{"id":1466,"date":"2013-12-06T00:19:08","date_gmt":"2013-12-05T21:19:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1466"},"modified":"2013-12-06T15:05:40","modified_gmt":"2013-12-06T12:05:40","slug":"uhe-elu-elamine-treffneri-taustal","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2013\/detsember-2013\/uhe-elu-elamine-treffneri-taustal\/","title":{"rendered":"\u00dche elu elamine Treffneri taustal"},"content":{"rendered":"

Ta on meie koolis kokku \u00f5petanud 48 aastat. Ta on siin \u00f5petanud eesti keelt, kirjandust, saksa keelt ja etiketti. Ta on meie kooli staa\u017eikaim \u00f5petaja. Ta on ainuke \u00f5petaja Eestis, kes on \u00fchte klassi \u00f5petanud 11 aastat j\u00e4rjest. Oma endisi \u00f5pilasi kutsub ta hellitavalt oma lasteks. Teid tervitab juubeli puhul DEA PAHLA.<\/strong><\/p>\n

Dea on s\u00fcndinud ja \u00fcles kasvanud koos noorema \u00f5ega Supilinnas. Dea vanemad olid k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistrid, omal alal hinnatud ja teenisid h\u00e4sti, seega \u00a0polnud perel millestki puudust. Kodune keskkond oli Dea enda s\u00f5nul \u201ekadestamisv\u00e4\u00e4rselt soe ja s\u00f5bralik\u201c, kuid vanemate s\u00f5nal olu suur j\u00f5ud. \u201eKui juba papa otsa vaatas, vahest ta ei \u00f6elnudki midagi, siis sain aru, et asi ei ole mitte h\u00e4sti ja ma pean ennast kokku v\u00f5tma,\u201c iseloomustab Dea kodust korda. Vastutustunne oli oluline, hiljem kooli minnes tehti selgeks, et koolis k\u00e4imine on minu t\u00f6\u00f6 ja mina vastutan selle eest, nii nagu vanemad vastutavad t\u00f6\u00f6l k\u00e4imise eest. Vanemad ei sekkunud \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse, muidu, heidsid vaid pilgu, kui tunnistusele allkirja andsid. Klaveriost koju t\u00e4hendas m\u00e4ngimise oskamist. Selleks k\u00e4is meil k\u00fclas uhke baltisaksa vanadaamist klaveri\u00f5petaja, kes oli l\u00f5petanud Riia Konservatooriumi kuldmedaliga .\u201cKui ma olin kehvasti harjutanud, pani ta oma medali klaveri \u00e4\u00e4re peale ja \u00fctles: \u201eVaata, siiani tuleb j\u00f5uda, aga ainult t\u00f6\u00f6ga.” Koolis k\u00e4is Dea Tartu I Algkoolis, t\u00e4nases Tartu Kesklinna koolis. See oli tolleaegne eliitkool: suurep\u00e4rased \u00f5petajad, n\u00f5udlik ja uhke koolidirektor ning \u00f5petajateks tulid tihti noored \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud. \u201eMa \u00fctlen n\u00f5nda: minu lapsep\u00f5lv oli 11. eluaastani \u00e4\u00e4retult kena. Ma ei saa \u00f6elda, et \u00fclirikas, aga meile oli sisse kodeeritud, et midagi ei ole raiskamiseks, aga k\u00f5ik, mis vaja, oli olemas.\u201c<\/p>\n

\u00a0\"Dea<\/a><\/p>\n

Treffneristid on nii austamisv\u00e4\u00e4rt, maani kummardus iga\u00fche ees eraldi. Eriti nende, kes seda Uvet seal v\u00e4lja kannatavad oma tantsimistega ja niisamuti \u00dcllet. Minu meelest treffnerist on kaugelt \u00e4ra tunda. Ta on kuidagi v\u00e4\u00e4rikas, endast lugupidav ja niipalju kui mina sinna majja olen sisse astunud, nad on k\u00f5ik v\u00e4ga s\u00fcmpaatsed ja lihtsalt kohe saad aru, et treffnerist. Andku Jumal teile j\u00f5udu, tervist ja m\u00f5istust hinnata k\u00f5ike seda, mis teil k\u00e4es on. Sest t\u00e4nap\u00e4eva Treffner annab teile kaasa v\u00e4ga suure varanduse. Kui te elus l\u00e4hete ja \u00fctlete, et olete Treffneri l\u00f5petanud, uskuge mind, teie peale vaadatakse hoopis teisiti. Suur \u00f5nn on olla selle kooliga seotud, \u00fcksk\u00f5ik kas \u00f5petaja v\u00f5i \u00f5pilasena. Raske seal on ja Treffner n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d, n\u00f5udis Esimene Keskkool t\u00f6\u00f6d ja n\u00f5udis Tammsaare kool t\u00f6\u00f6d, aga see tasub k\u00f5ik \u00e4ra. See on lausa varandus.\u00a0<\/em>\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 – Dea Pahla<\/p>\n

 <\/p>\n

S\u00f5da muutis k\u00f5ik<\/strong>
\nS\u00f5jas\u00fcndmused t\u00f5id aga Dea kenasse lapsep\u00f5lve p\u00f6\u00f6rde: \u201e1941. aastal \u00a0p\u00f5les k\u00f5ik. P\u00f5les nii, et ainult riidehilbud j\u00e4id selga. Ja ma \u00fctlen nimelt riidehilbud, sest oli 13. juuli, hirmus palavad ilmad. Sakslane tungis juba peale ja NSVLi v\u00e4gedel oli ettekujutus, et Emaj\u00f5gi paneb rinde seisma. Anti k\u00e4sk 200 m ulatuses vastaskallast maha p\u00f5letada. Meie elasime telliskivimajas, kuid \u00fcmberringi \u00a0muudkui s\u00fcttisid \u00fcksteise j\u00e4rel puumajad. Ema v\u00f5ttis meid \u00f5uest, mul oli seljas sitskleit ja jalas sandaalid, jooksime siis m\u00f6\u00f6da Narva maanteed v\u00e4lja. Sealt keegi vist korjas meid peale ja s\u00f5idutas sugulaste juurde Maarja-Magdaleena l\u00e4histele. Isa t\u00f6\u00f6tas meistrina vorstivabrikus ja oli seal parasjagu valves, kui \u00f5hku lendas Kivisild, j\u00e4rgmisena Vabadussild, ja nii ta ei p\u00e4\u00e4senudki enam koju ega n\u00e4inud p\u00f5lemist. Poolteist kuud ei teadnud me isast midagi. See on \u00fcks niisugune asi, mida mina surmani s\u00fcdames kannan. Olen nii palju oma \u00f5pilastele r\u00e4\u00e4kinud, et kui \u00f6eldakse, et oh me ei ole \u00f5nnelikud ja meil puudub see ja teine, siis kui ollakse poolteist kuud lahus, s\u00f5da on vahel tulnud, linn on peaaegu maha p\u00f5letatud – see on puudustunne. Ega me emaga ei teadnud, et kodu on maha p\u00f5lenud. \u00dcks saksa s\u00f5jav\u00e4emasin t\u00f5i meid Raadile. L\u00e4ksime emaga isa t\u00f6\u00f6 juurde ja kujutage ette – isa tuli meile Vabadussilla peal vastu. Mul on surmani meeles see, kui ta \u00fctles, et oleme k\u00f5ige \u00f5nnelikumad inimesed – me k\u00f5ik oleme alles! Kodu aga n\u00e4gi v\u00e4lja olematu: ei nuga-kahvlit, ei tooli-lauda, ei voodit, \u00a0k\u00f5igev\u00e4hematki ei j\u00e4\u00e4nud alles. Mu ema tardus nagu soolasammas ja j\u00e4rgmiseks hommikuks oli ta niisama hall nagu mina praegu – ta oli siis 40-aastane. Minu 11. s\u00fcnnip\u00e4eval, t\u00e4pselt minu s\u00fcndimise ajal, kell neli hommikul, algas Eestis s\u00f5da.\u201c<\/p>\n

 <\/p>\n

Uus algus<\/strong>
\n\u201eMul on meeles mu vanemate \u00fctlus, et meil on k\u00e4ed-jalad alles ja t\u00f6\u00f6d tuleb teha nii, et lapsed saaksid koolitatud,\u201c v\u00f5tab Dea kokku vanemate suhtumise enne uut algust. P\u00e4rast s\u00f5japaost tagasitulekut sai pere kolida \u00fche vabriku kontoriruumidesse, kus magati p\u00f5randal heinakottide peal, vanemad olid saanud kingituseks voodi. Kogu m\u00f6\u00f6bel koosnes lauast ja kahest toolist. \u201e\u00d5el oli ees esimene koolip\u00e4ev, mina l\u00e4ksin neljandasse klassi, aga me ei saanud kooli minna – lihtsalt ei olnud midagi selga panna. \u00d5nneks mu ema \u00f5de oli \u00f5mbleja, kes tegi isa \u00f5e garderoobist antud riided parajaks.” Vabriku juures elasime \u00fcle aasta. Seej\u00e4rel kolisime Dea praegusesse elukohta Kroonuaia t\u00e4naval. Elu l\u00e4ks edasi ja varsti asus Dea \u00f5ppima Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumisse, mille ta heade hinnetega l\u00f5petas.<\/p>\n

 <\/p>\n

Hirmust<\/strong>
\nS\u00f5jast ja sellele j\u00e4rgnenud ajast tuleb Deale meelde: \u201eHirm. Sellega ma l\u00e4hen ka hauda. Need k\u00fc\u00fcditamis\u00f6\u00f6d, meie pere ei olnud sellest k\u00fcll \u00f5nneks puudutatud, aga see alateadvus – iial ei teadnud, kes su ukse peale v\u00f5ib koputada. Teiselt poolt \u00f5petas elu ettevaatlikust. Minu papa \u00fctles ikka, et kontrolli alati, mida sa r\u00e4\u00e4gid, sest t\u00f5epoolest, neid k\u00f5rvu ja ettekandjaid oli kaas\u00f5pilaste hulgas, nende vanemate hulgas, t\u00e4naval, igal pool. Sa iial ei teadnud, kus sinu s\u00f5nu valesti t\u00f5lgendati. Mul on meeles, kui ma sain t\u00e4di k\u00e4est \u201eKristiina Lauritsat\u00fctre\u201c. Olin 10. klassi t\u00fcdruk ja \u00fctlesin klassis vahetunni ajal, et teate, t\u00fcdrukud, sain \u201eKristiina Lauritsat\u00fctre\u201c. Paar p\u00e4eva hiljem tuli minu klassijuhataja ja \u00fctles, et \u00a0kui te niisugust kirjandust loete, siis \u00e4rge sellest klassis valjusti r\u00e4\u00e4kige. Saime hiljem teada, et \u00fcks minu klassi\u00f5de l\u00e4ks ja \u00fctles, et ma loen \u201eniisugust v\u00e4ikekodanlikku kirjandust\u201c ja oligi paanika lahti. V\u00f5i \u00a0n\u00e4iteks, minu t\u00e4di \u00f5mbles koolikleidi peale ikka valge krae, see oli kuskilt voodilina otsast v\u00f5etud valge riie, sest lihtsalt ei olnud midagi saada. Kui sedasi kooli l\u00e4ksin, ilus helevalge krae kleidil, siis julges see sama t\u00fcdruk mulle k\u00f5rvale tulla ja \u00f6elda: \u201eSa n\u00e4ed k\u00fcll v\u00e4ga v\u00e4ikekodanlane v\u00e4lja\u201c V\u00e4ikekodanlane oli siis v\u00e4ga halva maiguga s\u00f5na, see t\u00e4hendas lausa n\u00f5ukogude korra vastasust. \u201cS\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud \u00f5pilased saateti vanglasse v\u00f5i Siberisse,\u201c r\u00e4\u00e4gib Dea.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tuglast ja Underit polnud olemas<\/strong>
\nK\u00f5ik oli ideologiseeritud. N\u00e4iteks kirjandustunnis v\u00e4ga paljud kirjanikud kustutati nimekirjast. Ma l\u00f5petasin \u00fclikooli nii, et ma ei olnud mitte s\u00f5nagi kuulnud ei Tuglasest, ei Underist – neid ei olnud olemaski. \u00dclikoolist pajatab Dea: “Sisseastumisel oli personaalne mandaat-komisjon, kes p\u00fc\u00fcdis kindlaks teha, millise poole peal isa on s\u00f5dinud, millise hoiakuga perekond on ja kui suured on varandused ja mis k\u00f5ik. Talulapsed p\u00f5rusid enamus. Ukse peal tuligi vastu \u00fcks minu klassikaaslane, kes oli J\u00f5geva poolt p\u00e4rit ja \u00fctles, et tema \u00fclikool ongi k\u00e4idud, sest ta oli talulaps, viis talu oli k\u00fclas ja talunikud ostsid koos rehepeksumasina, aga seda peeti juba suureks varanduseks, keegi oli siia teatanud ja kui ta siis l\u00e4ks aru andma, \u00f6eldi, et teiega pole midagi r\u00e4\u00e4kida, teie olete kulaku t\u00fctar.” Niisiis polnud j\u00f5ukate vanemate ehk kulakute lastel \u00fclikooli asja, Dea \u00f5nneks nende hulka ei kuulunud, kuid sissesaamine l\u00e4ks temalgi \u00fcle noatera: “Minuga oli niisugune lugu, et vanemad olid t\u00f6\u00f6lised, mingit vallasvara meil ei olnud ja minu isa ei olnud ka lapsep\u00f5lve vigastuse p\u00e4rast kuskil s\u00f5jav\u00e4es olnud. Sisseastumisel k\u00fcsiti kodu kohta ja seda, missuguses s\u00f5jav\u00e4es isa on olnud. Mina suure r\u00f5\u00f5muga \u00fctlesin: \u201eMinu isa on eluaeg valgekaartlane olnud!\u201c Pidin \u00fctlema valgepiletimees, sest valge pilet oli vabastus s\u00f5jav\u00e4est. Minu teaduskonna \u00f5ppej\u00f5ud h\u00fcppas p\u00fcsti, \u00fctles \u201eLaps, mis te r\u00e4\u00e4gite!\u201c Teine \u00fctles \u201eJa teie kavatsete N\u00f5ukogude \u00f5petajaks hakata, minimaalsedki ajalooteadmised puuduvad,\u201c siis ma sain aru ja vabandasin. Ma m\u00f5tlesin, et t\u00f5esti-t\u00f5esti, \u00a0sinna samma olekski l\u00f5ppenud mu karj\u00e4\u00e4r.\u201c \u00dclikoolis asus Dea \u00f5ppima eesti keelt ja kirjandust, milleks innustas teda pikaaegne lugemishuvi ja \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tanud vanad autoriteetsed professorid. Juhuse l\u00e4bi sattus Dea tegema oma pedagoogilist praktikat just Treffnerisse, mis tookord ei olnud mitte mingi eliitkool, vaid kehva mainega poistekool, kuhu tulemist noored \u00f5petajad v\u00e4ltisid. Ometi v\u00f5itis ta t\u00e4nu oma lahkusele ja hoolivusele poiste s\u00fcdamed ning sooritas praktika edukalt, millele j\u00e4rgnes kutse kohe peale \u00fclikooli l\u00f5petamist 1954. aastal tulla t\u00f6\u00f6le Treffnerisse.<\/p>\n

\u00a0\"Dea<\/a><\/p>\n

\u201eMe ei palu looduselt armuande, me v\u00f5tame!\u201c<\/strong>
\n1954. aasta Treffnerit kirjeldab Dea \u00fcsna tumedates toonides: \u201e \u00a0Direktor \u00a0Loodus\u00fctles, et s\u00fcgisest ootame teid siia \u00f5petajaks ja siis ma m\u00f5tlesin, et kas veel suuremat karistust olla saab? Treffnerisse tulla \u00f5petajaks! Klassid olid pimedad, poolde seina oli tumeroheline v\u00e4rv, laudp\u00f5randad olid \u00e4ra kulunud ja tolmused, tindipl\u00e4rakaid t\u00e4is. M\u00f5tlesin, mis p\u00e4rast k\u00fcll.\u201c Kogu alanud aasta oli kollektiivile p\u00f5nev, sest sel aastal muudeti Tartu koolid segakoolideks. \u201e\u00c4rge ka arvake, ma ikka nutsin mitu peat\u00e4it maha, ma ei tahtnud sinna Treffnerisse minna.\u201d 1953. aastal praktikal olles pidin \u00fche \u00f5ppen\u00f5ukogu \u00e4ra kuulama. \u00d5ppen\u00f5ukogud olid viis tundi pikad ja seal kuulsin imeasju: \u00fchel keemia\u00f5petajal pandi tunni ajal laua all saapan\u00f6\u00f6rid p\u00f5lema. Ma m\u00f5tlesin, p\u00fcha Issand Jumal, no elu kallale t\u00fckivad. Direktori nimi oli Loodus, Elmar Loodus, poisid kogunesid koridoris suurte plekkahjude taha ja karjusid: \u201eMe ei palu looduselt armuande, me v\u00f5tame!\u201c<\/p>\n

Koolis tegutsesid toona orkester ja n\u00e4iteringid. Nagu t\u00e4nagi, toimusid regulaarselt uhked koolipeod. Korraldati kirjandus\u00f5htuid, kui kutsuti kirjanikke kooli, sarnast traditsiooni on meil hiljuti n\u00e4ha olnud Loominguliste \u00d5htute nime all. Peeti k\u00fc\u00fcnlavalgus\u00f5htuid. T\u00e4histati \u00fchiselt n\u00e4\u00e4rip\u00fchasid: koolis seati \u00fcles pikad lauad hanepraega ja koos olid k\u00f5ik – kojamehest direktorini. Korraldati palju ekskursioone nii \u00f5petajate kui \u00f5pilastega erinevatesse riikidesse, n\u00e4iteks Armeeniasse, Usbekistani, Ta\u017eikistani. Traditsiooniks kujunes ka abituuriumi k\u00fcmme p\u00e4eva Moskvas kevadaheajal, kus abituriendid v\u00f5ttis vastu Moskva s\u00f5pruskool. Tavaliselt veedeti k\u00fcmnenda klassi kevadel n\u00e4dalap\u00e4evad Leningradi s\u00f5pruskoolis. Samamoodi hoiti s\u00f5prussidemeid ja k\u00e4idi \u00fcksteisel k\u00fclas L\u00e4ti, Leedu, ja Pihkva s\u00f5pruskoolides. Vaba aeg oli samuti tegutsemiseks. Dea klass oli v\u00e4ga sportlik, palju k\u00e4idi trennides, s\u00f5udmises, maadlemises, v\u00f5imlemises ja mujal. Palju oli kogu klassiga organiseeritud ajaveetmist, k\u00fcll vastla\u00f5htute v\u00f5i pannikoogi\u00f5htute n\u00e4ol, k\u00fcll koolipidudena. V\u00e4ga palju k\u00e4idi teatris ja reisiti. \u201eMeie k\u00e4igud olid sellised kultuursed, joomist ei, seda ei olnud. Esimest korda tulid poisid pudelitega minu juurde kui nad olid l\u00f5petanud ja hakkasid eksameid tegema. Mul pidi s\u00fcda seisma j\u00e4\u00e4ma. Tulevad ja \u00fctlevad, noh n\u00fc\u00fcd meil v\u00f5ib siis pudel kaasas olla ja panid V\u00e4rska pudelid laua peale.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00d5petaja ilma vitsata<\/strong>
\n\u00dcldiselt peab Dea ennast n\u00f5udlikuks, kuid s\u00f5bralikuks \u00f5petajaks. Eriliseks teeb Dea aga tema v\u00e4simatu hoolivus oma \u00f5pilaste vastu. Dea elas s\u00fcdamest kaasa nende kodusele olukorrale, mis tingituna s\u00f5jast oli tihtipeale v\u00e4ga raske. \u201eHea s\u00f5na v\u00f5idab v\u00f5\u00f5ra v\u00e4e\u201c \u00fctleb vanas\u00f5na, seda ilmestab h\u00e4sti juhtum meie hooliva pedagoogi klassist: \u201eMu klassi sattus poiss meie Supilinna rajoonist, kes tuli kolooniast. See oli siis kaheksas v\u00f5i \u00fcheksas klass. Ta oli kohe selline altkulmu vaatav, tigedav\u00f5itu, \u00fches\u00f5naga p\u00fc\u00fcdis ennast kohe otsast peale maksma panna. Tookord oli ilus komme, et korrapidaja\u00f5pilane ootas \u00f5petajat klassi ukse taga ja avas talle ukse. See poiss siis \u00fctleb mulle ukse taga, et \u00f5petaja, olge v\u00e4ga ettevaatlik ja minge seina \u00e4\u00e4rt pidi laua juurde, see uus poiss vedas musta niiti laudade vahele selle lootusega, et tulete komistate ja kukute, siis saab nalja . Ma v\u00f5tsin teda kuulda ja l\u00e4ksin seina \u00e4\u00e4rt pidi. Tund sai l\u00e4bi ja k\u00f5ik vaatasid kahtlaselt minu poolt ja siis p\u00f5randale. Sain aru, et nad hoiatavad mind. Palusin uue noormehe oma laua juurde, \u00fctlesin, et saame tuttavaks. Ta \u00fcksikute s\u00f5nadega tutvustas end ja siis ma \u00fctlesin talle, et ole n\u00fc\u00fcd nii kena poiss ja korja see niit \u00e4ra, sellega v\u00f5ib \u00f5nnetus juhtuda ja meie klassis niiviisi ei ole p\u00f5hjust ja vajadust teha. S\u00f5na lausumata korjas ta selle \u00e4ra ning tuli minu juurde niidipundar n\u00e4tsus peos ja \u00fctles, silmad m\u00e4rjad: “Minuga ei ole keegi nii ilusti kunagi r\u00e4\u00e4kinud.””<\/p>\n

 <\/p>\n

Katseeksitusmeetodiga klassijuhatajaks!<\/strong>
\nPakkumine alustada esimese klassiga tuli Deale ootamatult. Tal oli plaanis t\u00f6\u00f6tada 3-aastase lapse k\u00f5rvalt poole kohaga, kui helistas direktor Allan Liim ja palus Deal hakata esimest klassi \u00f5petama, sest algselt plaanitud \u00f5petaja p\u00f5etas oma haigestunud ema. Esialgu puikles Dea vastu, tunnistades, et ta ei oska esimest klassi \u00f5petada. Ta ei olnud elus \u00f5petanud \u00fchtegi last kirjutama ega lugema, kuidas siis. Tungiva n\u00f5udmise peale n\u00f5ustus Dea klassi v\u00f5tma paariks n\u00e4dalaks, seni kuni asendaja leitakse. Iga tunni eel m\u00f5tles ja lootis ta, et lapsed ei hakkaks haigutama v\u00f5i igavusest m\u00f6\u00f6da klassi jooksma. \u201eOli juba kaks n\u00e4dalat koolis \u00e4ra k\u00e4idud, kui tuli inspektor kooli. Tunnistasin talle puhtast s\u00fcdamest, et ma ei oska. Lapsed aga olid juba minu ja kooliga kohanenud ning laul ja m\u00e4ng ja lugemine k\u00e4is r\u00f5\u00f5muga, inspektor p\u00fchkis muudkui r\u00f5\u00f5must silmi ja \u00fctles, et nad on ju nii toredad teil! Vanemad k\u00e4isid direktori juures ning palusid, et \u00e4rge seda \u00f5petajat \u00e4ra v\u00f5tke, lastele meeldib. Nad hakkasid mulle ka v\u00e4ga meeldima.”<\/p>\n

 <\/p>\n

Klassijuhataja – pereliige kogu eluks<\/strong>
\nSuureks toeks ja eeliseks peab Dea \u00fche klassi \u00f5petamise juures kodude ja vanemate tundmist. Kunagi ei olnud vajadust vanemaid kooli kutsuda, et lapse peale kaevata. Asju ajas Dea v\u00e4ga delikaatselt, sest eks vanemad tahavad lapsest esmajoones head kuulda. Vajakaj\u00e4\u00e4mistest saab alati r\u00e4\u00e4kida n\u00f5uande vormis. Klassist l\u00e4ks k\u00fcll muist \u00f5pilasi \u00e4ra ja tuli juurde, kuid suurem osa \u00f5ppis klassis k\u00f5ik 11 aastat. \u00d5pilasi kirjeldab Dea kui mitte tippandekaid, kuid see-eest t\u00f6\u00f6kaid ja l\u00f5pmata heasoovlikke. 1974. aastal, kui klass, kes oli 11 aastat Dea k\u00e4e all olnud, l\u00f5petas, olid kolleegid mures, kuidas see p\u00e4ev \u00fcle elatakse. Dea aga tegi endale selgeks, et kui nad on kogu aeg temaga leppinud ja kui nad on ikka seitse vakka soola koos \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud, siis kuhu nad j\u00e4\u00e4vad? Tulevad ikka tagasi! T\u00e4pselt nii oligi ja on ka praegu. Kui \u00fclikooli l\u00e4inutel eksamid olid, tuldi l\u00e4bi, kohvitati. Kui poisid s\u00f5jav\u00e4kke l\u00e4ksid, tulid k\u00fclla, jumalagaj\u00e4tmised kestsid hommikuni. Siis kutsuti Dea laste s\u00fcnde t\u00e4histama ja hiljem vanemaid matma, Dea on igal pool osaline olnud justkui pereliige. P\u00e4rast l\u00f5petamist hakkasid meheleminekud ja naisev\u00f5tud – lugematuid kordi on Dea pulmades hommikuni tantsinud. Ka \u00f5petaja hoiavad t\u00e4naseni kokku, helistavad p\u00fchade ja t\u00e4htp\u00e4evade puhul, helistavad siis, kui midagi on halvasti ja helistavad siis, kui k\u00f5ik on h\u00e4sti.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00f5us hariduse lipulaevaks<\/strong>
\nTreffneri t\u00f5usust r\u00e4\u00e4gib Dea j\u00e4rgmiselt: \u201eSee toimus aegapidi ja algas siis, kui piirid avanesid. V\u00e4liseestlasi tuli palju kodumaale k\u00e4ima ja nii tulid vanad vilistlased esmajoones oma vana kooli vaatama. Ja teate kui harras oli n\u00e4ha, kuidas \u00fcks vana mees tui, v\u00f5ttis oma peakatte, seisis klassi ukse peal ja \u00fctles: “Vaadake, siin oli minu pink, ma istusin siin.” V\u00e4ga suur eestvedaja oli tolleaegne direktor Helmer J\u00f5gi, ise Treffneri poiss. Ta oli sellest vanast Treffneri koolist ja selle ajaloost v\u00e4ga huvitatud. Otsis selle kohta kirjandust ja v\u00e4liseestlased t\u00f5id talle materjale. Ta p\u00fc\u00fcdis sealt mustrit v\u00f5tta. See hoiak sai koolile, k\u00f5igile viimseni omaks. \u00d5pilased ajasid selja rohkem sirgu ja olid v\u00e4ga uhked Treffneri \u00fcle. Ja kodudes hakkasid k\u00f5nelema vanaisad, kes olid need t\u00f5elised treffneristid olnud. Kaevati v\u00e4lja k\u00f5ik, mis v\u00e4hegi sellest vanast Treffneri ajast oli. See l\u00e4ks nii iseenesestm\u00f5istetavalt, sest Tallina koolid hakkasid ka nimesid tagasi saama. Ja ega see traditsioon p\u00e4riselt \u00e4ra ei olnudki surnud, akadeemiline hoiak ja uhkus selle \u00fcle, et ma olen l\u00f5petanud Tartu I Keskkooli, see oli kogu aeg ja nagu n\u00e4ha – p\u00fcsib t\u00e4naseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ta on meie koolis kokku \u00f5petanud 48 aastat. Ta on siin \u00f5petanud eesti keelt, kirjandust, saksa keelt ja etiketti. Ta on meie kooli staa\u017eikaim \u00f5petaja. Ta on ainuke \u00f5petaja Eestis, kes on \u00fchte klassi \u00f5petanud 11 aastat j\u00e4rjest. Oma endisi \u00f5pilasi kutsub ta hellitavalt oma lasteks. Teid tervitab juubeli puhul…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":1488,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[160],"tags":[],"coauthors":[56],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1466"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1466"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1466\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1491,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1466\/revisions\/1491"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1488"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1466"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1466"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1466"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1466"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}