{"id":1900,"date":"2014-04-25T23:17:35","date_gmt":"2014-04-25T20:17:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1900"},"modified":"2014-06-12T14:52:06","modified_gmt":"2014-06-12T11:52:06","slug":"katarsis-sunnib-meie-sees-ja-umber-paastikuks-ilu","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2014\/aprill-2014\/katarsis-sunnib-meie-sees-ja-umber-paastikuks-ilu\/","title":{"rendered":"Katarsis s\u00fcnnib meie sees ja \u00fcmber, p\u00e4\u00e4stikuks ilu"},"content":{"rendered":"

Jan Teevet, nii saavutustelt kui v\u00e4limuselt (v\u00f5imsad 199,9 sentimeetrit pikk) silmapaistev, m\u00f6\u00f6da kooli portfelliga ringi vuhisev 12.d klassi \u00f5pilane. <\/strong>
\nNoormees, kes joob hommikualustuseks kaks tripple espresso \u2019t\u00a0 ja s\u00f6\u00f6b k\u00f5rvale elegantset valgehallitusjuustuomletti (v\u00f5ibolla see ongi tema edu ja t\u00f6\u00f6kuse saladus?); mees, kes teeb imesid teatrimaailmas. Eelk\u00f5ige tuntud kui Unen\u00e4oklubi 2.5 (ehk hetkeseisuga kolmas lend) austatud juhendaja.<\/strong><\/p>\n

Jan Teeveti meelitas Saaremaalt Orissaarest (k\u00fcsisin kohe saarlasele omase murde kohta – koduse kasvatuse t\u00f5ttu pole noormees selles kunagi r\u00e4\u00e4kinud, ei mingit \u00f6-t\u00e4hte \u00f5-t\u00e4he asemel. toim.) Tartusse ja just Treffneri g\u00fcmnaasiumisse kuuldus Helgi Teringu hiilgavast n\u00e4itetrupist. Toetuseks sai ka idee, et iga eesti kultuuri eliidi osaks oleva inimhinge eluloos on v\u00e4hemalt \u00fcks Tartu periood – n\u00f5nda v\u00f5iks ka temalgi. Piir on kolm aastat – g\u00fcmnaasium – ja ei hetkegi kauem.
\nKohale j\u00f5udes oodatud teatritruppi polnud, n\u00f5nda tuli Teevetil ohjad enda k\u00e4tte haarata ja see ise valmis rajada, sest teatritegemise kirg oli n\u00f5nda suur. Suurep\u00e4rane ja l\u00f5plik idee tuligi 2011. aastal Betti Alveri luulep\u00e4evadel; koos s\u00f5braga Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumist loodi trupp ning ristiti ametlikult Unen\u00e4oklubiks. Algselt oli tegu siiski lihtsalt muheda seltskonnaga, kellel oli \u00fchine vaade ja kunstiline taju.
\nEsimeseks katsekiviks sai Jacques Pr\u00e9vert luuletus \u201cKuidas portreerida lindu\u201d.<\/p>\n

Retsept<\/h2>\n

Unen\u00e4oklubil on kolm p\u00f5hit\u00f5de – ilu, t\u00f5de ja vabadus. K\u00f5ik, mis on olemuselt t\u00f5eline, on ilus ja sellest tuleneb vabadus. Kui t\u00fckist midagi koorub, on see siiras elu.
\nT\u00fckkide aluseks on uitm\u00f5tted, eluk\u00fcsimused, k\u00f6itvad laused, huvitavad s\u00f5nad v\u00f5i et\u00fc\u00fcdid. Jan lisas veel, et nende et\u00fc\u00fcdid ei ole ja ei tohi olla kindlasti liiga lihtsakoelised. N\u00e4iteks t\u00f5i ta sobimatu \u201cm\u00e4ngi roosat elevanti\u201d ning sobiva \u201cmilline on jahimehe sisek\u00fcsimus hetkel, mil p\u00fcss on paugatanud ja metsavaikus laulab itku langenud hirvele?\u201d.<\/p>\n

Eesm\u00e4rk<\/h2>\n

Aktsioon ise algab eelk\u00f5ige trupi \u00fchisest s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gist, selle \u00fchise s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gi olemusest ning sellest, mis on Jani jaoks oluline.
\nTema eesm\u00e4rgiks on noortele selgeks \u00f5petada teatri ja kooliteatri p\u00f5hit\u00f5ed ning viia nad v\u00f5imalikult paljudele (loodetavasti k\u00f5ikidele) teatrifestivalidele, et j\u00e4relkasvul tekiks teatrialane tutvusringkond ning nad saaksid professionaalselt \u017e\u00fcriilt edasiarenguks t\u00e4htsat tagasisidet.<\/p>\n

J\u00fcngrite tulevik<\/h2>\n

Teevet peab lendu t\u00e4htsaks ja enda jaoks oluliseks, sest k\u00f5ik noored on alustanud puhtalt lehelt (trupis vaid g\u00fcmnaasiumi esimese astme \u00f5pilased). Ta on saanud neid vormida ja taltsutada, olla neile n\u00f5uandjaks ja mentoriks. Selgituseks t\u00f5i ta metafoori Antoine de Saint-Exup\u00e9ry teosest \u201cV\u00e4ike prints\u201d: \u201cKui sa rebase \u00e4ra taltsutad, siis pead tema eest hoolt kandma\u201d.<\/p>\n

Hetkel on Teevet m\u00f5tetega ummikus. Ilma lavastajata ta oma j\u00fcngreid j\u00e4tta ei soovi, trupi \u00fcleandmine teisele lavastajale aga eeldab temalt t\u00e4ielikku usaldust uue lavastaja kontseptsiooni osas. Unen\u00e4oklubi tulevik on \u00e4hmane kui kevadine vihmavesi lompides. Jan siiski teeb k\u00f5ik, et klubi tegevus katki ei j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n

Tartust ja koolist<\/h2>\n

Jan usub, et nende kolme aasta jooksul on Tartu \u00f5petanud teda elama ning peab seda \u00fclikoolilinna suurimaks vooruseks. Idee, et ta on tundnud k\u00f5iki tundeid, mida inimese tundespekter sisaldab, on s\u00f5naseletamatult suurep\u00e4rane.
\nTreffneri g\u00fcmnaasium oli tema jaoks unistuste g\u00fcmnaasium. Ta hindab kooli juures p\u00f5hiliselt erinevate inimeste rikkust ja kooslust, mis on \u00e4\u00e4rmiselt kummaline ja p\u00f5nev. See-eest nendib, et tal on olnud kooli suhtes tohutuid vastumeelsusi ning noormees tunneb puudust vabast humanitaarsest vaimust. Eriti h\u00e4irib teda levinud m\u00f5ttelaad seoses sellega, et humanitaarsuund on m\u00f5ttetu. Eks see idee painab meid – truuhingelisi humanitaarsuuna \u00f5pilasi – k\u00f5iki.<\/p>\n

Tulevikuplaanid<\/h2>\n

Tulevikus n\u00e4eb ta end n\u00e4itemajas, nimelt on teda v\u00f5lunud teatrile omase \u201coma maailma\u201d loomise v\u00f5imalus, mis on kirjeldamatult maagiline. Lavalaudadele ronida noormees ise ei sooviks, k\u00f5ige meelsamini j\u00e4tkaks tulevikuteekonda lavastajana. Eestist \u00e4ra Jan ei kipu.
\nSuurimaks eesm\u00e4rgiks on kunagi luua perfektne lavastusversioon Virginia Woolfi teosest \u201cLained\u201d ja esitada seda just nimelt v\u00e4ikeses armsas Eestis.<\/p>\n

\n

Toredat Janist:<\/h2>\n