{"id":2408,"date":"2015-12-23T19:58:28","date_gmt":"2015-12-23T16:58:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2408"},"modified":"2023-01-21T23:38:34","modified_gmt":"2023-01-21T20:38:34","slug":"380-meetrit-ajalugu-meie-silme-ja-jalge-all","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2015\/detsember-2015\/380-meetrit-ajalugu-meie-silme-ja-jalge-all\/","title":{"rendered":"380 meetrit ajalugu meie silme ja jalge all"},"content":{"rendered":"<p><strong>R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav ei vaja treffneristidele tutvustamist. Suurele osale meist on see igap\u00e4evane koolitee ja leidub neidki, kes seal oma reede \u00f5htuid m\u00f6\u00f6da saadavad. Tartu tuiksoonel on iga\u00fchele midagi pakkuda. Kui palju me aga teame R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava ajaloost? Mis asus sellel t\u00e4naseks rohkete s\u00f6\u00f6gi- ja meelelahutuskohtadega palistatud t\u00e4naval eelmis(te)l sajandi(te)l? Jaani kirikust on ilmselt olnud juttu kunstiajalootunnis, teame \u00fcht-teist ehk Spordimuuseumi majast ja loomulikult oleme kuulnud koolimaja saatusest. Kuid sellel 380-meetrisel teel\u00f5igul, mida tunneme R\u00fc\u00fctli t\u00e4navana, on paiknenud palju muudki mainimist v\u00e4\u00e4rivat.<\/strong><\/p>\n<p>Aastal 1775. m\u00f6llas Tartus suur tulekahju, mis sai alguse just R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval elanud matemaatikaprofessori kodusest \u00f5lleteost. Selle t\u00f5ttu h\u00e4vis suur osa senisest hoonestusest, mis p\u00f5hjas\u00f5jast oli puutumata j\u00e4\u00e4nud, ja t\u00e4nava \u00e4\u00e4rde hakati ehitama kivimaju. Enamik praegustest R\u00fc\u00fctli t\u00e4navat \u00e4\u00e4ristavatest majadest ongi p\u00e4rit 18. sajandi l\u00f5pust v\u00f5i 19. sajandist. Sel ajal sai R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav ka oma sirge telje.<\/p>\n<p>Koolihoonest diagonaalis \u00fcle t\u00e4nava leiame silmatorkavate nurgar\u00f5dude, sepisv\u00f5rede ja paviljonitorniga hoone. Selles majas paiknes sada aastat pagarit\u00f6\u00f6koda. Saiakeste k\u00fcpsetamist alustas 1818. aastal Gottfried Blasius Sch\u00f6nrock, hiljem v\u00f5ttis pagari\u00e4ri \u00fcle perekonna j\u00e4reltulija Julius Frischmuth. Just viimane mees lasi 1894. aastal hoone histroritsistlikus laadis \u00fcmber ehitada ning sedav\u00f5rd pidulikuna seisab see aadressil R\u00fc\u00fctli 13 seniajani. Tegemist pole aga sugugi R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava ainukese pagari\u00e4riga. Praeguse kohvik Creppi ukse kohal rippuv kringel annab tunnistust, et sellegi hoone endine otstarve on olnud samasugune. Seal asunud Univeri pagarit\u00f6\u00f6koja ukse kohal rippus vallatu kringel juba 1920. aastatel. 1990. aastatel leiti see hoone p\u00f6\u00f6ningult \u00fcles ja ennistati oma kohale.<\/p>\n<p>R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava omap\u00e4raseimate uste tiitli annaksin mina majale number 12, kus t\u00e4nasel p\u00e4eval on koha leidnud Krempli-nimeline s\u00f6\u00f6gikoht. Selles majas on samuti tegutsenud pagarit\u00f6\u00f6stus. Algselt linnakodaniku elamuks ehitatud maja on suures osas s\u00e4ilitanud 18. sajandi v\u00e4lisilme. Peenemalt saab seda nimetada ka \u201evaraklassistsistlikuks stukkdekooriks\u201c. Olgu nimetus milline tahes, kuid siniste raamide, vapimotiivide ja looklevate vanikutega kaunistatud portaalid m\u00f5juvad helgelt ning j\u00e4\u00e4vad silma ja meelde.<\/p>\n<p>Kahtlemata torkab silma kooli peauksest vasakule j\u00e4\u00e4v erkroosa maja, mis on ajalooliselt kuulunud vabrikant Rathkele. 1880. aastatel on nii see hoone kui \u00fclikooli kiriku rajaja Theodosius Harnackile kuulunud valkjasrohelise fassaadiga naabermaja, mis kannab numbrit 23, ehitatud kahekorruselistena, kuid p\u00e4rast II maailmas\u00f5da lisati sirge joonega kolmas korrus.<\/p>\n<p>Praeguse Hotell Londoni maja keldriruumides tegutses 1930. aastatel Kolme Koopa kohvik, mille l\u00fchend Ko-Ko-Ko treffneristidele k\u00fcll hoopis teisi seoseid loob. Aastal 1937 on ajaleht Huvitav \u017durnaal nimetatud s\u00f6\u00f6gikohta iseloomustanud koguni kohana, kus \u201evaimuaristokraadid \u00f5ngitsesid kohvitassist inspiratsiooni jumalikku s\u00e4det\u201c. Seal korraldati nii doominom\u00e4ngu meistriv\u00f5istlusi, rahvuste muusika n\u00e4dalat kui ka Noor-Eesti j\u00f5ulupeod. J\u00e4rgmise k\u00fcmnendi algusaastatel sulges Ko-Ko-Ko oma uksed, kuid 2002 aastal avati need uuesti. Paraku vaid paariks aastaks. Samades ruumides on praeguste g\u00fcmnasistide vanemate tudengip\u00f5lves tegutsenud legendaarne \u00f5llekas Humal. \u00d5llerestoranil on kohaga tugevad ajaloolised seosed: samal krundil paiknes 18. sajandi l\u00f5pus J. R. Schrammi \u00f5llevabrik. Tartu esimene, kusjuures. K\u00f5rvalasuva hoone vaateaknail n\u00e4eme praegu Abakhani kangavalikut, ent 1930. aastail asus seal hoopis koloniaalkauplus, kust v\u00f5is osta kaugetest maadest p\u00e4rit kaupa: teed, kohvi, riisi, suhkrut ja v\u00fcrtse. 19. sajandil on ka see maja kuulunud \u00f5llemeistrile, kes tegi mitmeid \u00fcmberehitusi ja \u00fchendas ehitise k\u00f5rvalkrundiga. T\u00e4nap\u00e4eval meenutab seda perioodi hoone ajaloos keldrikorrusel asuv J. R. Schrammi Keller. Kuid 1890. aastast kuni 1922. aastani rentisid seal ruume Postimehe toimetus ja tr\u00fckikoda.<\/p>\n<p>V\u00e4rvika saatusega on aadressil R\u00fc\u00fctli 6 asuv hoone, mis paikneb K\u00fc\u00fctri ja R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava nurgal. Varasemalt s\u00f5jav\u00e4e tarbeks kasutatud maja katuseosale rajati 1915. aastal midagi enneolematut: suur terasest ja klaasist fotoateljee. Selle p\u00f5hjus oli lihtne &#8211; piltnikud vajasid t\u00f6\u00f6tamiseks loomulikku valgust. 1930. aastatel asus majas Eduard Sellekese fotoateljee, kuid kaks k\u00fcmnendit hiljem klaaskuubik lammutati. T\u00e4naseks on sellest n\u00e4ha vaid m\u00fc\u00fcrijupid katusel. \u00dcle tee paikneb Treffneri-rahva poolt palavalt armastatud Kohvipausi maja, mille on lasknud ehitada n\u00f6\u00f6bimeister J. B. Voigt k\u00f5igest kolm aastat p\u00e4rast suurt tulekahju. Muuhulgas asus selles majas 1920. aastatel grammofone ja raadioid m\u00fc\u00fcnud kaubamaja \u201eTeater ja Muusika\u201c. Loomulikult on R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval tegutsenud palju teisigi \u00e4risid, olgu siinkohal m\u00e4rgitud n\u00e4iteks (maskeraadi)kost\u00fc\u00fcmilaenutus, w\u00e4ljamaa postmarke m\u00fc\u00fcnud \u201eTeadus\u201c, Karl Wengerfeldti spetsiaal-riide\u00e4ri ja Ida M\u00e4lsoni \u0161okolaadi-kompvekiladu.<\/p>\n<p>Suur hulk R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava ajaloolisest hoonestusest on teise maailmas\u00f5ja k\u00e4igus kannatada saanud ja seej\u00e4rel rekonstrueeritud. Kuid Tartu ja miks mitte ka Treffneri vaim h\u00f5ljub sellel t\u00e4naval endiselt. K\u00fcllap tahavad nemadki saada osa melust, mis R\u00fc\u00fctlil alati on kohal olnud. \u00dchendades endas vana ja uue, annab R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav v\u00f5imaluse saada \u00fclevaate t\u00e4nap\u00e4evasest Tartust, hingata sisse iidse Emaj\u00f5e Ateena h\u00f5ngu ja selle k\u00f5ige kooslust imetleda. Viimast eriti praegusel j\u00f5uluajal, kui R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav n\u00e4itab meile iga p\u00e4ev oma s\u00e4ravaimat palet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>R\u00fc\u00fctli t\u00e4nav ei vaja treffneristidele tutvustamist. Suurele osale meist on see igap\u00e4evane koolitee ja leidub neidki, kes seal oma reede \u00f5htuid m\u00f6\u00f6da saadavad. Tartu tuiksoonel on iga\u00fchele midagi pakkuda. Kui palju me aga teame R\u00fc\u00fctli t\u00e4nava ajaloost? Mis asus sellel t\u00e4naseks rohkete s\u00f6\u00f6gi- ja meelelahutuskohtadega palistatud t\u00e4naval eelmis(te)l sajandi(te)l? Jaani&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":79,"featured_media":351,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[205],"tags":[],"coauthors":[214],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2408"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/79"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2408"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2408\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2409,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2408\/revisions\/2409"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/351"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2408"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2408"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2408"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2408"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}