{"id":1464,"date":"2013-12-06T00:15:42","date_gmt":"2013-12-05T21:15:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=1464"},"modified":"2013-12-06T15:16:06","modified_gmt":"2013-12-06T12:16:06","slug":"alo-ritsing-vilistlane-suure-algustahega","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/2013\/detsember-2013\/alo-ritsing-vilistlane-suure-algustahega\/","title":{"rendered":"Alo Ritsing \u2013 vilistlane suure algust\u00e4hega"},"content":{"rendered":"

Treffneri vilistlaste nimekiri on pikk ja muljetavaldav. Nimistus on mitmeid kirjanikke, sportlasi, poliitikuid ja muusikuid. \u00a01955. aastal l\u00f5petas kooli tunnustatud dirigent ja helilooja Alo Ritsing.<\/strong><\/p>\n

Koolim\u00e4lestustest r\u00e4\u00e4kides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber klassikalisest k\u00fcsimusest: \u2019\u2019Millised olid teie lemmik\u00f5ppeained?\u2019\u2019. Alo s\u00f5nul olid meelisained siiski humanitaarsed. Ajalugu, eesti keelt, kirjandust ning muusikat \u00f5ppis ta suure hoole ja huviga. Loodus-ja reaalainete kohta just seda \u00f6elda ei saa. Keemia ja matemaatika olid need \u00f5ppeained, kus pidi meeletult pingutama ja tulemus polnud ikkagi piisavalt hea. Eks seet\u00f5ttu tekkis ka trots \u00f5petajate ja ainete suhtes. Ilmselt pole see ka imekspandav, et praegu nii l\u00e4hedalt muusikaga tegeleva inimese jaoks polnud kooliajal meelistegevuseks teoreemide ja valemite lahendamine, vaid pigem loominguline l\u00e4henemine koolit\u00fckkidele. Koolisk\u00e4imine \u00fcldiselt on Ritsingu s\u00f5nul lihtsalt osa elust, miski, mille peab l\u00e4bima iga inimene, et edasi minna. K\u00fcsimusele, kas talle meeldis koolis k\u00e4ia, vastas ta muigega ning \u00fctles, et see on nagu aksioom matemaatikas \u2013 miski mis lihtsalt on nii ja seda muuta ei saa, meeldigu see v\u00f5i mitte.<\/p>\n

\"Alo<\/a><\/p>\n

Krutskeid oli ka siis<\/strong>
\nTreffnerist on tihti v\u00f5etud hea ja eeskujuliku \u00f5pilase etaloniks. \u00d5nneks pole treffnerist olnud kunagi igav noor. Tal on alati olnud sees m\u00f5ned krutskid. On kindlasti praegustel koolisk\u00e4ijatel ja oli ka viiek\u00fcmnendatel aastatel. Alo meenutab \u00fcht vempu, kui keemiaklassist saadi k\u00e4tte mingi tundmatu plahvatusohtlik aine ning visati tualetipotti. Tolleaegsed direktor ja \u00f5ppealajuhataja kutsuti seda uurima ning t\u00e4pselt nende kohalej\u00f5udmise hetkel toimus suur pauk. Eks neid nalju ole veel meenutada, aga ega oma klassikaaslasi ka sisse ei tahaks r\u00e4\u00e4kida. Tol ajal oli Ritsingu s\u00f5nul treffnerist ikka \u00fcldjoontes sama korralik ja hea suhtumisega \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse nagu praegu. Popipanijaid oli, aga nad saadi k\u00e4tte, teenisid karistuse ja \u00f5ppisid sellest. Alo s\u00f5nul on t\u00e4nap\u00e4eva noortel \u00f5ppida pigem temaaegsetelt inimestelt, sest praegu on liiga tihti kuulda koolikiusamisest ja ebaedukusest.<\/p>\n

Klassijuhatajaks Uno Siimann<\/strong>
\nAlo Ritsingu klassijuhatajaks treffneri-aegadel oli Uno Siimann. \u00d5petaja Siimann oli nooremapoolne, s\u00e4rtsaka sammuga meesterahvas, kes suutis oma \u00f5pilastega samastuda. Teised \u00f5petajad olid vanemad ja rohkem kogenenumad. Ritsingul ei ole oma klassijuhataja kohta \u00f6elda \u00fchtegi halba s\u00f5na. \u00d5petaja leidis alati lahendusi ja oli vastutulelik. Kui tavaliselt on klassijuhataja see inimene, kes \u00f5pilasi k\u00f5ige rohkem tulevaseks eluks suunab, siis seda Siimanni kohta \u00f6elda ei saanud, sest ilmselt oli ta veel isegi sellisteks teejuhatusteks liiga noor ja roheline. \u00d5petajatest \u00fcldiselt r\u00e4\u00e4kides on Alo kui pedagoogi s\u00f5nul oluline n\u00f5udlikkus, et \u00f5pilane ka kuskile j\u00f5uaks. Hea \u00f5petaja ei tohi \u00f5pilast mitte mingil juhul pilgata. Alo \u00fctles, et kooliajal oli h\u00e4sti n\u00e4ha seda, et \u00f5petajad, kelle ained talle niiv\u00f5rd ei istunud, suhtusid ka temasse teistmoodi.<\/p>\n

Sport, sport, sport<\/strong>
\nIlmselt arvaksid paljud, et kooliajast on Alo Ritsingul k\u00f5ige rohkem meenutada pikki muusika\u00f5pinguid ja pillim\u00e4ngu. \u00dcllatuseks mainib ta mitmel korral oma kooliaegset armastust spordi vastu. Nimelt m\u00e4ngis Alo kooli v\u00f5rkpallimeeskonnas ja tolleaegses koosseisus tuldi ka vabariigis esikohale. Alo meenutab seda v\u00f5itu naerusui, sest rinda pandi m\u00e4rk, millega oli niiv\u00f5rd uhke ringi k\u00f5ndida. Ritsingu s\u00f5nul oli Treffneri kool tema \u00f5pingute ajal tuntud v\u00e4ga heade sporditulemuste poolest ning esikohti muudkui tuli. Ilmselt sealt hakkaski juurduma praegune suur panus ja pingutus selle nimel, et n\u00fc\u00fcdsed \u00f5pilased oleksid kehalises kasvatuses sama edukad kui teistes \u00f5ppeainetes. V\u00f5rkpalliga tegeles ta veel edasi \u00fclikooliski bibliograafiat \u00f5ppides, kuid kui huvi muusika vastu hakkas aina s\u00fcvenema, siis sai see armastus olulisemaks.<\/p>\n

1955. aasta b-klassi poisid<\/strong>
\nAlo Ritsing k\u00e4is b-klassis. Tol ajal ei olnud klassid jaotatud \u00f5ppesuundade j\u00e4rgi, vaid pigem lihtsalt nii nagu poisse mahtus. Klassivendi meenutab ta ainult heade s\u00f5nadega. K\u00f5ik olid toredad poisid, kellega oli neid aastaid l\u00f5bus koos veeta. Kuna kooli l\u00f5petamisest on aastaid \u00a0m\u00f6\u00f6dunud palju, siis pole ka imeks panna, et sidemed endiste klassivendade vahel on j\u00e4\u00e4nud n\u00f5rgaks. Saadakse ikka ja j\u00e4lle suurematel s\u00fcndmustel kokku, aga v\u00e4ga l\u00e4hedast suhtlust pole. \u00dcheks p\u00f5hjuseks peab Alo seda, et nende klass oli koos alates kaheksandast klassist, mil ka tema tuli Treffnerisse. Teised klassid olid alustanud oma kooliteed koos juba algklassidest. Ilmselt l\u00fchike koosveedetud aeg ei suutnud poisse nii kokkuhoidvateks teha. Kui 1954. aastal muudeti Treffner segakooliks ning majja toodi ka t\u00fcdrukud, siis Alo s\u00f5nul palju ei muutunud, sest t\u00fcdrukutega sai suhelda ikka vaid vahetundides, sest segaklasse ei moodustatud.<\/p>\n

Tagasi Treffneris<\/strong>
\nAlo Ritsing on tagasi Treffneris. Ta juhatab n\u00fc\u00fcd meie kooli vilistlaskoori. Koolimajja tagasi tulles ei teki tal mingeid erilisi sooje tundeid, sest kool on muutunud tundmatuseni. Ei saa enam istuda oma vanas keemiaklassi pingis ning vaadata sama tahvlit. Ritsingu s\u00f5nul polegi see niiv\u00f5rd halb, sest kooli arengule on see loomulikult \u00fclioluline, et tehnoloogia muutuks kaasaegsemaks ja \u00fcmbrus aina kaunimaks. Enam ei saa minna sinna, kus sai oma keskkooliaastatel klassivendadega jutustatud ja koolit\u00fckke tehtud, aga elus tulebki edasi liikuda ja m\u00f5ned m\u00e4lestused on hea lihtsalt m\u00e4llu talletada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Treffneri vilistlaste nimekiri on pikk ja muljetavaldav. Nimistus on mitmeid kirjanikke, sportlasi, poliitikuid ja muusikuid. \u00a01955. aastal l\u00f5petas kooli tunnustatud dirigent ja helilooja Alo Ritsing. Koolim\u00e4lestustest r\u00e4\u00e4kides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber klassikalisest k\u00fcsimusest: \u2019\u2019Millised olid teie lemmik\u00f5ppeained?\u2019\u2019. Alo s\u00f5nul olid meelisained siiski humanitaarsed. Ajalugu, eesti keelt, kirjandust ning muusikat…<\/p>\n","protected":false},"author":24,"featured_media":1497,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[160],"tags":[],"coauthors":[55],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1464"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/24"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1464"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1464\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1496,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1464\/revisions\/1496"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1497"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1464"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1464"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1464"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=1464"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}