{"id":1528,"date":"2013-12-06T22:27:08","date_gmt":"2013-12-06T19:27:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1528"},"modified":"2014-02-16T15:59:31","modified_gmt":"2014-02-16T12:59:31","slug":"treffneristi-tunnusmargid-labi-aja","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2013\/detsember-2013\/treffneristi-tunnusmargid-labi-aja\/","title":{"rendered":"Treffneristi tunnusm\u00e4rgid l\u00e4bi aja"},"content":{"rendered":"

L\u00e4biv joon meie kooli loos on treffneristi massist eristava tunnusm\u00e4rgi olemasolu, mis toimib ka staatuse s\u00fcmbolina. Eesti ajaloole omaselt on kooli s\u00fcmboolika arenenud ja muutunud, pidanud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imuga kohanduma, kuid l\u00f5puks ikkagi p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud.<\/strong><\/p>\n

Treffneris, nagu paljudes teistes koolides, oli tavaks lasta abituuriumi alguse puhul s\u00f5rmus teha. Kuni 1997. aastani ei olnud selle kombega seotud kooli direktsioon, iga lend otsustas ise, kas ja missugune s\u00f5rmus peaks olema. Seep\u00e4rast leidub Treffneri l\u00f5pus\u00f5rmustest erin\u00e4olisi variante, kahjuks on mudelite varieerumise t\u00f5ttu raske nende ajaloost head \u00fclevaadet saada.
\nEsimesel pildil on n\u00e4ha meie \u00f5ppealajuhataja l\u00f5pus\u00f5rmus, mille disainiga tegeles Sirje Ruber, kes v\u00f5ttis eeskuju \u00fchest vanast s\u00f5rmusest. Alles \u00fclikoolis sai Aime Punga teada, et uhkusega kantud l\u00f5pus\u00f5rmus on disainilt peaaegu identne Treffneriga konkureeriva Tallinna Reaalkooli omaga.<\/p>\n

\"aime_punga_lopusormus_1971\"<\/a>
\nTreffneri kooli v\u00e4rskelt huvijuhina t\u00f6\u00f6le asunud Uve Saar pakkus v\u00e4lja koolis\u00f5rmuse, mis ei suurendaks ainult lendude \u00fchtsustunnet, vaid terve koolipere kokkukuuluvust, luues kooli vilistlaste ja \u00f5pilaste v\u00f5rgustiku, mille liikmed toetavad teineteist. Kasutati 1995. aasta l\u00f5pus\u00f5rmuse kavandit, mis sarnaneb klotseriga, kuid on igap\u00e4evaseks kandmiseks muudetud kergemaks ja tagasihoidlikumaks. Kooli- ja l\u00f5pus\u00f5rmus erinevad selle poolest, et koolis\u00f5rmus ei s\u00fcmboliseeri \u00fche eluetapi l\u00f5ppu, vaid kestvat olekut ja seda v\u00f5ib kanda juba rebasena. Treffneris t\u00e4na ringi vaadates paistab, et koolis\u00f5rmuse kandmine on peaaegu et elementaarne, andes lootust, et seda traditsiooni hoitakse veel kaua au sees.
\n\u00dcllataval kombel pole kooli l\u00f5pum\u00e4rkide ajalugu keskmisele treffneristile kuigi tuttav, vaatamata asjaolule, et meie koolil on ainulaadne m\u00e4rgikollektsioon. Nimelt on Treffoonia \u00fcks v\u00e4heseid, kui mitte ainus kool Eestis t\u00e4ieliku l\u00f5pum\u00e4rkide koguga, mis on kasvanud 96 aasta jooksul. Enamiku neist annetas\u00a0 Konstantin Treffneri j\u00e4reltulija ning kolmandiku andis koolile eksponeerimiseks vilistlane\u00a0 Indrek Ilomets, kes alustas kollektsioneerimisega juba g\u00fcmnaasiumis.<\/p>\n

\"sormused\"<\/a>
\nVanimad teadaolevad l\u00f5pum\u00e4rgid, millele on iseloomulikud kahep\u00e4ised kotkad ja kirillitsa, p\u00e4rinevad aastatest 1916 ja 1917. Enne neid anti 1908. aastal v\u00e4lja m\u00e4rk kooli 25. juubeli puhul. J\u00e4rgmise lennu l\u00f5petamine l\u00fckkus Vabaduss\u00f5ja t\u00f5ttu aasta edasi, kuid n\u00fc\u00fcdsest olid m\u00e4rgil ladinakeelsed t\u00e4hed ja ka kotkas oli \u00fche pea kaotanud.
\nEesti Vabariigi ajal toimunud koolikorraldusega seotud muudatused t\u00f5id kaasa ka muutused m\u00e4rkides. Koolireformi tagaj\u00e4rjel muutus g\u00fcmnaasiumiaste viieklassiliseks ja tekkis kolm erinevat haru. Ei ole t\u00e4pselt teada, mida s\u00fcmboliseerivad t\u00e4hed \u201eP\u201c ja \u201eR\u201c .
\nKui kuni 1928nda aastani domineerib (teadmiste)tule motiiv, tekib peale seda l\u00f5pum\u00e4rgile \u00f6\u00f6kull. Kuid 1938.aastal v\u00f5ime n\u00e4ha, kuidas tarkuselinnust on ajapikku arenenud suitsup\u00e4\u00e4suke, mis s\u00fcmboliseerib treffneristile omast patriotismi, mis tuli nii selgelt v\u00e4lja ka siis, kui oli vaja kodumaa eest s\u00f5tta minna.<\/p>\n

\"Pilt<\/a>
\nN\u00f5ukogude ajal oli Tartu 1. Keskkooli l\u00f5pum\u00e4rgi standard tuletatud 1938. aasta m\u00e4rgist, kuid 74. lend tahtis originaalm\u00e4rki v\u00f5imalikult t\u00e4pselt kopeerida. See t\u00e4hendas ka sinimustvalget v\u00e4rvikombinatsiooni, mis oli kommunistlikule valitsusele vastumeelne. N\u00f5uti, et algne versioon asendataks poliitiliselt korrektse variandiga.<\/p>\n

\"Pilt<\/a>
\nAlates 1957. aastast pidid k\u00f5ik l\u00f5pum\u00e4rgid \u00fchesugused olema, v\u00e4limuselt meenutasid veel veidi eestiaegset suitsup\u00e4\u00e4sukesega m\u00e4rki, kuid aastaarvu alla ilmus koolimaja fassaad. V\u00f5imla 100. aastap\u00e4eval\u00a0 v\u00e4ljastati atleeti kujutav m\u00e4rk, millele on kirjutatud kooli tollase nime k\u00f5rvale ka Hugo Treffneri G\u00fcmnaasium, n\u00e4idates, et kooli \u00f5pilastel ja \u00f5petajatel ei l\u00e4inud ka survestava v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu all meelest, kus asuvad nende kooli juured.<\/p>\n

\"Pilt<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00e4biv joon meie kooli loos on treffneristi massist eristava tunnusm\u00e4rgi olemasolu, mis toimib ka staatuse s\u00fcmbolina. Eesti ajaloole omaselt on kooli s\u00fcmboolika arenenud ja muutunud, pidanud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imuga kohanduma, kuid l\u00f5puks ikkagi p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud. Treffneris, nagu paljudes teistes koolides, oli tavaks lasta abituuriumi alguse puhul s\u00f5rmus teha. Kuni 1997. aastani ei…<\/p>\n","protected":false},"author":50,"featured_media":1530,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[160],"tags":[],"coauthors":[159],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1528"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/50"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1528"}],"version-history":[{"count":10,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1528\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1690,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1528\/revisions\/1690"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1530"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1528"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1528"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1528"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1528"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}