{"id":1549,"date":"2013-12-06T21:58:41","date_gmt":"2013-12-06T18:58:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1549"},"modified":"2014-02-16T15:55:52","modified_gmt":"2014-02-16T12:55:52","slug":"elu-nagu-habemenoa-teral-30-aastat-treffneris","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2013\/detsember-2013\/elu-nagu-habemenoa-teral-30-aastat-treffneris\/","title":{"rendered":"Elu nagu habemenoa teral \u2013 30 aastat Treffneris"},"content":{"rendered":"

L\u00f5viosa Treffneri g\u00fcmnaasiumiga kokkupuutuvaid \u00f5pilasi<\/strong>
\nseob end kooliga tavaliselt kolmeks aastaks. \u00d5petajate kohta<\/strong>
\nsee reegel ei kehti. Kui kord tuldud, siis selleks, et pikemalt<\/strong>
\npeatuda. Kooliperega jagab muljeid kolmk\u00fcmmend aastat<\/strong>
\nTreffneri koolis t\u00f6\u00f6tanud kauaaegne ajaloo\u00f5petaja Reet Praats.<\/strong><\/p>\n

See, et proua Reet Praats p\u00e4rast Tartu III Keskkooli (praegune Tartu Raatuse g\u00fcmnaasium \u2013 toim.) l\u00f5petamist \u00fclikooli ajalugu \u00f5ppima l\u00e4ks, oli selgemast selgem, sest ajaloo vastu oli noorel Reedal huvi suur. Olgugi et olemas oli ka kutse eesti filoloogia alale, j\u00e4i Reet oma soovile kindlaks. L\u00f5petanud \u00fclikoolis ajaloo eriala, alustas Reet 1958. aastal Tartu II Keskkoolis (praegune Miina H\u00e4rma g\u00fcmnaasium \u2013 toim.) ajaloo\u00f5petajannana t\u00f6\u00f6d, kus tal oli asendus\u00f5petaja koht. Kahe aasta p\u00e4rast pakuti talle aga t\u00e4iskohta Anton Hansen Tammsaare nim. Tartu I Keskkoolis, mille ta ka vastu v\u00f5ttis. Ta sai \u00f5htuse vahetuse ajaloo\u00f5petajaks. Klass, kus Reet sageli \u00f5petas, asus Printsessi majas direktori kabineti asemel. Kui arvate, et Reet kolmk\u00fcmmend aastat vaid ajalugu \u00f5petas ja muuga ei tegelenud, siis tuleb uuesti m\u00f5elda! Nimelt 1965. aastal pakkus tollane direktor h\u00e4rra Allan Liim proua Praatsile noorema vahetuse \u00f5ppealajuhataja kohta ning pika veenmise peale oli ta n\u00f5us koha vastu v\u00f5tma. N\u00fc\u00fcd, veidi v\u00e4hem kui viisk\u00fcmmend aastat hiljem, kahetseb Reet s\u00fcdamest, et \u00f5ppealajuhataja kohaga n\u00f5ustus ja ei saanud olla klassijuhataja. Kui t\u00e4navustel juubeli\u00fcritustel kohtuvad \u00f5petajad oma endiste klassidega, kohtub tema lihtsalt oma endiste \u00f5pilastega.
\nK\u00fcll aga ei j\u00e4\u00e4nud Reet Praatsi t\u00f6\u00f6kohustuste hulk pidama, vaid aina kasvas. Nimelt v\u00f5eti aastal 1967 N\u00f5ukogude Liidus vastu otsus, et \u00f5pilasi tuleb koolides ideoloogiliselt paremini ja efektiivsemalt kasvatada. Uuenduste l\u00e4biviimiseks loodi uus ametikoht – klassi- ja kooliv\u00e4lise t\u00f6\u00f6 organisaator. See amet erineb Reeda s\u00f5nul praegusest huvijuhi kohast just seet\u00f5ttu, et tollal olid \u00f5pilaste huvid teisej\u00e4rgulised, k\u00f5ige t\u00e4htsamad olid ideoloogilised k\u00fcsimused. Uue ametiposti \u00fcle tundis Reet algul suurt heameelt ja pidas seda pikalt parimaks ametikohaks \u00fcldse. Esmalt seet\u00f5ttu, et seal oli vaja palju sehkendada ja organiseerida, teiseks oli selle ameti algusaastatel valitsusepoolne surve \u00fcsna n\u00f5rk, kuna tegemist oli niiv\u00f5rd uue n\u00e4htusega, ning koolil oli suur vabadus isetegemiseks. Selline olukord kestis 1976. aastani. Edasi hakati koole survestama, n\u00f5uti kommunistlike noorte ridade kasvu, suurendati aruandlust ja kontroll k\u00f5rgemalt poolt sagenes.<\/p>\n

\"R.Praats<\/a><\/p>\n

\u201eSeinad annavad kaasa\u201c<\/strong>
\nKlassi- ja kooliv\u00e4lise t\u00f6\u00f6 organisaatori t\u00f6\u00f6kohustuste hulka kuulus nii poliitiliste massiorganisatsioonide juhendamine kui ka kooliaktuste, pidude ja puhke\u00f5htute korraldamine. Aktus erines tollal juba selle poolest praegustest aktustest, et neid peeti valitseva v\u00f5imu \u00fclistamiseks ja ideoloogia juurutamiseks. Igal aastal oli temaatika, millest tuli l\u00e4htuda, iseasi, kuidas ja mis viisil tegutseti. \u00dcks oli aga kindel: mida paatoslikum kogu \u00fcritus oli, seda rohkem \u201ek\u00f5rgemal\u201c rahul oldi. Reeda s\u00f5nul taoline paatoslikkus Anton Hansen Tammsaare nim. Tartu I Keskkooli \u00f5pilastele ei sobinud. Ilmselt oli asi selles, et \u201eseinad annavad
\nkaasa\u201c ehk viide patriootlikule meelestatusele, mida koolimaja seinad on l\u00e4bi aegade n\u00e4inud-kuulnud. Aktuste l\u00e4biviimisel proua Reet \u00f5pilasi pulti k\u00f5net pidama ei saatnud, ei kasutanud nii-\u00f6elda \u201cpoliitika\u201d tegemisel. Muidugi olid aktused klasside korraldada, kuid \u00f5pilaste osalus piirdus vaid saali dekoreerimise, toolide tassimise ja isetegevusega. Tuli arvestada \u00f5pilastepoolsete reageeringutega, sest neid oli varem olnud. Seega peeti targemaks \u00f5petajatega kogu aktuse formaalne osa ise l\u00e4bi viia.
\nKuigi koolis hoidsid \u00f5pilased end poliitiliste k\u00fcsimuste osas tagasi, oli kooliv\u00e4line elu hoopis teine. Kuuek\u00fcmnendate algul moodustasid m\u00f5ned 7.A klassi \u00f5pilased salaorganisatsiooni ja tulid sajala kellegi korteris kokku ning kirjutasid lendlehti n\u00f5ukogude v\u00f5imu vastu, n\u00e4iteks \u201eVenelased Eestist v\u00e4lja!\u201c. Hiljem tuli sellest koolile suur pahandus. Koolis k\u00e4isid k\u00e4ekirja kontrollijad ning lasid \u00f5pilastel tr\u00fckit\u00e4htedes ette\u00f6eldud tekste kirjutada, et tuvastada lendlehtede autoreid. \u00d5petaja Praatsi 7.A klassis oli selles salaorganisatsioonist \u00fcks noormees, p\u00f5hituumik oli paralleelklassist, 7.B-st, mille klassijuhataja sai hiljem valju noomituse. Direktori olukord oleks v\u00f5inud muidugi olla palju kurvem \u2013 vallandamine ja tunnistamine pedagoogilisele t\u00f6\u00f6le k\u00f5lbmatuks. \u00d5nneks osati situatsiooni siluda ning suur osa oli ka salaorganisatsiooni liikmeil endil ja klasside komsomilisekret\u00e4ridel, kes astusid vapralt kooli eest v\u00e4lja. Tuli aga tuha all h\u00f5\u00f5gus, selles \u00f5petaja Reet Praats ei kahtle, \u00f5petaja oskus oli aga selle tulega targalt \u00fcmber k\u00e4ia.<\/p>\n

linnukesed kirja!<\/strong>
\nOrganisaatori peamine \u00fclesanne oli kooli \u00f5pilasomavalitsuse juhendamine ning nende t\u00f6\u00f6 koordineerimine. Koolis oli selleks komitee, mille eesm\u00e4rk oli \u00f5pilaste maailmavaadete kujundamine ja nende klassi- ja kooliv\u00e4lise tegevuse organiseerimine. Meie kooli poisse kutsuti vajaduse korral haridusosakonda k\u00fcttepuid tassima v\u00f5i erinevate autahvlite avamisel publikuks olema \u2013 kesklinnas asuva kooli v\u00f5lud. Samuti oli komsomolikomitee \u00fcheks t\u00f6\u00f6ks mitmesuguste aruannete vorpimine. Reet iseloomustas seda olukorda s\u00f5naga \u201efassaad\u201c ehk pealispinnal oli k\u00f5ik ilus ja toretsev, aga sisu kuidagi v\u00f5lts. Ka tuli korraldada \u00fcritusi, mis olid nagu \u201clinnukese\u201d p\u00e4rast, samas meenuvad Reedale \u00f5pilaste t\u00e4iesti iseseisvalt korraldatud meeldej\u00e4\u00e4vad \u00f5petajatep\u00e4eva t\u00e4histamised, n\u00e4\u00e4ripeod ja aktiivlaagrid.
\nMuidugi ei saa \u00fcle ega \u00fcmber \u00f5pilastele kehtestatud vanapaberinormist, mis eeldas kooli poolt eraldi ruumi ja kaalu ning inimest, kes paberilaadungeid vastu v\u00f5taks. \u201eLaadungeid\u201c just seet\u00f5ttu, kuna vanapaberi norm \u00fche \u00f5pilase kohta oli 25 kilogrammi. Kas Teil, mu armas lugeja, oleks igal aastal majapidamisest v\u00e4lja anda veerand tsentrit paberimassi? Ei? Ka tollel ajal ei olnud hirmsaid paberivirnu k\u00f5igil kodust v\u00f5tta, kuid treffnerist on alati kaval olnud ja oli ka siis. Paberiga kahas toodi ka telliskive v\u00f5i tehti paber lihtsalt m\u00e4rjaks, et see rohkem kaaluks. Ebaharilik ei olnud isegi see, kui vanemad \u00fchel hetkel avastasid, et m\u00f5ni paks s\u00f5naraamat v\u00f5i teatmeteos on riiulist kadunud \u2013 see kaalus ju palju ja nii saadi norm rutem t\u00e4is! Samuti kehtestati koolile vanametallinorm, kuid see t\u00fchistati \u00f5igepea, kuna j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et lapsed ei tohiks m\u00e4\u00e4rdunud metalliga kokku puutuda. Pealegi oli metall raske ning v\u00f5is p\u00f5hjustada soovimatuid \u00f5nnetusi. Peale taaskasutusse antavate materjalide pidi kool andma neli veredoonorit, \u00f5pilastest moodustama liiklusinspektortite salga, tulet\u00f5rje noortesalga, sanitaarsalga ja muid vajalike ametite t\u00e4itjaid.<\/p>\n

Ajalugu t\u00f6\u00f6lisklassi <\/strong>seisukohast<\/strong>
\nAjalugu ja selle k\u00e4ik oli ja on ka praegu teema, mille \u00fcle v\u00f5ib teatud punktides vaielda. Veelgi riskantsem oli seda \u00f5petada ajal, mil m\u00f5ni vale s\u00f5na v\u00f5is hiljem kaasa tuua palju pahandust ja isegi \u201enoomitusi\u201c. Tagasi vaadates t\u00f5deb Reet, et provokatsioonilisi k\u00fcsimusi tundides ei k\u00fcsitud ja tegelikult oligi vaid \u00fcks kindel teema, mis oleks v\u00f5inud \u00f5pilasi liigselt \u00fcles \u00e4rgitada \u2013 Eesti Vabariigi kadumine 1940. aastal. \u201eSeda nimetati \u201eSotsialistlikuks revolutsiooniks rahulikul teel,\u201c aga tegelikult me teame ju, kui rahulik see oli – tankid olid v\u00e4ljas. \u00d5pilased seda teadsid.\u201c \u00d5petaja pidi olema kaval ning nii ta selgitaski, et seda teemat k\u00e4stileme t\u00f6\u00f6lisklassi seisukohast ja kuna t\u00f6\u00f6lisklass oli alati v\u00f5idelnud parema elu, v\u00f5rdsuse ja vendluse nimel, polnudki suurt probleemi. Ometigi oli \u00fchte ja teist, mida tuli maha vaikida, n\u00e4iteks teatud meelsusega kirjanikud ja kunstnikud ning \u00f6elda nende mainimise asemel \u201eja nii edasi\u201c. Teine kahtlane punkt ajaloos oli kolhooside rajamine Eestis, seevastu N\u00f5ukogude Liidu ajalugu ei h\u00e4irinud kedagi, sest tegelikult ei teadnud keegi, kas see on p\u00e4riselt juhtunud v\u00f5i ei. Tuli lihtsalt \u00f5petada ja kui h\u00e4sti otsida, leidis sellestki teemas p\u00f5nevaid n\u00fcansse, mis \u00f5pilastele huvi pakkusid.<\/p>\n

\"R.Praats<\/a>
\nVanavanaema:<\/strong> Reet oma lapselapselastega jaanip\u00e4eval koduaias.<\/p>\n

Jumal t\u00e4natud, et tuli disko!<\/strong>
\nNagu pioneeride tegevusel ja relva\u00f5ppel pidi olema kindel juht, oli see n\u00f5utav ka koolipidudel. Selleks oli kultuurmassiliset\u00f6\u00f6 sektori juhataja (komsomolikomitee liige), kes organiseeris pidusid, esinejaid ning pani kokku eeskava. Pidudel m\u00e4ngis kooli oma orkester. See kujunes musikaalsetest poistest \u00fche entusiasti eestvedamisel. Biitlite saabudes l\u00e4ks lahti aga hoopis teine trall. Kuna muusikainstrumente oli v\u00e4he saada, kultuurimajad ja klubid, siis tuli pillid ise teha. Teate k\u00fcll Rock Hotelli lauluridu \u201e\u2026kuuris v\u00e4lja vineerist sai saetud kitarr\u201c. Vineeri \u201ev\u00e4ljal\u00f5igetele\u201c saadi aga k\u00f5ik muu vajalik telefoniautomaatide telefonide seest v\u00e4lja urgitsetud materjalidest. Muidugi ei olnud selline tegevus \u00fchiskondlikust vaatevinklist eriti moraalne, aga kehval ajal tuleb osata saepurust saia teha. Kuigi pillid olid h\u00e4da ja vaevaga saadud, siis ometi ei olnud meie koolis kuigi palju muusikaga tegelevaid \u00f5pilasi, kes neid pille oleksid osanud m\u00e4ngida. Kelle kutseks oli muusika, \u00f5ppis muusikakeskkoolis, seega olid p\u00f5hilised pillimehed valdavalt isehakanud amat\u00f6\u00f6rid. Kuid ei olnud lugu! K\u00f5ik puuduj\u00e4\u00e4gid korvati valju v\u00f5imendusega, mis ajas korrapidaja\u00f5petajad saalist lausa v\u00e4lja. \u00d5petaja Reet Praats \u00fctles, et muusikat oli kuulda Raekoja platsini. \u00d5pilased aga seletasid, et ega vaiksemini ei saagi m\u00e4ngida. S\u00e4\u00e4rased head v\u00f5imendused laenati linna klubidelt ja \u00fchel korral toodi\u00a0 lausa milkade (miilits – toim.) autoga otse koolimaja ette!
\nNaljakas lugu meenub \u00f5petaja Praatsil seoses ansambel Fixiga, kes k\u00e4is \u00fchel koolipeol esinemas, aga kuna sellelaadne ansambel oli uus n\u00e4htus, k\u00e4itusid \u00f5pilased nagu kontserdil \u2013 istusid vaikselt ja kuulasid suud lahti. Alles teisel poolel julges m\u00f5ni \u00fcksik p\u00f5randale tantsima minna, kuid kontserdi l\u00f5puks oli saal tantsijatest pungil. Ning m\u00f5ne aja p\u00e4rast tuli disko\u2026 Reet ohkab t\u00e4nulikult, et disko tuli, kuna ansamblivormis koolipeod ei meelitanud enam kohale piisavalt \u00f5pilasi ning \u00fchte diskorit oli palju lihtsam leida kui kogu ansamblit. Pidude puhul oli pilt totter: poisid seisid saali keskel k\u00e4ed vaheliti, kedagi tantsule ei v\u00f5tnud ja ise ka ei tantsinud ning h\u00f5ivasid sealjuures pool saali laskmata ka teistel korralikult tantsida.
\nKoolipidudest meenub seegi, et v\u00f5\u00f5raste koolide \u00f5pilaste tung peole oli suur ning pahatihti olid alumise korruse aknad kividega sisse visatud. V\u00f5\u00f5raid \u00fcldjuhul \u00fcksinda sisse ei lubatud, kuid oma kooli \u00f5pilastel oli lubatud kaaslasega tulla. \u00dchel korral aga \u00f5petaja Praats heldis ning lasi \u00fche v\u00f5\u00f5ra noormehe sisse, sest too lubas s\u00fcdamest, et ta ei tee pahandust ja k\u00e4itub viisakalt. Peolt lahkudes t\u00e4nas noormees isiklikult Reeta veel kord ja polnud t\u00f5esti pahandusi teinud. Samas meenub j\u00e4llegi seik \u00fchest koolipeost, mille tung oli n\u00f5ndav\u00f5rd suur, et terve Jaani kiriku esine plats oli paksult noori t\u00e4is, nii et pileti ostnud \u00f5pilased ei p\u00e4\u00e4senud rahvamassist l\u00e4bi. Siis tuli appi kavalus \u2013 kutsuti kohale \u00f5petaja M\u00e4rt Kask (f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja) oma fotoaparaadi ja v\u00e4lguga ning hirmutati sellega \u00f5pilased sissep\u00e4\u00e4su juurest m\u00f5ned meetrid eemale. Muidugi polnud aparaadil filmigi sees, kuid kartus pildile sattuda sundis siiski noori taganema.<\/p>\n

Peale \u201etavaliste\u201c koolipidude ka \u00f5uepidusid. \u00d5uepeod peeti kooli sisehoovis, kus praegu asub aatrium. Maja seinad ehiti kaskedega \u00fcle hoovi t\u00f5mmatud n\u00f6\u00f6ridele riputati valgustid ja veoauto kastis m\u00e4ngis orkester. Muidugi meelitas taoline pidu kohale palju v\u00f5\u00f5raid \u00f5pilasi. \u00d5uepidude miinus oli see, et pidu sai alata siis, kui juba h\u00e4mardus, seet\u00f5ttu j\u00e4i tantsuaeg l\u00fchikeseks, sest pidu pidi l\u00f5ppema hiljemalt \u00fcheteistk\u00fcmneks \u00f5htul.<\/p>\n

\u043d\u043e\u043c\u0435\u0440 \u043d\u043e\u043b\u044c<\/strong>
\nNagu igas koolis, pidi Anton Hansen Tammsaare nim. Tartu I Keskkooliski toimuma \u00f5pilaste s\u00f5jaline alg\u00f5petus. Algul oli see nagu iga teine \u00f5ppeaine, kuid seitsmek\u00fcmnendate teisel poolel muutus s\u00f5jaline alg\u00f5petus koolis\u00fcsteemis v\u00e4ga t\u00e4htsaks ja aine\u00f5petajaks m\u00e4\u00e4rati erus\u00f5jav\u00e4elane, kes eesti keelt ei m\u00f5istnud. Vilistlased on hiljem r\u00e4\u00e4kinud, kuidas \u00f5petaja klassis eestikeelsete roppustega \u00fcle pilluti, sest too ei saanud ju aru, mida \u00f5pilased talle \u00fctlesid. Tuli klassist v\u00e4lja, \u00f5hetas ja punetas. Nii oli meie koolis s\u00f5jaline alg\u00f5pe \u201e\u043d\u043e\u043c\u0435\u0440 \u043d\u043e\u043b\u044c\u201c ja kunagi ei olnud kontrollid meie kooliga rahul. \u201eOli t\u00e4itsa SOS!\u201c. M\u00f5ni aeg hiljem tuli aga ametipostile mees, kes tahtis juba oma eluajal kuulsaks saada \u2013 Mihhail T\u0161unihhin \u2013 tema oli olnud s\u00f5jav\u00e4estaabi t\u00f6\u00f6taja ning v\u00f5ttis oma t\u00f6\u00f6d t\u00e4ie t\u00f5sidusega. Eesti ropud s\u00f5nad lasi ta \u00fchel \u00f5pilasel kirillitsas \u00fcles kirjutada. N\u00fc\u00fcd algas s\u00f5jalise v\u00e4lja\u00f5ppe t\u00f5usutee! Meie koolist sai eeskujulik kool, mida teiste koolide s\u00f5jalise alg\u00f5petuse \u00f5petajad k\u00e4isid k\u00fclastamas,
\nm\u00e4rkmik k\u00e4es, et kirjutada, mida eeskujuks v\u00f5tta. Lisaks korraldati Ihastes s\u00f5jam\u00e4nge. Koridoris ja kabineti seintel olid pildid NSVL kangelastest ja Punaarmee v\u00f5itudest. Vahepeal juba tundus, et tegemist ei ole mitte kooli, vaid s\u00f5jav\u00e4ekasarmuga.<\/p>\n

ARS<\/strong>
\n\u00d5petajat\u00f6\u00f6 k\u00f5rval oli Reet Praatsi suur kirg filmikunst. Oma esimesed filmin\u00e4itlejate pildialbumid pani ta kokku juba k\u00fcmneaastaselt, n\u00fc\u00fcdseks on neid juba \u00fcle saja. K\u00fcmneaastase t\u00fcdruku jaoks oli kvantiteet t\u00e4htsam kui kvaliteet, alles hiljem hakkas ta n\u00e4itlejaid albumitesse grupeerima riikide ja \u017eanrite j\u00e4rgi. Kui 1969. aastal lisati koolide \u00f5ppekavadesse ka fakultatiivained (valikained), sai Reet v\u00f5imaluse oma filmikunstialaseid teadmisi \u00f5pilastele edasi anda. N\u00e4dalas oli ette n\u00e4htud \u00fcks tund, mis aasta peale tegi 35 tundi. Seega asutati filmiklubi \u201eArs\u201c ja Saluudi (praeguse Ateena) kino andis kasutada ka oma kinosaali. Esialgu korraldati koolidevahelisi kino\u00f5htuid, kuna saal tulid t\u00e4is saada ja meie kooli \u00f5pilastest poleks saal t\u00e4is saanud. Kui Teile tundub, et s\u00e4\u00e4rane kino sahker-mahker t\u00f5i Saluudile tohutult sisse, siis tegelikult ei saanud kino sellest kasu, kuna ei m\u00fc\u00fcdud mitte tavalisi kinopileteid, vaid Filmipropagandab\u00fcroo pileteid ja kino sai linnukese kirja vaid \u201eloengulise tegevuse eest\u201c. K\u00fcll aga hakkas Reet Praats \u00f5igepea tegema kinole vastuteeneid. Nimelt oli kinodel v\u00e4ga suur lasteseansside plaan ja k\u00fclastajaid pidi olema tuhandeid ning Reet hakkas korraldama kinop\u00e4evi. Sest mida teha veerandi viimasel p\u00e4eval erilist? Lapsed kinno! Ja kui kooli saalis oli remont, peeti ka aktuseid kinosaalis, peeti v\u00e4ike sissejuhatus ja hiljem vaadati teemakohast filmi. Hiljem l\u00e4ksid \u00f5pilased kavalaks \u2013 ostsid hommikusele seansile pileti, aga m\u00f5ned kohale ei tulnud. Tegelikult oli oluline vaid see, kui suur tuleb \u00fche \u00f5pilase kohta kinok\u00fclastusi ning meie kooli \u00f5pilased k\u00e4isid 1976\/1977 \u00f5ppeaastal kinos lausa 16,9 korda! Korduvalt saavutasid meie kooli \u00f5pilased Reeda eestvedamisel kooli- ja pioneerikinode konkursil esikoht Tartu linnas ja \u00fchel korral ka vabariiklikul konkursil. Reeda huvi filmikunsti vastu p\u00fcsib t\u00e4nap\u00e4evani.
\n\u00d5petajal olgu vesi karahviniga laual!
\nKui palun \u00f5petaja Praatsil meenutada \u00f5pilaste vingerpusse, meenub talle esimene f\u00fc\u00fcsika eriklass, mis paraku j\u00e4i puhtalt poistele ning nemad olid k\u00fcll \u00fcks erakordne klass! N\u00e4iteks panid nad klassis raadio valjuh\u00e4\u00e4ldi peale \u00fche blondi naise pildi, mis ilmselt saadi m\u00f5nest v\u00e4ljamaa ajalehest ning panid kardinad ette. Kahjuks oli vene keele \u00f5petaja ka s\u00e4\u00e4rane blond, aga direktor \u00fctles poistele lihtsalt, et t\u00f5mmaku nad vene keele tunniks kardinad ette ja ei ole hullu midagi. Seej\u00e4rel tuli sama klassi noormeestel m\u00f5te, et klassis v\u00f5iks olla pommidega kell ja \u00f5petajal karahvini ja klaasiga vesi laual. \u00dcllatusi jagus igasse p\u00e4eva!
\nPraeguse koolikorra kohta nendib Reet, et vabadusega minnakse liiale, sest \u00f5petaja s\u00f5na maksab aina v\u00e4hem, eriti hirmus on tema s\u00f5nul praegune koolikiusamine. K\u00fcll t\u00f5deb ta, et Treffneri kooli \u00f5pilastel pole kunagi olnud distsipliiniga v\u00e4ga palju raskusi ning k\u00f5ik on end \u00fcldiselt viisakalt \u00fcleval pidanud. Ilmselt on seegi \u201eseinte\u201c m\u00f5ju. Samuti on \u00f5pilased siin majas olnud v\u00e4ga teadmistehimulised ja igasugused viktoriinid ja m\u00e4lum\u00e4ngud olid au sees juba tollal ning alati v\u00f5ideti \u00fclelinnalistelt viktoriinidelt m\u00f5ni auhinnaline koht.
\nReet iseloomustab valitsenud koolikorda l\u00fchidalt n\u00f5nda: \u00f5pilasi usaldati ja neil v\u00f5imaldati oma plaane ellu viia, kui need ei l\u00e4inud vastuollu kehtivate reeglitega. \u00d5pilaste ja \u00f5petajate vahelised suhted olid s\u00f5bralikud, aga oli ka ebak\u00f5lasid. Koolis tehti k\u00f5vasti sporti ja eks see maandas tublisti rahulolematust.<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00f5viosa Treffneri g\u00fcmnaasiumiga kokkupuutuvaid \u00f5pilasi seob end kooliga tavaliselt kolmeks aastaks. \u00d5petajate kohta see reegel ei kehti. Kui kord tuldud, siis selleks, et pikemalt peatuda. Kooliperega jagab muljeid kolmk\u00fcmmend aastat Treffneri koolis t\u00f6\u00f6tanud kauaaegne ajaloo\u00f5petaja Reet Praats. See, et proua Reet Praats p\u00e4rast Tartu III Keskkooli (praegune Tartu Raatuse g\u00fcmnaasium…<\/p>\n","protected":false},"author":156,"featured_media":1550,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[160],"tags":[],"coauthors":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1549"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/156"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1549"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1549\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1553,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1549\/revisions\/1553"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1550"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1549"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1549"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1549"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}