{"id":2122,"date":"2014-10-29T18:38:41","date_gmt":"2014-10-29T15:38:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2122"},"modified":"2015-05-19T18:19:38","modified_gmt":"2015-05-19T15:19:38","slug":"opetajate-paev-kulisside-tagant","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2014\/oktoober\/opetajate-paev-kulisside-tagant\/","title":{"rendered":"\u00d5petajate p\u00e4ev kulisside tagant"},"content":{"rendered":"

Reedel, 3. oktoobril t\u00e4histati k\u00f5ikjal Eestis \u00f5petajate p\u00e4eva. Ka meie koolis saadeti see m\u00f6\u00f6da pisut erilisemalt kui tavaline koolip\u00e4ev.<\/strong><\/p>\n

Siis, kui paljud \u00f5pilased kogunesid teise s\u00f6\u00f6givahetunni ajal auditooriumisse, et \u00f5petajate p\u00e4eva videot vaadata, ootas \u00f5petajaid hoopis midagi muud. Aulas oli laud kaetud kohvi ja suupistetega, et saaks m\u00f5neks minutiks oma argip\u00e4evamured ja -tegevused unustusse j\u00e4tta ning lihtsalt hetke nautida. P\u00e4rast neljandat koolitundi toimus lisatund, mida andsid hoopiski 12. klasside \u00f5pilased, et \u00f5petajad puhata saaks. P\u00e4eva l\u00f5petas aktus, kus pidas k\u00f5ne direktor ja l\u00e4bi etteastete avaldasid oma t\u00e4nu \u00f5pilased. Aktusel said \u00f5petajad meenutuseks ka v\u00e4ikse kingituse. <\/p>\n

\u00d5petajate p\u00e4eva korraldamine<\/h1>\n

Selleks ajaks, kui reedene aktus l\u00f5ppes, oli minu jaoks kestnud \u00f5petajate p\u00e4ev juba mitu n\u00e4dalat, viimane oli veel eriti peadp\u00f6\u00f6ritavalt kiire ja stressirohke. Selle \u00f5ppeaasta alguses saime teada, et meie klassi (12.d) kord on korraldada \u00f5petajate p\u00e4ev. Hummidele kohaselt suhtuti sellesse esialgu \u00fcsna rahulikult, kuniks \u00f5petajate p\u00e4evani oli vaid kaks n\u00e4dalat…<\/p>\n

Hummidel on aeg reaalsusele otsa vaadata<\/h1>\n

J\u00f5udsime selgusele, et eelnev korraldusviis (k\u00f5ik pakuvad ideid ja teevad midagi) ei olnud eriti efektiivne; meil oli vaja inimesi, kes tegeleksid video loomisel (\u00f5nneks saime abi ka paljudelt teistelt treffneristidelt) ja inimesi, kes koordineeriksid otseselt korraldust ja tegeleksid aktusega. Otsustasin siis selle kahe passiivsena veedetud aasta eest end klassi ees lunastada ja olin n\u00f5us liituma koordineerimistiimiga, mis l\u00f5puks moodustus kolmest \u00f5pilasest (mina, Cassandra Laur ja Gertrud Metsa).<\/p>\n

K\u00f5ik teed viivad Uveni<\/h1>\n

Alustasime oma tiimiga Uve Saare kabinetis, kus h\u00e4rra andis meile n\u00e4pun\u00e4iteid ja seadis ka paar kohustust. Juhtn\u00f6\u00f6rid olemas, oli vaja ainult kingituseidee v\u00e4lja m\u00f5elda, see teostada ja aktus korraldada. <\/p>\n

44 savipotti, palun<\/h1>\n

Alustasime k\u00f5ige raskemast ehk kingitusest. Meil oli vaja midagi universaalset, mis oleks meeldej\u00e4\u00e4v ja s\u00fcdantsoojendav. J\u00f5udsime otsusele, et selleks v\u00f5iks olla potitaim, mille poti \u00e4\u00e4rele on joonistatud joonlaud ja peale kirjutatud tekst: \u201eAit\u00e4h, et aitad mul kasvada!\u201c. L\u00f5puks, l\u00e4bi mitmete komplikatsioonide, leidsime \u00fchest aianduskeskusest 44 \u00fchesugust potti (see osutus ootamatult keeruliseks) ja sealt samast ka imearmsad, samas s\u00fcmbolistlikud piprakaunakestega taimed. <\/p>\n

Ei s\u00f6\u00f6, ei maga<\/h1>\n

Materjalid ostetud, alustas k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga meistri-
\nklass: maalisime, meisterdasime ja kokkasime nii \u00f6\u00f6d kui p\u00e4evad. Muu hulgas tegelesime ka soovide kogumise ja aktuse planeerimisega. \u00d5nneks olid aeg-ajalt abiks ka teised klassikaaslased ning l\u00f5puks saime hakkama sellega, mis esialgu ehk v\u00f5imatuna n\u00e4is.<\/p>\n

P\u00e4ev kui k\u00f5ik l\u00e4ks valesti ehk 3. oktoober, \u00f5petajate p\u00e4ev<\/h1>\n

Koolip\u00e4ev algas kehalise kasvatuse tunniga, kus teatati, et peame 2,1 kilomeetri jooksu hindele vastama. See iseenesest on juba p\u00e4ris suur piin, kuid lisaks v\u00e4\u00e4nas ka meie peakorraldaja oma jala v\u00e4lja. Edasi hakkas k\u00f5ik j\u00e4lle \u00fclesm\u00e4ge minema. Vahetund, mille korraldasime \u00f5petajatele aulas, oli v\u00e4ga edukas ja tore. P\u00e4rast seda meil enam tunde ei olnud (12-ndikel on reedeti ainult 3 tundi \u2013 toim), nii et alustasime aulas ettevalmistustega. Potid autost koolimajja tassitud, avastasime, et k\u00f5ik ei ole korras: k\u00fclma t\u00f5ttu oli t\u00e4ielikult haihtunud k\u00e4sitisi kirjutatud tekstid ja kollase v\u00e4rvi sees oli kohati rohelisi laike. Proovisime olukorda p\u00e4\u00e4sta v\u00e4ikeste paberlipikutega, kuhu kirjutasime sama s\u00f5numi, mis pottidelt kustunud oli.
\nK\u00e4tte j\u00f5udis aega minna \u00f5petajate-\u00f5pilaste ette aulasse r\u00e4\u00e4kima ning tunnistan, et olin parajalt l\u00f6\u00f6dud k\u00f5ige selle p\u00e4rast, mis valesti oli l\u00e4inud ja head n\u00e4gu teha oli raske. Kuigi K\u00e4rt Lige, kes minuga koos aktust l\u00e4bi viis, oli mulle suureks toeks, kardan siiski, et paistsid v\u00e4lja minu tegelikud emotsioonid.<\/p>\n

L\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea<\/h1>\n

Kogemus oli kokkuv\u00f5ttes siiski \u00f5petlik ja positiivne. Tagantj\u00e4rele vaadates n\u00e4en, et p\u00e4ev polnud kaugeltki nii katastroofiline, kui alguses tundus. Vastukaja \u00f5petajatelt on olnud \u00e4\u00e4rmiselt positiivne ning see teeb meele ainult heaks. Tunne, et n\u00e4gin millegagi suurt vaeva, mis k\u00f5igile \u00e4pradustele vaatamata teistele r\u00f5\u00f5mu ja heameelt valmistas, on oivaline.<\/p>\n

\"\u00d5petajatep\u00e4ev2\"<\/a>
\nKelmikas luulelugemine:<\/strong> Kaarel Viljaste ja Henri Rosumovski t\u00f5id k\u00f5igile naeru suule.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reedel, 3. oktoobril t\u00e4histati k\u00f5ikjal Eestis \u00f5petajate p\u00e4eva. Ka meie koolis saadeti see m\u00f6\u00f6da pisut erilisemalt kui tavaline koolip\u00e4ev. Siis, kui paljud \u00f5pilased kogunesid teise s\u00f6\u00f6givahetunni ajal auditooriumisse, et \u00f5petajate p\u00e4eva videot vaadata, ootas \u00f5petajaid hoopis midagi muud. Aulas oli laud kaetud kohvi ja suupistetega, et saaks m\u00f5neks minutiks oma…<\/p>\n","protected":false},"author":55,"featured_media":2123,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[177],"tags":[],"coauthors":[166],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2122"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/55"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2122"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2122\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2127,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2122\/revisions\/2127"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2123"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2122"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2122"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2122"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2122"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}