{"id":239,"date":"2012-02-18T22:24:56","date_gmt":"2012-02-18T22:24:56","guid":{"rendered":"http:\/\/miilang.mihkeleidast.eu\/?p=239"},"modified":"2012-02-21T06:54:04","modified_gmt":"2012-02-21T06:54:04","slug":"maimu-harmoonia-akordioniga","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2011\/detsember2011\/maimu-harmoonia-akordioniga\/","title":{"rendered":"Maimu harmoonia akordioniga"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu.png\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"alignnone size-large wp-image-370\" title=\"Maimu\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu-1024x682.png\" alt=\"\" width=\"584\" height=\"388\" \/><\/a><\/p>\n<p><strong>Treffner on tuntud kui kool, kus on kompott mitmesugustest loomeinimestest \u2013 muusikud, kunstnikud, teatritegijad ning niisama vabam\u00f5tlejad. Siiski on ka siin \u00f5pilasi, kes teistest mingil moel veelgi rohkem v\u00e4lja paistavad. Maimu J\u00f5geda on kindlasti \u00fcks nendest. Mis siis eristab seda heledap\u00e4ist 12.e neiut teistest? Pole kahtlustki, selleks on akordion.<\/strong><\/p>\n<p>Ebatraditsiooniline pillivalik ei tule Maimule endale sugugi ootamatult ning tee selle instrumendini algas tema s\u00f5nul juba enne s\u00fcndi. Nimelt oli leitud kodu p\u00f6\u00f6ningult vana akordion, mis \u00e4ratas pillim\u00e4ngimishuvi hoopiski Maimu vennas, kes astus muusikakooligi akordionit \u00f5ppima. Viimane polnud k\u00fcll suur kodus pilliharjutaja, kuid kord pooljuhuslikult venna m\u00e4ngu kuulnud, oli Maimul otsus peas valmis \u2013 ka tema soovib just seda pilli muusikakooli \u00f5ppima minna. Kuna aga m\u00f5te s\u00fcndis kooliaasta sees, ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle, kui oodata j\u00e4rgmise aastani, kui sai minna V\u00f5ru muusikakooli katseid tegema.<\/p>\n<p>Maimu s\u00f5nul oli tal vedanud \u2013 sisseastumisaastal oli konkurents v\u00e4ga v\u00e4ike erinevalt j\u00e4rgmisest aastast, kus nii m\u00f5nigi oli ukse taha j\u00e4\u00e4nud. Sisseastumiskatsed olid toona \u00fcheksa-aastase t\u00fcdruku jaoks veidi ootamatud. &#8220;\u00d5petaja m\u00e4ngis viisijupi ette ja pidin seda j\u00e4rele laulma. Ma polnud midagi sellist varem teinud,\u201d tunnistab Maimu. Sellest hoolimata leidis t\u00fcdruk ennast varsti V\u00f5ru muusikakooli ruumidest usinasti akordionit harjutamas.<\/p>\n<h1>Oluline on asjast aru saada<\/h1>\n<p>\u201cMuusikakool sai justkui teiseks koduks. L\u00e4ksin sinna p\u00e4rast kooli ka siis, kui mul otseselt tunde ei olnud,\u201d meenutab Maimu. Samasugust kodutunnet tunnistab ta olevat ka Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis, kus praegu on akordioni\u00f5pingud pooleli.<\/p>\n<p>Ellerisse saamise lugu on tihedalt seotud ka Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumisse astumise looga. Nimelt oli Maimul kokkulepe s\u00f5branna Kaisa J\u00f5gevaga\u00a0(12.c), keda ta tundis V\u00f5ru\u00a0muusikakoolist, et kui \u00fcks\u00a0nendest saab Treffnerisse sisse\u00a0ning teine ei saa, ei l\u00e4he nad\u00a0\u00fcldse. Kuna aga m\u00f5lemal see\u00a0\u00f5nnestus, oligi aeg asjad pakkida ning Eesti l\u00f5unaservast\u00a0R\u00f5ugest Tartusse suunduda.\u00a0Vanematele Tartusse kolimise\u00a0p\u00f5hjenduseks oligi Maimul\u00a0tuua ka soov j\u00e4tkata akordioni\u00f5pinguid Elleris.<\/p>\n<h1>Vahel ei jaksa<\/h1>\n<p>Nagu arvata v\u00f5ib, on kahes koolis k\u00e4imine raske. \u201c\u00dche korra \u00fcheteistk\u00fcmnendas tuli m\u00f5te, et enam ei jaksa, kuid sain sellest \u00fcle. N\u00fc\u00fcd olengi leidnud tasakaalu \u2013 pole enam oluline \u00f5ppida k\u00f5ike puhta viie peale. Oluline on see, et saaksin asjadest aru. Kui saan aru, aga saan nelja, olen rahul.\u201d<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu2.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" class=\"alignleft size-medium wp-image-371\" title=\"Maimu2\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu2-200x300.jpg\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"300\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu2-200x300.jpg 200w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu2-682x1024.jpg 682w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/Maimu2.jpg 1980w\" sizes=\"(max-width: 200px) 100vw, 200px\" \/><\/a>Ka Elleris \u00f5ppimine on olnud v\u00e4ljakutse. Algselt akadeemilist akordionit \u00f5ppinud, m\u00f5istis Maimu, et see pole ikkagi p\u00e4ris tema jaoks ning vahetas osakonda. N\u00fc\u00fcd r\u00fctmimuusika akordioni osakonnas on noor muusik leidnud endale palju hingel\u00e4hedasema jazzmuusika. \u201cImproviseerida nii, nagu \u00f5petaja tahab, on raske, kuid teha seda nii, nagu mina tahan, on veel raskem,\u201d t\u00f5deb ta naerdes. K\u00fcll on aga praegune akordioni\u00f5peaja Jaak Lutsoja saanud Maimule suureks eeskujuks, kelle heliplaati \u201dContrarian Groovin\u201d kuulab neiu meelsasti.<\/p>\n<p>\u00dcllataval kombel ta aga ise eriti muusikat loonud ei olegi. K\u00fcll aga lubab ta end kevadeks k\u00e4tte v\u00f5tta ning kirjutada midagi Elleri omaloomingukonkursile, kus on v\u00f5imalus luua midagi t\u00e4iesti uudset v\u00f5i toetuda etteantud varasemale loomingule.<\/p>\n<h1>Juhtub ka \u00e4pardusi<\/h1>\n<p>Igat artisti kimbutab aeg-ajalt ka esinemisn\u00e4rv. Maimu s\u00f5nul tuleb tal seda ette vaid siis, kui pala pole p\u00e4ris selge. Korralikult harjutanuna ta seda ei tunne. Kui k\u00fcsin esinemise kohta, mis tal on k\u00f5ige ehk halvemini l\u00e4inud, meenutab ta piinlikkusega olukorda, kui ta pidi ette kandma kaheosalise loo. \u201cEsimese osa m\u00e4ngisin \u00e4ra, kuid teine l\u00e4ks t\u00e4iesti meelest \u00e4ra. K\u00f5ige hullem oli veel see, et ei olnud l\u00fchikene pala, vaid mitu lehek\u00fclge pikk. M\u00e4ngisin siis esimest osa lihtsalt kaks korda, sest mis mul muud \u00fcle j\u00e4i.\u201d<\/p>\n<p>Parimana meenutab ta aga esinemist, kus p\u00e4rast \u00fche eriti melanhoolse ning ilusa loo esitamist tuli \u00fcks naine teda pisarsilmil t\u00e4nama. \u201cMulle endalegi meeldib ka see lugu v\u00e4ga, tahaksin seda kindlasti veel esitada,\u201d lisab Maimu.<\/p>\n<h1>Igal juhul muusika<\/h1>\n<p>Tulevikuplaanid pole Maimul veel p\u00e4ris t\u00e4pselt paigas. Kuna Elleris on p\u00e4rast g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist veel kaks aastat k\u00e4ia, on ta Tartuga paratamatult seotud. \u201cIlmselt l\u00e4hen \u00fclikooli ning k\u00e4in seal Elleri k\u00f5rvalt.\u201c Samas on ta pilk suunatud ka Eestist kaugemale ning t\u00f5deb, et suureks sooviks on ka v\u00e4lismaal \u00f5ppimine. K\u00fcll teab neiu kindlalt seda, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu peab olema seotud muusikaga. Kahek\u00fcmnegi aasta p\u00e4rast n\u00e4eb ta ennast endiselt regulaarselt musitseerimas. Kui aga k\u00fcsin, milline on Maimu viiek\u00fcmne aasta p\u00e4rast, vastab ta l\u00f5busalt: \u201cOlen selline tore vanaema, kes lastelastele saiakesi k\u00fcpsetab.\u201d<\/p>\n<p>Muusika oma Maimu jaoks v\u00e4ljaelamisviis. Sellega maandab ta k\u00f5ik p\u00e4eva jooksul kogunenud pinged ning leiab hingerahu. Ta armastab oma ilusat valget akordionit nii v\u00e4ga, et isegi k\u00fcsimusele: \u201dMida loodad kuulda taevav\u00e4ravates Jumalat endale \u00fctlemas?\u201d vastab ta r\u00f5\u00f5msa siirusega: \u201cN\u00e4e, Maimu, siin on su akordion, m\u00e4ngi meile midagi!\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Treffner on tuntud kui kool, kus on kompott mitmesugustest loomeinimestest \u2013 muusikud, kunstnikud, teatritegijad ning niisama vabam\u00f5tlejad. Siiski on ka siin \u00f5pilasi, kes teistest mingil moel veelgi rohkem v\u00e4lja paistavad. Maimu J\u00f5geda on kindlasti \u00fcks nendest. Mis siis eristab seda heledap\u00e4ist 12.e neiut teistest? Pole kahtlustki, selleks on akordion.<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":370,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"coauthors":[34],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=239"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":423,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/239\/revisions\/423"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/370"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=239"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=239"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=239"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=239"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}