{"id":1889,"date":"2014-04-25T22:28:10","date_gmt":"2014-04-25T19:28:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1889"},"modified":"2014-06-12T14:52:06","modified_gmt":"2014-06-12T11:52:06","slug":"kolme-anni-lugu","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2014\/aprill-2014\/kolme-anni-lugu\/","title":{"rendered":"Kolme Anni lugu"},"content":{"rendered":"

Sellel aastal l\u00f5petavad 12.d klassis kolm Annit: J\u00fcrgenson, Voll ja Adamson. K\u00f5igil on ambitsioo<\/strong>nikad tulevikuplaanid ning m\u00e4lestustepagas g\u00fcmnaasiumiaastatest Treffneris.<\/strong><\/p>\n

\"IMG_4529_mini\"<\/a><\/p>\n

Annid vasakult:<\/strong> J\u00fcrgenson, Adamson ja Voll.<\/p>\n

Anni Voll<\/h1>\n

Anni Voll on minu vanem \u00f5de, mist\u00f5ttu on teda natuke raske portreerida. Umbes nagu siis, kui pead kaugemale astuma taiesest, et seda t\u00f5eliselt n\u00e4ha. Tihti on nii, et t\u00f6\u00f6 tundub j\u00e4rsku kuidagi v\u00f5\u00f5ras ja teistsugune. Nii on ka Anniga: olen juba liiga detailidesse laskunud, ent ehk on suurema pildi n\u00e4gemiseks kasulik sammuke tagasi astuda.<\/p>\n

Anni on kastanpruunide juuste ja selgete suurte silmadega Viljandi t\u00fcdruk, kes j\u00f5udis Treffnerisse alles 11.klassis. Iseloomult on ta t\u00f5sine ja m\u00f5istev, lisaks tunnistab, et kipub vahel liialdama. N\u00e4iteks uue spordialaga alustades koondab ta kogu energia sellele ja unustab k\u00f5ik muu. See omadus on tegelikult suurep\u00e4rane eesm\u00e4rkide saavutamiseks: sihikindluse ja t\u00e4ieliku p\u00fchendumisega muutuvad ka v\u00f5imatud unistused v\u00f5imalikuks. Karj\u00e4\u00e4riredelil \u00fcles ronimist aeglustavateks isikuomaduseks v\u00f5ib pidada tagasihoidlikust ning vastumeelsust enda enesehinnangu upitamisele. See k\u00e4ib lihtsalt Anni p\u00f5him\u00f5tete vastu – tema jaoks on ebas\u00fcmpaatsed \u00fclespuhutud inimesed, kes iga hinna eest \u00fcritavad maailmale n\u00e4idata, kui v\u00f5imekad nad on. Ta m\u00f5istab, et oskus ennast m\u00fc\u00fca on t\u00e4nap\u00e4eva konkureerivas t\u00f6\u00f6maailmas oluline, ent loodab leida teistsuguse viisi l\u00e4bil\u00f6\u00f6miseks.<\/p>\n

Proovime k\u00f5ike!<\/h2>\n

Anni ei ole kunagi valinud hobisid eesm\u00e4rgiga CV-d v\u00fcrtsitada, vaid on katsetanud just neid alasid, mis talle p\u00e4riselt huvi pakuvad. Nii on ta j\u00f5udnud proovida balletti, luuletamist kui ka pilatest. On ka selliseid huvisid, mis on p\u00fcsinud kogu elu, n\u00e4iteks armastus raamatute vastu. See sai alguse juba lapseeas, kui Anni avastas raamatutes leiduva alternatiivse maailma. Ta v\u00f5is p\u00e4evade kaupa lugeda, panemata t\u00e4hele, mis ta \u00fcmber toimub. Bookaholicu raamatusoovitus on Arundhati Roy \u201cV\u00e4ikeste asjade jumal\u201d.<\/p>\n

Kunstiteraapia<\/h2>\n

\u201eKunst on teraapia, v\u00f5imalus oma pulbitsev sisemaailm paberile panna ja seda teistega jagada,\u201c r\u00e4\u00e4gib Anni, kes k\u00e4is Viljandis kunstiringis ning hiljem kunstikoolis. Hetkel k\u00e4ib ta enda m\u00f5ttemaailma ja tundeid paberile valamas kooli kunstitrennis. T\u00f5elise kunsti tegemiseks on vaja inspiratsiooni, seda ahhaa!-hetke, kahjuks peab aga t\u00f5dema, et v\u00e4ga tihti j\u00e4\u00e4vad ideed vaid sketchbooki tasemele. Anni joonistamisstiil pole v\u00e4ga eklektiline, ta eelistab puhtaid jooni. Imetleb Modiglianit ja Max Ernsti oma ps\u00fchhedeelsete taiestega. Oma inspiratsiooni ammutab inimestest, nende vahelistest suhtetest ja k\u00e4itumisest.<\/p>\n

Gurmaan<\/h2>\n

Anni on t\u00f5eline foodie: ta armastab katsetada erinevate taimetoiduretseptidega. Ka siis, kui ma teda meie armsas Annelinna k\u00f6\u00f6gis intervjueerin, serveerib ta mulle latet ja spirulina- kaarobitr\u00fchvleid, mis on lihtsalt imemaitsvad!
\n\u201eMinu arvates on palju rohkem v\u00f5imalusi kui jahukaste ja keedukartulid,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta eestlaste toidukultuurist. Taimetoitlasena paneb ta r\u00f5hku v\u00e4rskele; just selle t\u00f5ttu hooldab ta ka maakodus oma peenart, kus kasvab k\u00f5iksugu p\u00f5nevaid taimigoij-marjadest muskaatk\u00f5rvitsateni.
\nT\u00fcdruku unistuseks on \u00fchel p\u00e4eval anda v\u00e4lja oma kokaraamat, millega saaks propageerida Annile s\u00fcdamel\u00e4hedast teemat – tervislikku eluviisi.<\/p>\n

Mida toob homne?<\/h2>\n

V\u00f5imalustele v\u00e4ga avatud Anni proovib mitmele poole nii v\u00e4lismaale kui eesti \u00fclikoolidesse, aga l\u00f5pliku otsuse teeb peale tulemuste teadasaamist.
\n\u201eSee on kohutavalt p\u00f5nev- kogu mu elu on olnud alati kindel ja reglementeeritud, alati on olnud teada, mis edasi saab; praegusel hetkel ma naudin seda, et ma ei tea t\u00e4pselt, kus ma aasta p\u00e4rast olen,\u201c jagab Anni oma elevust. Aga, et natuke teistele aimu anda, \u00fctleb ta, et tahaks \u00f5ppida midagi loomingulist ja silmaringi avardavat: valikus on disainerialad, antropoloogia, ajalugu ja ps\u00fchholoogia.<\/p>\n

HTG – \u00f5ige valik<\/h2>\n

Treffnerisse tulemise kohta \u00fctleb Anni: \u201cMa arvan, et see oli parim valik, olenemata sellest, et alguses oli tohutult raske ning mind valdasid nii-\u00f6elda minnalaskmismeeleolud. Treffner kasvatas mind inimeseks, v\u00f5ib-olla olen ma n\u00fc\u00fcd t\u00f5sisem ja n\u00e4en paremini maailma valupunkte.\u201c
\nSoovitus treffneristidele: \u201cL\u00f5petaga v\u00f5idujooks teistega ning \u00fcllatage oma tulemustega hoopis iseennast! Oma elu teiste j\u00e4rgi s\u00e4ttimine viib l\u00f5puks enesekaotamiseni.\u201d<\/p>\n

\n

Anni J\u00fcrgenson<\/h1>\n

V\u00e4rskelt veneetsiast<\/h2>\n

Istume hubases Werneris, taustaks m\u00e4ngib tasane ja m\u00f5nus muusika, \u00f5hus on m\u00f5rkjasmagus kohviaroom. Minu vastas on alles paari p\u00e4eva eest Veneetsiast tagasi j\u00f5udnud Anni J\u00fcrgenson: moeblogija, trendiseadja, modell ning firmaomanik. \u00c4\u00e4rmiselt tegus ja edukas noor!
\nAnni v\u00e4limus on haldjalik- m\u00f5tlike silmi, nurgelist n\u00e4gu ja k\u00f5rgeid p\u00f5sesarnu raamivad heledad, armsalt kr\u00e4sus lokid. Koolis ei torka tihti musta riietatud t\u00fcdruk v\u00e4ga kergelt silma, kuid see on m\u00f5istetav – kool ei ole tema lava. Oma t\u00e4hes\u00e4ra saab Anni Vogue\u2019le poseerides v\u00f5i Diesel\u2019i kollektsioone poodiumil esitledes.<\/p>\n

Juhuste jada<\/h2>\n

K\u00f5ik sai alguse seitsmendas klassis, kui Anni tegi otsuse blogimist alustada. Ajastus oli suurep\u00e4rane, just siis oli blogide hiilgeaeg. Uue ja populaarsust koguva n\u00e4htusena oli veebip\u00e4evikuid \u00fcsna v\u00e4he ning inimeste huvi selle v\u00f5rra suurem. T\u00e4nu Anni silmatorkavale stiilitunnetusele kasvas lugejaskond j\u00f5udsalt. Jalg juba moemaailma ukse vahel, oli modellindusse sattumine m\u00f5nev\u00f5rra kergem. Modellit\u00f6\u00f6 kasvatas enesekindlust ning l\u00f5i suurep\u00e4raseid v\u00f5imalusi silmaringi avardamiseks. \u00dcldiselt kohusetundlikule Annile on spontaansete otsuste tegemine alati olnud teretulnud v\u00e4ljakutse. Selle ametiga kaasnevad just sellised viimase minuti reisid, millega omakorda kaasneb parajalt \u00e4revust ja enese\u00fcletust – ideaalne!<\/p>\n

Maailma vallutamine<\/h2>\n

K\u00f5ige rohkem naudib Anni Pariisis veedetud aega. N\u00fc\u00fcd on ta oma lemmiklinnas viibinud juba k\u00fcmneid kordi ning on \u00f5ppinud hindama Pariisi r\u00fctmi ja (kohviku)kultuuri. T\u00e4pselt vastupidised tunded valdasid Annit p\u00e4rast kuue n\u00e4dalast Jaapani reisi. T\u00fcdrukut tabas Tokyos kultuuri\u0161okk: ruumikitsikus ja inimesterohkus m\u00f5jusid tasakaalukale ja hea enesevalitusega Annile raskelt. Kokkuv\u00f5ttes oli reis muidugi hariv ja omap\u00e4rane kogemus, ent t\u00f5estas, et maailm v\u00f5ib ka kogenud seiklejat \u00fcllatada. Annil on kindel plaan muude kohtade seas ka Berliini ning Belgia linna Antwerpenit ja selle moekoole k\u00fclastada.<\/p>\n

Kunstikriitik<\/h2>\n

Reisidel olles k\u00e4ib Anni v\u00f5imalusel alati kunstimuuseumites- ja galeriides. Kogemustega on tekkinud ka kriitikameel, mis aitab m\u00f5nikord reaalsusega kontakti kaotavas kunstimaailmas sisukal ja sisutul vahet teha. Tihedas graafikus leiab ta aega \u201egaleriide p\u00fchap\u00e4evadeks\u201c Tallinnas. Praegu soovitaks ta Kumusse vaatama minna n\u00e4itust \u201eElektromagnetiline. P\u00f5hjamaade moodne kunst 1918\u20131931\u201d ning Mikkeli muuseumis \u201eKuldaja v\u00e4rvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist\u201d.
\nAnni k\u00e4is ka ise Tartu Lastekunstikoolis ning juhul, kui tekib vaba hetk ja motivatsioon, joonistab praegugi; n\u00e4iteks v\u00f5is tema UPT raames valminud n\u00e4itust hiljuti n\u00e4ha kooli seintel.<\/p>\n

Kas me peame alati valima?<\/h2>\n

Lisaks kooliv\u00e4listele tegevustele on Annil ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6s alati h\u00e4sti l\u00e4inud ning ta peab head haridust v\u00e4ga t\u00e4htsaks. Seet\u00f5ttu oli ta \u0161okeeritud, kui talle k\u00fcmnendas klassis, tema modellikarj\u00e4\u00e4ri alguses, \u00f6eldi, et ta ei saa k\u00e4ia korraga Treffneris ja olla edukas modell. Endalegi \u00fcllatuseks esines ta suurep\u00e4raselt arvestustel, millele eelnenud n\u00e4dala ta t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu koolist puudus. Peale seda ei ole ta tundnud, et peab kahe vahel valima, ta saab m\u00f5lemaga hakkama. S\u00e4h!
\nAnni tunneb, et on g\u00fcmnaasiumis t\u00e4iskasvanulikumaks saanud ja oma isiksust arendanud. Samas on tal kahju, et pole j\u00f5udnud k\u00f5iki tundma \u00f5ppida. Treffneris pole inimeste vahel vaenulikkust, pigem on see kool hea koht m\u00f5ttekaaslaste kohtamiseks, leiab Anni. \u201c\u00c4rge j\u00e4tke muid tegevusi kooli k\u00f5rvalt soiku,\u201d annab ta n\u00f5u kaastreffneristidele, olles ise suurep\u00e4raseks n\u00e4iteks, kuidas huvidele ja annetele keskendumine end \u00e4ra tasub. Tuleviku kohta \u00fctleb Anni, et kavatseb v\u00f5tta vaba aasta ja vaadata, mis see endaga kaasa toob. Peale seda l\u00e4heb ta t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5ppima midagi loomingulist nagu ehtekunst v\u00f5i kunstiajalugu. Eks n\u00e4is, mida uut ja huvitavat elu Annile pakub!<\/p>\n

\n

Anni Adamson<\/h1>\n

Positiivne anni adamson<\/h2>\n

Juba esimesel kohtumisel kujutan ette, kuidas Anni, sinisilmne tugev eesti naine, vihub rahvariietes tantsu l\u00fc\u00fca. \u00d5igpea j\u00f5uan j\u00e4reldusele, et just selline peabki \u00f5ige rahvatantsija olema! M\u00e4rkasin kohe ka tema optimismistlikku naeratust.
\nVestluse k\u00e4igus tuligi v\u00e4lja, et Anni on positiivse ellusuhtumisega humanitaar, ta suudab ka raskustes naeratuse v\u00e4lja v\u00f5luda. Ta on stabiilne usaldusv\u00e4\u00e4rne inimene, kellele v\u00f5ivad toetuda nii s\u00f5brad kui ka trennikaaslased ning ta ei karda v\u00f5tta enda peale vastutust v\u00f5i juhtimist.<\/p>\n

Tantsides ja keereldes l\u00e4bi koolitee<\/h2>\n

Anni, kes on tantsinud \u00fchtekokku juba 12 aastat, on Lea Tantsutrupi \u00fcks staa\u017eikamaid liikmeid ning ka r\u00fchmavanem. Viimasena nimetatud ametiga kaasnevad klassijuhatajaga sarnased kohustused, millele lisaks annab ta ka \u00f5petajale iseloomulikke j\u00e4relaitamistunde h\u00e4dasolijatele. On ilmselge, et selle kohusekoorma all on raske ning tekib tunne, et ei jaksa, kuid t\u00fcdruk leiab s\u00f5pradelt ja tuttavatelt toetust ning r\u00fchib edasi eesm\u00e4rgi poole. Ta nendib, et sellises olukorras on ajaplaneerimine v\u00e4ga oluline oskus.<\/p>\n

Kurss kullale!<\/h2>\n

Kui Anni \u00f5de Treffneri kullaga l\u00f5petas, seadis ta sellega lati k\u00f5rgele. Kuigi rebasena paistis eesm\u00e4rk t\u00f5elise enese\u00fcletusena, tundub praegu, et Anni just selle suunas liigubki. Neile, kes samuti plaanivad kullale sihtida, annab ta n\u00f5u: \u201eKui seda liiga palju tahta, siis see ei pruugi tulla. \u00dclep\u00f5demisega tekitad endale lihtsalt lisastressi ning saad l\u00f5puks vastupidise efekti soovitule. Seega tuleb asja rahulikult v\u00f5tta, ent ei tohi unustada enesedistsipliini\u201d. Jut see aitas Annil sihile j\u00f5uda. Peale viite \u00fclalhoidmise proovis ta ka k\u00e4tt ol\u00fcmpiaadidel, kus paistis ta silma enim saksa ja eesti keeles. T\u00e4nu edule ol\u00fcmpiaadidel on tal kindel koht Tartu \u00fclikoolis – turvaline alternatiiv, mis v\u00e4hendab hirmu tuleviku ees.<\/p>\n

Mida toob homne ja mis j\u00e4i eilsesse?<\/h2>\n

Erinevalt paljudest abiturentidest teab Anni t\u00e4pselt, mida ta teha tahab: temast saab \u00f5igusps\u00fchholoog. Peres on kalduvus juristiameti poole ning ka tema otsustas mustrit j\u00e4tkata, lisades sellele veidi omap\u00e4ra. Esmane \u00fclikoolivalik on Saksamaal, ent on olemas ka v\u00f5imalus, et aasta p\u00e4rast v\u00f5ib Annit kohata Tartu \u00dclikooli koridorides.
\nKui karj\u00e4\u00e4ri- ja haridusalased plaanid k\u00f5rvale j\u00e4tta, n\u00e4eb Anni end kaugemas tulevikus pereinimesena Tartus. Lisaks pere ja kodu loomise tahaks ta elu jooksul j\u00f5uda ka igasse Euroopa riiki.
\n\u00d5petajatest j\u00e4\u00e4vad Annile enim meelde Aare Ristikivi, kelle tunnis muutus ajalugu selgeks ja huvitavaks, ning Toomas J\u00fcrgenstein, kes pani teda maailma teise nurga alt vaatama.
\nAnni teeb ka veidi vaoshoitud kriitikat, nimelt leiab ta, et humanitaaraineid ei hinnata piisavalt ja humanitaar\u00f5pilasi peaks rohkem v\u00e4\u00e4rtustama. Ehk peaks sellele suhtumisprobleemile, mida enamjaolt ignoreeritakse, lahendust otsima?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sellel aastal l\u00f5petavad 12.d klassis kolm Annit: J\u00fcrgenson, Voll ja Adamson. K\u00f5igil on ambitsioonikad tulevikuplaanid ning m\u00e4lestustepagas g\u00fcmnaasiumiaastatest Treffneris. Annid vasakult: J\u00fcrgenson, Adamson ja Voll. Anni Voll Anni Voll on minu vanem \u00f5de, mist\u00f5ttu on teda natuke raske portreerida. Umbes nagu siis, kui pead kaugemale astuma taiesest, et seda t\u00f5eliselt…<\/p>\n","protected":false},"author":50,"featured_media":1891,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[169],"tags":[],"coauthors":[159],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1889"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/50"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1889"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1889\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1892,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1889\/revisions\/1892"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1891"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1889"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1889"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1889"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1889"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}