{"id":2103,"date":"2014-10-29T18:24:01","date_gmt":"2014-10-29T15:24:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=2103"},"modified":"2015-05-19T18:19:38","modified_gmt":"2015-05-19T15:19:38","slug":"tudruk-kes-naeratab-ikka-ja-alati","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2014\/oktoober\/tudruk-kes-naeratab-ikka-ja-alati\/","title":{"rendered":"T\u00fcdruk, kes naeratab ikka ja alati"},"content":{"rendered":"

Kuuldes kooli peal nakatavalt r\u00f5\u00f5msat naeru, v\u00f5ib aimata, et tegu on 12. a klassis \u00f5ppiva Aana-Liisa Kastega. Kasvult pisike, kiirgab temast meeletus koguses r\u00f5\u00f5mu ja tegutsemistahet. Viimast kinnitab ka tema tr\u00fckis avaldatud luulekogu \u201eKaotatud minad\u201c ning kirjavahetus Leelo Tunglaga.<\/strong><\/p>\n

\u201eAeg-ajalt saadan talle oma t\u00f6id ja tema saadab mulle oma arvamuslugusid vastu. Hullult kummaline!\u201c imestab Aana oma kirjavahetuse \u00fcle Leelo Tunglaga. Elav kirjasuhtlus toimub ka Jelena Skulskajaga, kellega Aana k\u00e4is Gruusias luulefestivalil. \u201eVeider, kuidas juhuse l\u00e4bi kohatud inimesed v\u00f5ivad m\u00e4ngida su elus nii suurt rolli.\u201c
\nAana on oma lapsep\u00f5lve veetnud J\u00f5geval. N\u00fc\u00fcdki s\u00f5idab piiga aeg-ajalt, m\u00e4rkmik kotis, tagasi kodulinna, et ikka puhata, aeda rohida ning j\u00e4rgmiseks n\u00e4dalaks konspektid valmis kirjutada. \u201ePlaneerimine on v\u00f5ti!\u201c m\u00e4rgib ta, kuid, olles hetke m\u00f5elnud, nendib, et spontaansus on siiski \u00fcle k\u00f5ige. \u201eKui ma olen endale teatud kohustused v\u00f5tnud, siis ei kaldu ma neist k\u00f5rvale.\u201c \u00dclesandeid on neiul aga lausa mitme k\u00e4e s\u00f5rmede jagu, alustades Teaduskoolist ja l\u00f5petades kooli k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamisega. Sinna vahele mahuvad veel n\u00e4iteks tantsimine rahvatantsuansamblis Tarbatu, maalimine, saalihoki, v\u00f5rkpall, katkematu kirjutamistahe, t\u00e4dikohustused ja loomulikult kool.<\/p>\n

Hommiku-, p\u00e4eva- ja \u00f6\u00f6inimene korraga<\/h1>\n

\u201eMa magan v\u00e4ga v\u00e4he,\u201c selgitab Aana, kui ma \u00fcritan pingsalt m\u00f5elda ajale, mil tal j\u00e4tkuks mahti veel \u00f5ppida, ning lisab kohe: \u201e…ja olen ikka r\u00f5\u00f5mus edasi!\u201c Enesele v\u00f5tab ta aega hommikuti, mil vett keema ajades korteris vaikselt ringi toimetab. Kui kohv juba termoses ja esimesed sammud kooli poole astutud, \u00e4rkab lai naeratus taas ellu ja p\u00fcsib terve p\u00e4eva. \u201eV\u00e4ga raske on olla pidevalt ergas ja tegutsemisvalmis. See on nagu v\u00e4ljakutse – osati v\u00e4sitav, kuid selle nimel tasub elada. Sa saad aru, kuidas v\u00f5tta k\u00f5igest k\u00f5ik. T\u00e4htis on p\u00e4eva l\u00f5puks m\u00f5ista, et k\u00f5ik mida sa oled teinud, on midagi v\u00e4\u00e4rt. Oluline on teha seda, mida sa naudid \u2013 l\u00f5bus peab olema!\u201c<\/p>\n

Humanitaar, loodus, reaal<\/h1>\n

Saanud katseteta sisse loodusklassi, otsustas neiu siiski reaalklassi kasuks. Tagaj\u00e4rgede kompenseerimiseks osaleb ta hetkel Teaduskoolis kolmel bioloogiakursusel. \u201eMinu unistuste klass oleks selline, kus ma saaks \u00f5ppida vaid kirjandust, bioloogiat ja matemaatikat,\u201c lausub Aana, v\u00f5tab s\u00f5\u00f5mu kohvi ja k\u00fcsimuse peale, kuidas on tema suhted f\u00fc\u00fcsikaga, naeratab ning toob v\u00e4lja \u00fche olulisema teadmise, mida ta on Treffneris \u00f5ppinud, \u201ekui aru ei saa \u2013 k\u00fcsi. Keegi ikka aitab. Ja k\u00fcsija suu pihta tegelikult ei l\u00f6\u00f6da!\u201c
\nLisaks luuletustele, kirjutab Aana ka p\u00e4ris palju proosat. Juba v\u00e4iksest peale on ta kirjutanud ka muinasjutte ja teisi l\u00fchilugusid, mille kaudu ta sai tuttavaks ka Leelo Tunglaga. Blogi peab ta ka. \u201eMulle meeldib kirjutada sellest, mida ma n\u00e4en v\u00f5i mida mulle tundub, et teised tunnevad,\u201c selgitab Aana ning raputab pead, kui p\u00e4rin, kas ta endast ka kirjutab. \u201eEndast kirjutamine on \u00fcks keerulisemaid asju. See on nagu autoportree joonistamine: ma ei tea, kuidas inimesed selleks v\u00f5imelised on.\u201c<\/p>\n

\u00d5nne valemiks on inimesed ja nimekirjad<\/h1>\n

\u201eKas sa tead seda tunnet, kui sa k\u00f5nnid t\u00e4naval ja naeratad vastutulijale ning ta hakkab naerma? Vot sellised hetked toovad \u00f5nne!\u201c selgitab Aana, endal s\u00e4ra silmis, ning nendib, et Treffner ja Tartus elamine on \u00f5petanud teda palju rohkem inimesi hindama. \u201eMa \u00fcritan alati n\u00e4ha ka seda, kui mu s\u00f5brad tunnevad ennast kurvalt, sest vahetevahel sa lihtsalt vajad kedagi, kes oleks su P\u00e4ike,\u201c m\u00f5tiskleb ta ning lisab, et kui r\u00f5\u00f5mutut s\u00f5pra ei oska kuidagi aidata, siis tuleb temast kirjutada luuletus. \u201eMulle meeldib hullup\u00f6\u00f6ra teha ka nimekirju asjadest, mis on tarvis l\u00e4hema aja jooksul \u00e4ra teha. Ja kui ma saan selle linnukese sinna tehtud asja taha teha, siis on ka p\u00e4ris \u00f5nnelik tunne!\u201c naerab Aana ning tabab end uuesti m\u00f5ttelt, et inimesed on siiski nii-nii olulised.<\/p>\n

V\u00e4ikese vanainimese kangasteljed<\/h1>\n

Kui Aana sai 12-aastaseks, siis ei soovinud ta vanematelt ei MP3-m\u00e4ngijat ega uusimat Barbie-nukku, vaid hoopist\u00fckis kangastelgi. \u201eMul on enda tehtud kiriv\u00f6\u00f6 ka! Ja palju kaltsuvaipu,\u201c naeratab Aana, l\u00f6\u00f6b korraga k\u00e4ed kokku ja lisab, et tema k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisi saavutusi on auhinnatud ka h\u00f5bes\u00f5lega. Minevikku meenutades ei saa ta m\u00e4rkimata j\u00e4tta ka omi vanu luuletusi: \u201eMa olen tark olnud! Mitte tark akadeemilises m\u00f5ttes, vaid ma olen saanud elus olulistest asjadest aru. See on lahe, olla nagu v\u00e4ike vanainimene! Teada, mida sa elult tahad.\u201c
\nElu kohta on Aanal mitmeid m\u00f5tteid. \u201eMa tean, et see k\u00f5lab naiivselt, aga ma tahan elada nii, et ma ei teeks liiga ei endale ega teistele. \u00d5htu l\u00f5puks ei m\u00e4leta inimesed, mida sa neile \u00fctlesid, vaid seda, kuidas sa neid tundma panid,\u201c lausub Aana m\u00f5tlikult. Toetades p\u00f5se oma pisikesele k\u00e4ele, nendib ta, et inimesed v\u00f5ivad olla \u00e4\u00e4rmiselt \u00fcksk\u00f5iksed: \u201eKui sa tahad teistele head teha ja nad sellest ei hooli \u2013 see on rusuv.\u201c Ent kohe t\u00f5stab Aana lootusrikkalt silmad ning tuletab meelde, kui oluline on naerda: \u201eIseendal ei tohi lasta alla vajuda. Ikka juhtub!\u201c<\/p>\n

Eesti oli, on ja j\u00e4\u00e4b<\/h1>\n

Vahetades m\u00f5tteid v\u00e4lismaast ja seal \u00f5ppimisest\/elamisest, j\u00e4\u00e4b Aana seisukohale, et tema Eestist \u00e4ra ei koli. \u201eMa olen t\u00e4iesti kindel, et mingil hetkel l\u00e4hen pikemalt reisima. Aga ma ei arva, et minu tulevik oleks kuskil kaugel,\u201c lausub ta meelekindlalt ning toob peamiseks p\u00f5hjuseks emakeele. \u201eMinu m\u00e4ngumaa on eesti keel. Ma ei tunne end kuskil mujal nii koduselt. Isegi siis, kui ma k\u00e4in vanaema juures, kes r\u00e4\u00e4gib Setu murrakut, olen vahepeal hirmus segaduses. Mida ma peaks veel tundma \u00fchiskonnas, kus r\u00e4\u00e4gitakse hoopis teises keeles?\u201c Paika on loksunud ka juba v\u00e4ikesed tulevikuplaanid. N\u00e4iteks kuuek\u00fcmneselt tahab Aana elada maal omas majas ning olla \u00f5nnelik. Olen kindel, et Aanal see plaan t\u00e4itub, sest ta on ju t\u00fcdruk, kes naeratab alati!<\/p>\n

\"AANA2<\/a>
\nLuulev\u00f5istlused v\u00e4lismaal:<\/strong> Aana Gruusias.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuuldes kooli peal nakatavalt r\u00f5\u00f5msat naeru, v\u00f5ib aimata, et tegu on 12. a klassis \u00f5ppiva Aana-Liisa Kastega. Kasvult pisike, kiirgab temast meeletus koguses r\u00f5\u00f5mu ja tegutsemistahet. Viimast kinnitab ka tema tr\u00fckis avaldatud luulekogu \u201eKaotatud minad\u201c ning kirjavahetus Leelo Tunglaga. \u201eAeg-ajalt saadan talle oma t\u00f6id ja tema saadab mulle oma arvamuslugusid…<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":2104,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[177],"tags":[],"coauthors":[155],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2103"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2103"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2106,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2103\/revisions\/2106"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2104"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2103"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2103"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2103"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=2103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}