata algava p\u00e4eva palavust. Sa \u00f5ngitsed paunast v\u00e4lja veeanuma ja puhkad jalgu. Ainult kogenud r\u00e4ndur m\u00f5istaks, kui pikk ja v\u00e4sitav saab olema eesseisev teekond. Uljas ja noor, astud sa vastu oma saatusele, teadmata, kui loomulik ja v\u00e4ltimatu on kannatus, kui palju egoistlikku \u00f5iglustunnet peadalla suruma: et veel valusam kivisele maapinnale langemisest on sealt uuesti t\u00f5usmine.<\/p>\n\n\n\n

Elu on kaose ja korra l\u00f5putu vaheldumine. Laskudes alla orgu ja sumbates l\u00e4bi m\u00e4dasoode kattuvad sinu k\u00e4ed ja jalad s\u00e4\u00e4skedest ja parmudest s\u00f6\u00f6dud kupladega. Jalan\u00f5ud vettivad iga sammuga aina rohkem l\u00e4bi ja varvaste vahel hakkab lirtsub tume maamuda. M\u00e4kket\u00f5us riisub viimsedki j\u00f5uvarud. Kukkudes kriimustad p\u00f5lved marraskile, ent hambaid krigistades t\u00f5stad veremil peopesadega keha uuesti vertikaali. K\u00f5rvetav p\u00e4ike sunnib higiks moondunud ja kehast lahkuva julgustunde p\u00f5lvedest immitseva verega segunema. Tilk tilga haaval valgub mineraalne vedelik m\u00e4en\u00f5lva kiviklibule. Kas niimoodi tehaksegi Himaalaja soola? Ent naermiseks ei ole enam j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n

Kui eba\u00f5iglaselt kindel on maapind. See masendavalt stagnaatiline vorm ei otsi iialgi kelleltki teiselt toetuspinda, ei vaja mitte kedagi teist. Vihmasadu naudib ta harjumusest, temale ei ole vesi elulise t\u00e4htsusega, nagu on see seda maapinnast t\u00e4ielikult s\u00f5ltuvatele eluvormidele, taimedele. Nad loodavad ainsale kindlale pinnasele oma elus, maapinnale. Nad usuvad, palvetavad ja armastavad, andes andeks talle k\u00f5ik seletamatult eba\u00f5iglased metsatulekahjud, k\u00f5ikeh\u00e4vitavad vulkaanipursked ja maav\u00e4rinad, sest kui nad lasevad lahti oma kindlusest, usust maapinda, kaob neil jalge alt see viimnegi mullat\u00fckk. Ilma oma eba\u00f5iglase jumalata nad hukkuvad. Ja ega inimenegi taimest tugevam ole.<\/p>\n\n\n\n

Midagi enamat on m\u00e4ed ja orud, kui lihtsalt m\u00e4ed ja orud. Viletsuse varjupaigaks on m\u00e4ed, kannatuste koduks on orud. Kui m\u00f5ttetu on kannatada ja maksta nii k\u00f5rget hinda unustatud eesm\u00e4rgi nimel. M\u00e4gede \u00fclipehme \u00f5hk ja p\u00e4ikeset\u00f5usu igatsetud maania on sind eksitanud, sind petnud, nagu virvatuled, reetlikud virvatuled. Sina, kes sa veremetes m\u00e4ejalamil lamad, oled n\u00e4inud t\u00f5de. Pettus on ilu ja lootus, t\u00f5de on kannatus. Ja petliku t\u00f5e nimel pole m\u00f5tet pingutada. Langenult vormuvad viimased j\u00f5uvarud v\u00e4rskeks ja igatsetud otsuseks: sa annad alla. Ei \u00fchtki sammu enam. Sest sa oled maksnud siirast armastuse veritasu kunstlillede eest. Sinu higi ja veri segunevad roosaks Himaalaja soolaks, aga sina ei naera enam. Maailm naerab sinu siirust, maapind l\u00f5kerdab pingutuse \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Mida k\u00f5vemini naerab maailm, seda k\u00f5rvetavam on keskp\u00e4evap\u00e4ike. On see siis evolutsiooniline pluss v\u00f5i miinus, aga alla ei ole andnud ei veresooned ega higikanalid, deh\u00fcdratsioon ega n\u00e4rvirakkude valutunnetus. Sinu f\u00fc\u00fcsilise keha vangla kodukord on j\u00f5uliselt \u00fcle kongi lukustatud patustaja moraalitunnetusest.<\/p>\n\n\n\n

Ja endalegi ootamatult seisad sa p\u00fcsti. Lombaka keha liigutused on veepudeli leidmise eesm\u00e4rgil v\u00e4ledad. Sa ei j\u00f5ua peatada oma silmi, mis otsivad h\u00e4vitavat m\u00e4etippu, ega oma selgroogu, mis n\u00f5ksatab sirgelt p\u00e4ikese poole. Sinu enda keha on sind alt vedanud. \u201cTa solvas mind, ta tegi minule liiga, ta on minust \u00fcle, ta riisus minu paljaks.\u201d Kes n\u00f5nda m\u00f5tleb, selle vaen ei vaibu. Sest siin ei vaibu vaen kunagi vaenu l\u00e4bi, vaid vaenu puudumise l\u00e4bi. See on Igavene Seadmus.*<\/em><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4e tipust vaadates on m\u00e4ed ikka m\u00e4ed ja orud ikka orud. Hakka aga astuma.<\/p>\n\n\n\n

*,,Dhammapada\u201d Paali keelest t\u00f5lkinud Linnart M\u00e4ll<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Elu on kaose ja korra l\u00f5putu vaheldumine.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2760,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"coauthors":[27],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2757"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2757"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2757\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2761,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2757\/revisions\/2761"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2760"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2757"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}