{"id":1758,"date":"2014-03-29T14:09:28","date_gmt":"2014-03-29T11:09:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1758"},"modified":"2014-03-29T14:10:01","modified_gmt":"2014-03-29T11:10:01","slug":"tiiu-kreegipuu-sinna-tanna-treffnerisse","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2014\/veebruar-2014\/tiiu-kreegipuu-sinna-tanna-treffnerisse\/","title":{"rendered":"Tiiu Kreegipuu: sinna-t\u00e4nna-Treffnerisse"},"content":{"rendered":"<p><strong>L\u00e4binud n\u00fc\u00fcdseks ka ise paar ajalookursust, tekkis huvi \u00f5petaja vastu, kes meile tarkusi jagab. Tiiu Kreegipuu, rahuliku ning malbe loomuga, n\u00f5ustus meiega raamatukogus aega veetma ning vastama m\u00f5nele k\u00fcsimusele. Kuidas t\u00f5i elutee Viljandi l\u00e4histelt p\u00e4rit noore naise Mauruse kooli \u00f5petama?<\/strong><\/p>\n<p><strong>Kurss tartule<\/strong><br \/>\nPeale kooli l\u00f5petamist Viljandis tundus Tiiu Kreegipuule loogilise j\u00e4tkuna minna \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli. Teadmata veel, mis osakonda, oli otsus siiski kindel. L\u00f5puks andis s\u00f5branna \u00f5hutusel paberid sisse lisaks ajaloole (filosoofiateaduskond) ka majandusosakonda. \u00dcheks variandiks oli ka ps\u00fchholoogia, kuid tiheda konkurentsi t\u00f5ttu tuli \u00f5ige pea sellest m\u00f5ttest loobuda. Olles ajalooeksamiks k\u00f5vasti \u00f5ppinud, ei tundunud \u00f5iglane lasta tehtud t\u00f6\u00f6l raisku minna ja seet\u00f5ttu j\u00e4i ajalugu kaalukausil peale. Nii algasidki \u00f5pingud Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n<p><strong>Teadust\u00f6\u00f6d \u00fclikoolis<\/strong><br \/>\nSaanud k\u00e4tte bakalaureuse, asus Kreegipuu magistrikraadi tegema, ent ei piirdunud sellega ning otsustas kirjutada ka doktorit\u00f6\u00f6. Viimase tegi ta l\u00e4bi ajakirjandusosakonnas, uurides vanade artiklite kaudu Eesti ajakirjandust N\u00f5ukogude ajal. Teema uurimine n\u00f5udis ligi poolteist aastat aktiivset tegutsemist, p\u00e4rast mida v\u00f5is ka varasemaid andmeid kasutades kirjat\u00f6\u00f6 kokku k\u00f6ita. \u00d5petaja Kreegipuu s\u00f5nul on Eesti kohta hea infot koguda, sest k\u00f5ik allikad on kohapeal olemas. Kuna tegeletud sai peamiselt Eesti l\u00e4hisajalooga, kasvas koos teadmistega ka huvi selle perioodi vastu. Kreegipuu t\u00f5deb, et mida rohkem uurida, seda rohkem k\u00fcsimusi tekib. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et ajalugu ei saagi selgeks \u00f5ppida.<\/p>\n<p><strong>\u00dcli\u00f5pilaselu<\/strong><br \/>\n\u00dclikooli ajal kujunes t\u00e4htsaks Eesti Nais\u00fcli\u00f5pilaste Selts. \u00dchendus, mille peamiseks eesm\u00e4rgiks omal ajal oli naiste hariduse eest seismine, kuid n\u00fc\u00fcd on sihid muidugi juba uued. Liikmed saavad aga siiamaani igan\u00e4dalaselt kokku ning toona tutvunud m\u00f5ttekaaslased ei lase s\u00f5prussuhetel jaheneda. Selliseid kokkusaamisi naudib Kreegipuu t\u00f5eliselt. Lisaks on \u00fcli\u00f5pilasselts andnud palju praktilisi kogemusi, mida saab ka \u00f5petajat\u00f6\u00f6s kasutada. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks suurte \u00fcrituste korraldamine ja koosolekute pidamine.<\/p>\n<p><strong>Esimene \u00f5petajakogemus<\/strong><br \/>\nKohe p\u00e4rast \u00f5pinguid saabus ootamatu t\u00f6\u00f6pakkumine Tamme G\u00fcmnaasiumist, kus vajati ajaloo\u00f5petajat. Nii kiire asjade kulg oli \u00fcllatav ja natuke segadusttekitav. Aga miks mitte proovida? Kreegipuu n\u00f5usolek olemas, oligi \u00fcks nimi Tamme \u00f5petajate nimistus juures. Algajana oli loomulik, et tundideks ettevalmistamine n\u00f5udis rohkem aega kui n\u00fc\u00fcd ning samamoodi oli harjumatu \u00f5petajat\u00f6\u00f6 suur koormus. Kreegipuu meenutab endistelt pedagoogidelt saadud \u00f5petusi: \u201eHeal \u00f5petajal on lisaks t\u00f6\u00f6le ka mingi muu tegevus, hobi. Muidu ei jaksa.\u201c. Selles osas on talle abiks 2-aastane poeg, kes ei luba emmel \u00f5htuti kodus koolit\u00f6\u00f6ga tegeleda. Kui laps juba magab, siis saab paar tundi t\u00f6\u00f6tada, ent muul ajal on t\u00e4helepanu perel. Sellega on \u00fclet\u00f6\u00f6tamisoht k\u00f5rvaldatud ja aeg planeeritud.<\/p>\n<p><strong>Edasi-tagasi ja p\u00e4rale<\/strong><br \/>\nP\u00e4rast aastast \u00f5petamist Tamme G\u00fcmnaasiumis kutsuti Tiiu Kreegipuu Noarootsi kooli ajalootunde andma. Koht oli v\u00e4ike ja armas, kuid \u00fcle kolme aasta ta sinna pidama ei j\u00e4\u00e4nud. \u201eTartu on kuidagi hingel\u00e4hedane,\u201c tunnistas \u00f5petaja linna tagasi p\u00f6\u00f6rdudes. Selles m\u00e4ngis rolli ka \u00f5petaja Ristikivi, kellelt tuli vihje, et ka Treffneril oleks vaba koht \u00fchele ajaloo\u00f5petajale. Unistus t\u00f6\u00f6tada Treffneris oli t\u00f5eks saamas. Seda v\u00f5imalust k\u00e4est ei lastud. Nii liituski ta 2008. aastal Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi t\u00f6\u00f6ka mesilaspesaga. Algul hinges k\u00fcll pisike hirm ja aukartus, kuid eks oli ikka uhke tunne ka. T\u00f6\u00f6tamist vaid g\u00fcmnasistidega, mitte enam p\u00f5hikooliealistega, peab \u00f5petaja suurimaks muutuseks oma t\u00f6\u00f6s. Varem olid vahetunnid l\u00e4rmakad ning koolimaja koridorid l\u00f5hnasid kapsasupi j\u00e4rele. Siin on teistmoodi.<\/p>\n<p><strong>Plaan B<\/strong><br \/>\nKuid kui Tiiu Kreegipuust poleks saanud ajaloohuvilist ja \u00f5petajat, millega ta siis tegeleks? Ilmselt v\u00e4ikeettev\u00f5tlusega, et saaks teha oma k\u00e4tega enda asja, arvab \u00f5petaja. \u201eSeda m\u00f5tet polegi ma p\u00e4ris maha matnud. V\u00f5ib-olla kunagi tulevikus.\u201c<br \/>\n\u00d5nneks on praegune amet meelep\u00e4rane ja miks ei peakski, kui \u00fcmber on nii m\u00f5nus keskkond, nagu on seda Treffneris.<\/p>\n<p>L\u00f5petuseks lasime Kreegipuul loov olla, uurides, millise ajaloolise isikuga veedaks ta \u00fche p\u00e4eva, kui oleks v\u00f5imalus. Selgus, et hoopis rohkem pakuks huvi n\u00e4htamatult kellegi p\u00e4eva j\u00e4lgida, ilma et teine midagi teaks tema kohalolekust.<br \/>\nSeniks aga, kui ajamasin on leiutamata, pole tarvis muretseda, et \u00f5petaja ajalukku r\u00e4ndama kaoks. Kiiret pole, v\u00f5i nagu Kreegipuu ise \u00fctles: \u201eMa ei karda, et elu minust m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb.\u201c<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/Kreegipuu.jpg\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" src=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/Kreegipuu.jpg\" alt=\"Kreegipuu\" width=\"607\" height=\"809\" class=\"alignnone size-full wp-image-1759\" srcset=\"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/Kreegipuu.jpg 607w, http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/Kreegipuu-225x300.jpg 225w\" sizes=\"(max-width: 607px) 100vw, 607px\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00e4binud n\u00fc\u00fcdseks ka ise paar ajalookursust, tekkis huvi \u00f5petaja vastu, kes meile tarkusi jagab. Tiiu Kreegipuu, rahuliku ning malbe loomuga, n\u00f5ustus meiega raamatukogus aega veetma ning vastama m\u00f5nele k\u00fcsimusele. Kuidas t\u00f5i elutee Viljandi l\u00e4histelt p\u00e4rit noore naise Mauruse kooli \u00f5petama? Kurss tartule Peale kooli l\u00f5petamist Viljandis tundus Tiiu Kreegipuule loogilise&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":45,"featured_media":1759,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[164],"tags":[],"coauthors":[151,154],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1758"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/45"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1758"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1758\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1761,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1758\/revisions\/1761"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1759"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1758"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}